Iisraellased pöörasid jällegi Jehoovale selja ja hakkasid teenima ebajumalaid. Seitse aastat varastasid midjanlased iisraellaste kariloomi ja hävitasid viljapõlde. Et midjanlaste eest varju leida, peitsid iisraellased end mägedesse ja koobastesse. Nad anusid Jehoovat, et ta neid päästaks. Siis saatis Jehoova noore mehe Giideoni juurde ingli, kes teatas: „Jehoova on valinud sind endale vägevaks sõjameheks.” Giideon küsis: „Kes olen mina, et suudaksin Iisraeli päästa?”

Kuidas sai Giideon kindel olla, et Jehoova on just tema välja valinud? Ta laotas maha veidi villa ja ütles Jehoovale: „Kui vill on hommikul kastest märg, aga maapind kuiv, siis ma tean, et sa oled valinud mind Iisraeli päästma.” Järgmisel hommikul oligi vill läbimärg ja maapind kuiv. Siis palus Giideon, et järgmisel hommikul oleks vill kuiv, maapind aga märg. Kui läkski nii, oli Giideon lõpuks veendunud, et Jehoova on tema välja valinud. Ta kogus sõjamehed kokku, et midjanlaste vastu sõdima hakata.

 Jehoova ütles Giideonile: „Ma annan iisraellastele võidu. Kuna sul on aga nii palju sõdureid, võid sa mõtlema hakata, et võitsid lahingu oma jõuga. Käsi nüüd kõigil, kes tunnevad hirmu, koju minna.” 22 000 sõdurit läkski seepeale koju, 10 000 jäi alles. Jehoova lausus: „Sõdureid on ikka liiga palju. Vii nad jõe äärde ja käsi neil vett juua. Jäta endaga vaid need sõdurid, kes juues jälgivad, ega vaenlasi pole tulemas.” Vaid 300 sõdurit olid joomise ajal valvsad. Jehoova lubas, et see käputäis mehi saavutab võidu 135 000 Midjani sõjamehe üle.

Tol ööl ütles Jehoova Giideonile: „Minge nüüd ja rünnake midjanlasi!” Giideon andis oma meestele kätte sarved ja suured kannud, mille sisse olid peidetud tõrvikud. Ta hüüdis: „Vaadake mind ja tehke täpselt samamoodi!” Siis Giideon puhus sarve, lõi kannu puruks, vibutas tõrvikut ja hüüdis: „Jehoova ja Giideoni mõõk!” Kõik 300 meest tegid samamoodi. Midjanlastele tuli hirm naha vahele ja nad põgenesid laiali. Suurest segadusest hakkasid nad üksteist tapma. Taas kord aitas Jehoova iisraellastel oma vaenlasi võita.