Kui Taavet Koljatist jagu sai, määras Saul ta oma sõjaväe juhiks. Taavet võitis palju lahinguid ja sai väga kuulsaks. Alati, kui Taavet lahingust naasis, tulid teda tervitama naised, kes tantsisid ja laulsid: „Saul lõi maha tuhanded, Taavet aga kümned tuhanded!” Saul sai Taaveti peale nii kadedaks, et tahtis teda tappa.

Taavet oskas hästi lüürat mängida. Ühel päeval, kui ta kuningas Saulile lüürat mängis, viskas Saul teda odaga. Taavet põikas eest ära ja oda tungis seina. Hiljem üritas Saul veel mitu korda Taavetit tappa. Lõpuks põgenes Taavet Sauli eest kõrbe.

Saul võttis 3000 sõjameest kaasa ja hakkas Taavetit taga ajama. Juhtumisi läks ta samasse koopasse, kus Taavet  end oma meestega varjas. Taaveti mehed sosistasid talle: „Sul on nüüd hea võimalus Saul tappa.” Taavet hiilis Sauli juurde ja lõikas tema kuningarüü küljest tükikese. Saul ei märganud midagi. Pärast tundis Taavet end pahasti, et ta polnud Jehoova võitud kuningast lugu pidanud. Ta keelas oma meestel Sauli rünnata. Siis hüüdis ta Saulile järele, et ta oleks võinud teda tappa, aga ta ei teinud seda. Kas nüüd Saul loobus mõttest Taavetit tappa?

Ei. Saul jahtis Taavetit ikka edasi. Ühel ööl hiilis Taavet koos oma õepoja Abisaiga Sauli laagrisse, kus kõik magasid. Isegi Sauli ihukaitsja Abner oli magama jäänud. Abisai ütles: „Meil on vedanud! Las ma löön Sauli maha!” „Sauliga tegeleb Jehoova,” vastas Taavet. „Võtame tema oda ja veekannu ning lähme minema.”

Taavet ronis kõrvaloleva mäe otsa, kust avanes vaade Sauli laagriplatsile. Ta hõikas: „Abner, miks sa oma kuningat ei valvanud? Kus on Sauli veekann ja oda?” Saul tundis Taaveti hääle ära ja vastas: „Sa oleksid võinud mind tappa, aga sa ei teinud seda. Ma tean, et sinust saab järgmine Iisraeli kuningas.” Saul läks kuningakotta tagasi. Sauli peres oli aga siiski keegi, kes Taavetit ei vihanud.