Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 51

Tatsɛ Lɛ Kɛ Gbekɛ Yoo Fioo Lɛ

Tatsɛ Lɛ Kɛ Gbekɛ Yoo Fioo Lɛ

Be ko lɛ, Siria asraafoi lɛ mɔ Israel gbekɛ yoo fioo ko kɛje efɔlɔi ahe ni amɛkɛ lɛ tee amɛmaŋ lɛ mli. Ahã eyasɔmɔ tatsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Naaman lɛ ŋa. Gbekɛ yoo fioo nɛɛ já Yehowa, eyɛ mli akɛ mɛi ni ekɛyɔɔ lɛ jáa nyɔŋmɔi krokomɛi.

No mli lɛ, nibii komɛi eshwie Naaman he fɛɛ, ni ewaa ehe waa. Gbekɛ yoo fioo lɛ shwe waa akɛ eye ebua Naaman. No hewɔ lɛ, ekɛɛ eŋa lɛ akɛ: ‘Mile mɔ ko ni baanyɛ ahã owu lɛ hela lɛ aya. Yehowa gbalɔ ko yɛ Israel, ni atsɛɔ lɛ Elisha. Ebaanyɛ etsa owu lɛ.’

Naaman ŋa lɛ yakɛɛ lɛ nɔ ni gbekɛ yoo fioo lɛ kɛɛ lɛ lɛ. Akɛni Naaman miisumɔ ni ehe awa lɛ hewɔ lɛ, etee Elisha shĩa lɛ yɛ Israel. Naaman yasusu akɛ Elisha baawo ehiɛ nyam, ejaakɛ gbɔmɔ wulu ji lɛ. Shi Elisha ejeee kpo ekɛ lɛ eyawieee po. Moŋ lɛ, etsu etsulɔ lɛ ni eyaŋa Naaman ni ekɛɛ lɛ akɛ: ‘Yaa ni oyaju ohe shii kpawo yɛ Yordan Faa lɛ mli koni ohela lɛ aya.’

Sane lɛ dɔ Naaman waa. Ewie akɛ: ‘Misusu akɛ gbalɔ nɛɛ baatsɛ e-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ́i ni efɔ̃ eniji kɛya kɛba yɛ minɔ koni hela lɛ aya. Shi efeee nakai. Moŋ lɛ, ekɛɛ miyaju mihe yɛ Yordan lɛ mli. Ani fai kpakpai bɛ Siria? Ani minyɛŋ mayaju mihe yɛ nomɛi amli?’ Naaman mli fu ni eshi Elisha shĩa lɛ etee.

Shi Naaman tsuji lɛ ye amɛbua lɛ koni esusu sane lɛ he jogbaŋŋ. Amɛkɛɛ lɛ akɛ: ‘Ani osumɔɔɔ ni ohe awa bo? Nɔ ni gbalɔ nɛɛ kɛɛ ofee lɛ waaa kwraa. Mɛni hewɔ ofeee kɛkɛ?’ Naaman bo amɛ toi. Eyagbee Yordan Faa lɛ mli shii kpawo. Be ni egbee mli ni eje kpo nɔ ni ji shi kpawo lɛ nɔ lɛ, ehela lɛ fɛɛ etee. Emii shɛ ehe waa ni eku esɛɛ etee ni eyada Elisha shi. Ekɛɛ Elisha akɛ: ‘Kpaako mina akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ.’ Kɛ́ okwɛ lɛ, te gbekɛ yoo fioo ni jɛ Israel lɛ baanu he ehã tɛŋŋ be ni ena akɛ atsa Naaman lɛ?

“Gbekɛbii kɛ abifabii anaa osaa yijiemɔ oto yɛ.”​—Mateo 21:16