Mooses oli juhtinud Iisraeli rahvast palju aastaid, aga nüüd hakkas ta elu lõpukorrale jõudma. Jehoova ütles talle: „Sa küll ei vii iisraellasi tõotatud maale, kuid ma lasen sul seda maad näha.” Selle peale palus Mooses, et Jehoova valiks iisraellastele uue juhi, kes rahva eest hoolitseks. Jehoova teatas: „Mine Joosua juurde ja ütle talle, et tema saab juhiks.”

Mooses rääkis rahvale, et ta sureb peagi ja et Jehoova on valinud juhiks Joosua, kes viib iisraellased tõotatud maale. Joosuale ütles ta: „Ära karda. Jehoova aitab sind.” Peagi läks Mooses Nebo mäe otsa, kus Jehoova näitas talle maad, mille ta oli tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile. Mooses oli 120-aastane, kui ta suri.

Jehoova rääkis Joosuaga: „Mine üle Jordani jõe Kaananimaale. Ma aitan sind, nagu aitasin Moosestki. Loe kindlasti iga päev minu seadust. Ära karda. Ole julge. Mine ja tee, nagu ma ütlesin.”

 Joosua saatis kaks luurajat Jeeriko linna. Järgmisest loost saame teada, mis seal täpsemalt juhtus. Kui nad aga tagasi tulid, teatasid nad, et nüüd on just paras aeg Kaananimaale minna. Järgmisel päeval lasi Joosua rahval laagri kokku panna. Siis saatis ta preestrid koos seaduselaekaga enda ees Jordani jõe äärde. Vesi oli tõusnud üle kallaste. Niipea kui preestrite jalad vett puutusid, peatus jõevool ja vesi taandus. Preestrid kõndisid jõesängi keskele ning seisid seal seni, kuni kogu Iisraeli rahvas oli jõe teisele kaldale jõudnud. See ime võis iisraellastele meelde tuletada, mida Jehoova oli teinud Punase mere ääres.

Viimaks ometi, pärast kõiki neid aastaid, olid iisraellased jõudnud tõotatud maale! Nad said ehitada maju ja linnu, rajada põlde, viinamägesid ja puuviljaaedu. Tõotatud maal oli nii palju head süüa ja juua, et seda kutsuti maaks, kus voolab piima ja mett.