Skip to content

Skip to table of contents

LĒSONI 33

Lute mo Nāomi

Lute mo Nāomi

Lolotonga ha taimi honge ʻi ʻIsileli, naʻe hiki ai ha fefine ʻIsileli ko Nāomi ki he fonua ko Mōapé mo hono husepānití mo ʻena ongo tamaiki tangata ʻe toko ua. Ki mui ai, naʻe mate ʻa e husepāniti ʻo Nāomí. Naʻe mali ʻa ʻene ongo tamaikí mo Lute pea mo ʻOpa, ʻa ia ko e ongo fefine Mōape. Ko e meʻa fakamamahí, ʻi he faai atu ʻa e taimí, naʻe mate mo e ongo tamaiki ʻa Nāomí.

ʻI he fanongo ʻa Nāomi kuo ʻosi ʻa e honge ʻi ʻIsilelí, naʻá ne fili ai ke foki ki hono fonuá. Naʻe fononga mo ia ʻa Lute mo ʻOpa, kae lolotonga ʻenau ʻi he halá, naʻe tala ange ʻe Nāomi kiate kinaua: ‘Naʻá mo hoko ko e ongo uaifi lelei ki heʻeku ongo tamaikí mo e ongo ʻofefine-ʻi-he-fono lelei kiate au. ʻOku ou loto ke mo toe mali. Mo foki ki homo ʻapí ki Mōape.’ Naʻe pehē ange ʻe he ongo fefiné: ‘ʻOkú ma ʻofa ʻiate koe! ʻOku ʻikai te ma loto ke liʻaki koe.’ Naʻe toutou tala ange ʻe Nāomi ke na ō. Naʻe faifai pē ʻo foki ʻa ʻOpa, ka naʻe nofo pē ʻa Lute. Naʻe tala ange ʻe Nāomi kiate ia: ‘Kuo foki ʻa ʻOpa ki hono kakaí pea ki hono ngaahi ‘otuá. Foki mo ia, pea ‘alu ki he ‘api ho‘o fa‘eé.’ Ka naʻe pehē ange ʻe Lute: ‘Heʻikai te u liʻaki koe. Ko ho kakaí te nau hoko ko hoku kakai, pea ko ho ʻOtuá te ne hoko ko hoku ʻOtua.’ ʻOkú ke pehē naʻe ongoʻi fēfē ʻa Nāomi ʻi hono leaʻaki ia ʻe Luté?

Naʻe aʻu ʻa Lute mo Nāomi ki ʻIsileli ʻi he kamata ʻa e tutuʻu ʻo e uité. ʻI he ʻaho ʻe taha, naʻe ʻalu atu ai ʻa Lute ke tufi ʻa e toenga uite ʻi he ngoue ʻa ha tangata ko Pōasi, ʻa ia ko e tama ʻa Lēhapi. Naʻá ne fanongo ko Luté ko ha fefine Mōape ʻa ia naʻe mateaki ʻo ne nofo mo Nāomi. Naʻá ne tala ki heʻene kau ngāué ke fakatoe ha uite ʻi he ngoué maʻa Lute ke ne tufi.

ʻI he efiafi ko iá, naʻe ʻeke ange ʻe Nāomi kia Lute: ‘Ko e ngoue ʻa hai naʻá ke ngāue ai ʻi he ʻaho ní?’ Naʻe pehē ʻe Lute: ‘Ko e ngoue ʻa ha tangata ko Pōasi.’ Naʻe tala ange ʻe Nāomi: ‘Ko Pōasí ko e taha ia ʻo e fāmili ʻo hoku husepānití. Hokohoko atu ʻa e ngāue mo e kau fefine kehe ʻi heʻene ngoué. Te ke malu ai.’

Naʻe hokohoko atu ʻa e ngāue ʻa Lute ʻi he ngoue ʻa Pōasí ʻo aʻu ki he ʻosi ʻa e taimi tutuʻu uité. Naʻe fakatokangaʻi ʻe Pōasi ko Luté naʻe ngāue mālohi pea ko ha fefine lelei moʻoni ia. ʻI he ngaahi ʻaho ko iá, kapau naʻe mate ha tangata pea ʻikai hano foha, naʻe mali hano fāmili mo e uitoú. Ko ia naʻe mali ai ʻa Pōasi mo Lute. Naʻe ʻi ai ʻena tamasiʻi ko ʻŌpeti, ʻa ia naʻe hoko ki mui ko e kui tangata ʻa Tuʻi Tēvitá. Naʻe fiefia ʻa e ngaahi kaungāmeʻa ʻo Nāomí. Naʻa nau pehē: ‘ʻUluakí, naʻe ʻoatu ʻe Sihova kiate koe ʻa Lute, ʻa ia kuó ne anga-lelei ʻaupito kiate koe, pea ko eni kuó ke maʻu ha mokopuna. ʻOfa ke fakamālōʻiaʻi ʻa Sihova.’

“ʻOku ʻi ai ha kaumeʻa ʻoku pipiki ofi ange ia ʻi ha tokoua.”​—Palōveepi 18:24