Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SANEBIMƆ 8

Mɛni Esa akɛ Male yɛ Kabonaatoo He?

Mɛni Esa akɛ Male yɛ Kabonaatoo He?

NƆ HEWƆ NI EHE HIAA

Daa afi lɛ, atoɔ mɛi akpekpei abɔ kabonaa, titri lɛ gbekɛbii, loo afeɔ amɛ bɔlɛnamɔ he yakayaka nii.

MƐNI OBAAFEE?

Mɔ ni tutua Annette lɛ, tsi lɛ efɔ̃ shikpɔŋ dani Annette yɔse nɔ ni yaa nɔ. Annette kɛɛ akɛ, “Mifee he eko aahu, shi minyɛɛɛ matsi lɛ yɛ minɔ. Mibɔ mɔdɛŋ akɛ mabolɔ, shi migbee baaa. Mitsirɛ lɛ, mishi lɛ ntia, mimamɔ lɛ atswɛrɛ, ni mititi lɛ. Nakai beiaŋ ni minu he akɛ atsu mi kakla. Mikumɔ kwraa ni minyɛɛɛ nɔ ko mafee.”

Kɛ́ oyaje shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, mɛni obaafee?

SUSUMƆ HE JOGBAŊŊ DÃ!

Eyɛ mli akɛ obaanyɛ osaa ohe oto moŋ​—ekolɛ obaakwɛ ohe nɔ jogbaŋŋ kɛ́ oje kpo gbɛkɛ​—shi obaanyɛ okɛ oshara akpe. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Jeee he oyai atsɛmɛi anɔ ji foidamɔ, asaŋ jeee ŋaalɔi anɔ ji hiɛnyam, ejaakɛ be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa baa mɛi fɛɛ nɔ.”​—Jajelɔ 9:11, NWT.

Oblahii kɛ oblayei komɛi yɛ ni mɔ ko ni amɛ leee ji mɔ ni fee amɛ yakayakanii lɛ, taakɛ eba lɛ yɛ Annette gbɛfaŋ lɛ. Yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, mɔ ko ni amɛle loo amɛwekunyo ji mɔ ni tutuaa amɛ. Be ni Natalie eye afii nyɔŋma pɛ lɛ, oblanyo ko ni yɔɔ amɛkutso lɛ mli lɛ to lɛ kabonaa. Natalie wie akɛ: “Mishe gbeyei ni hiɛgbele mɔ mi aahu akɛ, shishijee mli lɛ, mikɛɛɛ mɔ ko mɔ ko.”

JEEE BO OFEE

Annette nuɔ he lolo akɛ nɔ ni ba lɛ jɛ lɛ. Ewie akɛ: “Mikaiɔ nɔ ni ba nakai gbɛkɛ lɛ be fɛɛ be. Minuɔ he akɛ, kulɛ esa akɛ mamia mihiɛ waa koni matsĩ lɛ gbɛ. Anɔkwa, be ni etsu mi kakla lɛ, mitsui fã ni gbeyei mɔ mi waa. No hã minyɛɛɛ nɔ ko kwraa mafee. Shi loloolo lɛ, minuɔ he akɛ kulɛ esa akɛ mafee he nɔ ko.”

Natalie hu nuɔ he akɛ nɔ ni ba lɛ jɛ lɛ. Ewie akɛ: “Kulɛ esaaa akɛ mináa hekɛnɔfɔɔ yɛ mimli fe nine. Ejaakɛ mifɔlɔi ewo mi kɛ minyɛmi yoo lɛ mla akɛ, wɔteŋ mɔ kome pɛ akashwɛ yɛ agbo lɛ naa, shi migbo toi. No hewɔ lɛ, minuɔ he akɛ mi mihã wɔkutsoŋnyo lɛ hegbɛ ni eye mi awui lɛ. Enɛ gba wɔweku lɛ naa waa, ni minuɔ he akɛ mi miyawo haomɔ nɛɛ fɛɛ kɛba. Enɛ ji nɔ ni gbaa minaa waa lɛ.”

Kɛ́ bo hu onuɔ he tamɔ Annette loo Natalie lɛ, no lɛ, hã anɔkwa sane nɛɛ ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ, kɛ́ ato mɔ ko kabonaa lɛ, no etsɔɔɔ akɛ mɔ lɛ je gbɛ ni ekɛ ehe hã. Mɛi komɛi hãa kabonaatoo feɔ tamɔ hiɛdɔɔ bɛ he; amɛkɛɔ akɛ, eji oblahii asu, loo akɛ mɛi ni atoɔ amɛ kabonaa lɛ anifeemɔ ni hãa ebaa lɛ nakai. Shi esaaa akɛ atoɔ mɔ ko kabonaa. Kɛ́ ato bo kabonaa pɛŋ lɛ, ná nɔmimaa akɛ, jeee bo ofee!

Anɔkwa, ewaaa akɛ obaakane sane ni ji, “jeee bo ofee” lɛ, shi ebaawa akɛ obaakpɛlɛ nɔ. Mɛi komɛi hãaa ale bɔ ni amɛnuɔ he amɛhãa; amɛŋɔɔ shwamɔ lɛ amɛfɔɔ amɛnɔ, ni ehãa amɛnáa susumɔi ni ejaaa. Shi kɛ́ ohãaa ale nɔ ni eba lɛ, namɔ naa ebaagba​—bo aloo mɔ ni to bo kabonaa lɛ? Esa akɛ obi ohe akɛ, ‘Mɛɛ nɔ kroko manyɛ mafee?’

KƐƐMƆ MƆ KO

Biblia lɛ kɛɔ akɛ, be ni jeŋ shihilɛ miihe aje anɔkwafo Hiob tsine lɛ, ewie akɛ: “Mawie yɛ misusuma hejaramɔ lɛŋ!” (Hiob 10:1) Kɛ́ ofee nakai lɛ, bo hu obaaná he sɛɛ. Kɛ́ okɛ mɔ ko ni onyɛɔ omuɔ ofɔ̃ɔ enɔ gba he sane lɛ, no baanyɛ aye abua bo ni ona nibii anaa jogbaŋŋ, ni oye ohe kɛjɛ naagbai ni okɛkpeɔ amrɔ nɛɛ he.

Henumɔ ni obaaná lɛ baatsii fe nɔ ni okome obaanyɛ otere. Mɛni hewɔ okɛ mɔ ko egbaaa he sane?

Annette yɔse akɛ nakai sane lɛ ji anɔkwale. Ewie akɛ: “Mikɛɛ minaanyo kpaakpa ko, ni ewo mi hewalɛ koni mihã misafo lɛ mli onukpai lɛ ekomɛi ale. Eŋɔɔ minaa waa akɛ mifee nakai. Amɛkɛ mi ta shi shii abɔ, ni amɛkɛɛ mi nɔ tuuntu ni mitaoɔ manu lɛ, akɛ jeee mi mihã eba lɛ nakai. Anyɛŋ ashwa mi kɔkɔɔkɔ yɛ nɔ ni ba lɛ he.”

Natalie hã efɔlɔi le akɛ ato lɛ kabonaa. Ewie akɛ: “Amɛye amɛbua mi. Ni amɛwo mi hewalɛ koni magba amɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ba, ni no ye ebua mi waa ni mitsui nyɔ mimli, ni mimli fũuu mihe dɔŋŋ.”

Kɛfata he lɛ, sɔlemɔ hã Natalie tsui nyɔ emli. Ewie akɛ: “Sane ni mikɛ Nyɔŋmɔ gba lɛ ye ebua mi, titri lɛ, bei amli ni minu he akɛ minyɛŋ mikɛ adesa ko agba sane lɛ. Kɛ́ miisɔle lɛ, minyɛɔ miwieɔ nɔ fɛɛ nɔ ni kã mitsui nɔ. Ehãa mitoiŋ jɔɔ mi, ni mitsui hu nyɔɔ mimli.”

Bo hu obaayɔse akɛ “tsámɔ be yɛ” lɛɛlɛŋ. (Jajelɔ 3:3) Kwɛmɔ ogbɔmɔtso lɛ nɔ jogbaŋŋ ni okaye otsui fe nine. Ná be ni sa kɛjɔɔ ohe. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa, ni ji miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ nɔ.​—2 Korintobii 1:3, 4.

KƐ́ OSHƐ MƆ NI BAANYƐ EKƐ MƆ KO ANYIƐ KƐHÃ GBÃLA

Kɛ́ oblayoo ji bo, ni nuu ni okɛnyiɛ lɛ miinyɛ onɔ koni okɛ ohe awo jeŋba sha mli lɛ, tɔmɔ bɛ he akɛ okɛ hiɛdɔɔ baakɛɛ lɛ akɛ, “Kpa nɔ ni ofeɔ lɛ!” loo, “Kaata mihe!” Kaashe gbeyei akɛ no baahã ekɛ bo akpa. Kɛ́ ekɛ bo kpa yɛ enɛ hewɔ lɛ, belɛ jeee nuu kpakpa ji lɛ, hã ni eya! Esa akɛ oná nuu kpakpa, mɔ ni yɔɔ bulɛ kɛhã bo kɛ shishitoo mlai ni ohiɔ shi yɛ naa lɛ.

NIBII NI MƆ KO SUMƆƆƆ, SHI AFEƆ KONI AKƐTEE EBƆLƐNAMƆ HENUMƆ SHI LƐ HE SANEBIMƆI

“Be ni miyɔɔ sɛkɛndre skul lɛ, kɛ́ fee lɛ, oblahii lɛ jeɔ misɛɛ ni amɛmɔɔ mibɔdis mli, ni amɛwieɔ mlila saji​—tamɔ, ‘kɛ́ okpɛlɛ ni wɔkɛ bo ná bɔlɛ lɛ, obaana bɔ ni omii baashɛ ohe ahã.’”​—Coretta.

Ani osusuɔ akɛ nakai oblahii lɛ

  1. A. Miiye ehe fɛo?

  2. B. Miitao ni esusu akɛ amɛsumɔɔ lɛ?

  3. D. Miitao amɛtee ebɔlɛnamɔ henumɔ shi?

“Be ko ni mita bɔɔs mli lɛ, oblanyo ko bɔi mi ajwamaŋi asaji kɛɛmɔ kɛ mihe taramɔ. Mifo enine he ma, ni mikɛɛ lɛ akɛ eshi mimasɛi. Ekwɛ mi tamɔ miye sɛkɛ.”​—Candice.

Mɛni osusuɔ akɛ oblanyo lɛ feɔ Candice lɛ?

  1. A. Eeye ehe fɛo

  2. B. Eetao ni esusu akɛ eesumɔ lɛ

  3. D. Eetee ebɔlɛnamɔ henumɔ shi

“Nyɛsɛɛ afi lɛ, oblanyo ko bɔi minaa gbamɔ akɛ eesumɔ mi, ni eetao matsɔ ejɔle. Eyɛ mli akɛ mikpɛlɛɛɛ nɔ moŋ, shi efooo mli. Bei komɛi lɛ, eshwɛɔ miniji ahe. Mikɛɔ lɛ akɛ ekpa, shi ekpaaa. Be ko ni mikoto shi miila mishuu lɛ, ebagba midũnaa ma.”​—Bethany.

Mɛni osusuɔ akɛ oblanyo lɛ feɔ Bethany lɛ?

  1. A. Eeye ehe fɛo

  2. B. Eetao ni esusu akɛ eesumɔ lɛ

  3. D. Eetee ebɔlɛnamɔ henumɔ shi

Hetoo ni ja kɛhã sanebimɔi etɛ nɛɛ eko fɛɛ eko ji nɔ ni yɔɔ D lɛ.

Bɔlɛnamɔ henumɔi ashi teemɔ jɛɔ mɔ kome pɛ. Kɛ́ mɔ ni ateɔ ebɔlɛnamɔ henumɔi ashi lɛ kɛɛ mɔ lɛ akɛ ekpa po lɛ, ekpaaa.

Bɔlɛnamɔ henumɔi ashi teemɔ ji nɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa. Ebaanyɛ ekɛ bɔlɛnamɔ niseniianiifeemɔ aba.