Ikka ja jälle hülgas Juuda rahvas Jehoova ja hakkas teenima ebajumalaid. Jehoova püüdis neid palju aastaid aidata. Ta saatis hulga prohveteid juudalasi hoiatama, aga nemad ei kuulanud. Nad hoopis naersid Jehoova prohvetite üle. Kuidas Jehoova ebajumalate teenimisele lõpu tegi?

Babüloni kuningas Nebukadnetsar alistas ühe rahva teise järel. Kui ta esimest korda Jeruusalemma vallutas, vangistas ta kuningas Joojakini, peamehed, sõjamehed ja käsitöölised ning viis nad Babüloni. Ta viis ära ka kogu Jehoova templi vara. Seejärel tõstis Nebukadnetsar Juuda kuningaks Sidkija.

Esialgu Sidkija allus Nebukadnetsarile. Ümberkaudsed rahvad ja valeprohvetid aga soovitasid Sidkijal Babüloni vastu mässama hakata. Jeremija hoiatas teda: „Kui Juudamaa hakkab mässama, toob see endaga kaasa mõrvu, näljahäda ja haigusi.”

Pärast kaheksa-aastast võimulolekut otsustas Sidkija Babüloni vastu siiski mässu tõsta. Ta palus, et Egiptuse sõjavägi tuleks talle appi. Siis saatis Nebukadnetsar oma väehulgad Jeruusalemma ründama ja nad asusid linna ümber laagrisse. Jeremija teatas Sidkijale: „Jehoova ütleb, et kui te annate Babülonile alla, jääte ellu ja teie linn jääb alles. Kui te aga alla ei anna, põletavad babüloonlased linna maatasa ja võtavad teid vangi.” Sidkija vastas: „Me ei anna alla!”

 Poolteist aastat hiljem murdis Babüloni sõjavägi linnamüüridest läbi ning pani Jeruusalemmale tule otsa. Sõjamehed põletasid templi maha, tapsid palju rahvast ja võtsid tuhandeid vangi.

Sidkija pääses Jeruusalemmast põgenema, kuid babüloonlased ajasid teda taga. Nad said ta Jeeriko lähedal kätte ja viisid Nebukadnetsari juurde. Babüloni kuningas sundis Sidkijat pealt vaatama, kuidas ta pojad tapeti. Siis torgati Sidkijal silmad peast välja ja ta pandi vangikongi, kus ta hiljem suri. Jehoova aga andis juudalastele tõotuse: „70 aasta pärast ma toon teid Jeruusalemma tagasi.”

Mis juhtus noortega, kes Babüloni vangi viidi? Kas nad jäid Jehoovale ustavaks?