Iisraellased lahkusid Siinai mäe juurest ja rändasid läbi Paarani kõrbe Kaadesesse. Seal ütles Jehoova Moosesele: „Vali igast suguharust üks mees, kokku 12 meest, ja saada nad Kaananimaale luurele. Ma annan selle maa iisraellastele.” Mooses valis 12 meest ja ütles neile: „Minge Kaananimaale ja uurige järele, kas see on viljakas maa, kas selle elanikud on nõrgad või tugevad ja kas nad elavad telkides või linnades.” 12 luurajat, kelle hulgas olid ka Joosua ja Kaaleb, asusidki Kaanani poole teele.

Neljakümne päeva pärast tulid luurajad tagasi. Nad tõid kaasa viigimarju, granaatõunu ja viinamarjakobaraid. Luurajad teatasid: „See maa on tõesti väga hea, kuid inimesed on seal tugevad ning nende linnu ümbritsevad kõrged müürid.” „Me suudame nad vallutada. Asume kohe teele,” ütles Kaaleb. Miks ta oli valmis seda tegema? Sest tema ja Joosua lootsid Jehoova abile. Teised luurajad aga hädaldasid: „Ei-ei, sealsed elanikud on lausa hiiglased. Me olime nende kõrval nagu rohutirtsud.”

Iisraellased lõid kartma. Nad hakkasid kaeblema ja rääkisid omavahel: „Valime endale uue juhi ja lähme tagasi Egiptusse. Miks peaksime laskma end tappa?” Joosua ja Kaaleb aga  ütlesid: „Ärge mässake Jehoova vastu ja ärge kartke. Jehoova kaitseb meid.” Iisraellased ei kuulanud neid. Nad tahtsid Joosuat ja Kaalebit isegi ära tappa.

Mida tegi Jehoova? Ta ütles Moosesele: „Hoolimata kõigest, mis ma iisraellaste heaks olen teinud, ei kuula nad mu sõna. Nad jäävad 40 aastaks kõrbesse ja seal nad surevad. Ainult nende lapsed ning Joosua ja Kaaleb hakkavad elama maal, mille ma lubasin neile anda.”