Bai pa asuntu

Bai pa indisi

PURGUNTA 8

Ke ku N dibi di sibi aserka di abusu seksual?

Ke ku N dibi di sibi aserka di abusu seksual?

PABIA KI BON PENSA NES

Kada anu milyons di jintis ta sufri di abusu seksual, i jovens ku mas ta sedu vitima.

KE KU BU NA FASIBA?

Antis di Janeti saporta algin ku atakal batil na con. Janeti fala: “N tenta fasi tudu ku N pudi, ma N ka pudi gera kel, N tenta grita, ma so ar ku na saiba na ña boka. N pincal, N suta-sutal, i N raña-rañal. I dipus N sinti i fidin faka. Kurpu moli tudu.”

Si bu staba na situason suma es, kuma ku bu na reaẑiba?

PENSA UN BOKADU!

Nin si bu sta purparadu — talves bu ta sta atentu ora ku bu na sai di noiti — kusas mau pudi akontisi. Biblia fala: “I ka tudu ora ku jinti rapidu ta gaña kurida, . . . nin i ka so algin ku tene kuñisimentu ku ta sai ben, pabia tempu ku kusas ku ka speradu ta akontisi ku elis tudu.” — Eklesiastis 9:11, NM.

Suma Janeti alguns jovens sufri abusu seksual. Utrus atakadu pa un algin ke kunsi o pa un membru di se familia. Oca i teneba so des anu, Natalia sufri di abusu seksual pa un joven ku mora pertu di se kau. Natalia fala: “Suma N medi i tambi N burguñuba e ku manda N ka kontaba ningin.”

BU KA TENE KULPA

Janeti sta inda na lida ku sintimentus di kulpa pa ke ku akontisi. I fala: “I fika na ña menti, i tudu ora N ta lembra di ki noiti, N sinti suma si N dibi di tentaba inda luta mas ku el. Na bardadi, dipus ku N fakiadu, N pantaba mal. N ka pudiba fasi mas nada, ma N sinti kuma N dibi di fasiba algun kusa.”

Natalia tambi ta luta ku sintimentus di kulpa. I fala: “N ka dibi di teneba autokonfiansa. Ña papes pui regra di kuma ami ku ña irma no dibi di ba ta ndianta ora ku no na sai, ma N ka rispita kila. Asin N sinti di kuma N da ña visiñu oportunidadi di fasin mal. Ke ku akontisi afeta ña familia, i N ta sinti kulpadu di fasi elis fika ku dur garandi. N sta na luta ku es sintimentu.”

Si bu tene mesmu sintimentu suma Janeti o Natalia, lembra sempri di kuma kin ku bafadu i ka di si vontadi pa kila akontisi. Alguns jintis ta njuti seredadi di es asuntu, pa relis kulpa i di kilis ku bafadu. Ningin ka meresi bafadu. Si bu sedu vitima des abusu sibi kuma, bu ka tene kulpa!

Sin duvida, i fasil lei es diklarason: “Bu ka tene kulpa”; ma i pudi sedu mas difisil fia nel. Alguns jintis ta guarda sintimentu di ke ku akontisi i e ta lida ku sintimentus di kulpa o ku sintimentus negativu. Ma si bu ka konta, kin ku mas na benefisia — abo o kin ku abusa di bo? Bu dibi di pensa na utru opson.

KONTA KE KU AKONTISI

Biblia fala kuma oca Jo omi justu staba na sufri ciu pabia di si duensa i fala: “N na papia ku kasabi na ña korson”! (Jo 10:1) Bu pudi tene benefisiu si bu fasi mesmu kusa. Papia ku un algin di konfiansa pudi judau ntindi ke ku akontisi i judau fika aliviadu i vensi bu sintimentus negativu.

Bu sintimentus pudi sedu forti dimas ku bu ka na pudi aguenta abo so. Pabia ku bu ka na pidi ajuda, talves papia ku un algin aserka del?

Janeti oja di kuma es i bardadi. I fala: “N papia ku un amigu intimu, i nsentivan pa N papia ku un ansion di ña kongregason i ku si minjer. N kontenti fasil. E sinta ku mi manga di bias e falan izatamenti ke ku N pirsisa di obi — di kuma ke ku akontisi i ka ña kulpa. Nada di kila i ka ña kulpa.”

Natalia papia ku si papes aserka di abusu. I fala: “E apoian”, i fala mas “e nsentivan pa N papia aserka del, kila judan pa N ka fika tristi dimas i ku raiba.”

Natalia oja tambi konsolu atraves di orason. I fala: “Papia ku Deus judan, spesialmenti na ki mumentus ku N sintiba kuma N ka pudi splika utru algin ña sintimentus. Ora ku N na fasi orason, N pudi spresa livrimenti. I ta dan un sintimentu di pas ku trankilidadi di bardadi.”

Abo tambi bu pudi diskubri kuma i ten “tempu di kura.” (Eklesiastis 3:3) Kuida di bu kabesa na sintidu fisiku ku emosional. Diskansa diritu. I mas importanti di tudu, fiansa na Deus di tudu konsolu, Jeova. — 2 Koríntius 1:3, 4.

SI BU TENE IDADI PA NAMORA

Si abo i un bajuda i bu sta na sufri preson pa entra na un konduta susu, i ka eradu pa bu fala ku tudu firmesa: “Ka bu fasi kila!” o, “Ka bu tokan!” Ka bu medi di kuma bu pudi bin pirdi bu namoradu. Si i kaba ku bo pabia di es asuntu, nta i ka meresiba pa bu kontinua ku el! Bu meresi un bon omi, kil ku rispita bu kurpu ku bu prinsipius.

KE KI ABUSU SEKSUAL

“Ocan na liseu, rapasis ta tenta jundan sution e na falan kombersas indisenti — kuma N na sinti ben si N fasi seksu ku elis.” — Coretta.

Bu pensa kuma es rapasis staba na:

  1. Brinka?

  2. Flerta?

  3. Abusu seksual?

“Na otokaru, un rapas kumsa ku falan kusas indisenti i kumsa ku tokan. N sakudil mon i N falal pa i sai ña dianti. I jubin suma un tulu.” — Candice.

Es rapas ku toka Candice ke ku bu pensa staba nel?

  1. Brinka?

  2. Flerta?

  3. Abusu seksual?

“Anu pasadu, un rapas pega ña tras kuma i gosta di mi, kuma i misti pa no bai pasia, apesar di N falal sempri kuma N ka misti. Utru ora, i ta pasan mon na brasu. N falal pa i para, ma i kontinua. Un bias, oca N na mara sapatilia i dan na rabada.” — Bethany.

Na bu opinion, es rapas staba na:

  1. Brinka?

  2. Flerta?

  3. Abusu seksual?

Nes tris situason, resposta sertu i C.

Kal ki diferensa di abusu seksual ku flerta o brinka?

Abusu seksual i ta bin di un ladu. I ta kontinua mesmu si vitima fala ki algin pa i para.

Abusu seksual i seriu. I pudi leba algin pa violensia seksual.