Mooses lubas vaaraole, et ta tema juurde enam kunagi ei tule. Enne äraminekut ütles ta: „Keskööl sureb iga Egiptuse pere vanim poisslaps, olgu see siis vaarao poeg või orja poeg.”

Jehoova käskis iisraellastel korraldada ühe erilise söömaaja. Ta ütles: „Tapke üheaastane jäär või sikk ja määrige tema verd uksepiidale. Küpsetage liha ja sööge seda hapnemata leivaga. Olge minekuvalmis – riided seljas ja sandaalid jalas. Sel ööl ma vabastan teid.” Iisraellased võisid olla väga põnevil.

Keskööl käis Jehoova ingel läbi kõik majad Egiptuses. Majades, mille uksepiitadel verd ei olnud, suri pere vanim poeg. Verega märgitud majadest läks ingel mööda. Laps suri igas egiptlaste peres, oli see siis rikas või vaene. Iisraellaste lapsed jäid aga ellu.

Isegi vaarao poeg suri. Rohkem ei suutnud vaarao taluda. Enam hetkegi viivitamata ütles ta Moosesele ja Aaronile: „Tõuske! Minge siit minema! Minge ja teenige oma Jumalat! Võtke oma loomad ja kaduge!”

Täiskuuvalgel marssisid iisraellased perekondade ja suguharude kaupa Egiptusest välja. Kokku lahkus 600 000 iisraeli meest, lisaks palju  naisi ja lapsi. Nendega läks kaasa hulk teisigi inimesi, kes soovisid Jehoovat teenida. Lõpuks olid iisraellased vabad!

Et mitte unustada, kuidas Jehoova oli neid päästnud, tuli iisraellastel hakata pidama seda erilist söömaaega igal aastal. Nõnda sai alguse paasapüha.