Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

KAPITULO 66

Te Esdras la yakʼ ta nopel te Ley yuʼun te Diose

Te Esdras la yakʼ ta nopel te Ley yuʼun te Diose

Ayniwan kʼaxemix 70 jaʼbil te jteb ma spisiluk te israeletik sujtemikix ta Jerusalén-a, manchukme ayto bayal yakik ta nainel ta chaʼoxchajp lumetik yuʼun Persia. Te Esdras jaʼ jtul israel-winik sok jaʼ sacerdote te ya yakʼ ta nopel te Ley yuʼun te Jehovae. Te Esdras la yaʼiy stojol te maba yakik ta spasel te bin ya yal te Ley te ants winiketik ta Jerusalén, jaʼ yuʼun la skʼan bajtʼ ta skoltaylanel. Te Artajerjes, te ajwalil yuʼun Persia jich la yal: “Te Dios yakʼojbat apʼijil yuʼun ya awakʼ ta nopel te Ley yuʼune. Jaʼ yuʼun baan sok ikʼa bael te machʼa ya skʼan ya sjokinate”. Te Esdras la stsob sba sok spisil te machʼatik ya skʼan ya sujtik bael ta Jerusalén. La skʼanbeyik Jehová te yakuk xkanantayotik ta bee, jich jajchik ta namal beel.

Chaneb u ta patil, kʼotik ta Jerusalén. Te principaletik yuʼun te lum jich la yalbeyik te Esdras: “Te israeletik maba yakik schʼuunbeyel skʼop te Jehová sok nujpunik sok antsetik te ya schʼuunik lotil diosetik”. ¿Bin la spas te Esdras? La skejan sba ta stojol spisil te lum sok la skʼopon Dios: “Jehová, bayal bintik lek apasoj ta jtojoltik, pero te joʼonkotik la jpastik mulil ta atojol”. La sujtes yoʼtanik, pero maba komik ta spasel te bintik maba leke. Jich yuʼun te Esdras la stsa ancianoetik sok juesetik yuʼun ya schajpanik te bin kʼot ta pasele. Ta yoxebal u la yichʼik lokʼesel spisil te machʼatik maba la skʼan yichʼik ta mukʼ te Jehovae.

Kʼax 12 jaʼbil. Juʼ ta pasel yan buelta te tsʼajkʼetik yuʼun Jerusalén. Te Esdras la stsob spisil te ants winiketik ta yolil te lum yuʼun ya skʼoponbey yaʼiy te Ley yuʼun te Diose. Kʼalal la sjam te libro yuʼun te Ley, te ants winiketik la stejkʼan sbaik. Te Esdras la yalbey yutsilal te Jehová, te israeletik la stoy moel skʼabik swenta ya yakʼik ta ilel te akuerdo ayike. Ta patil, te Esdras la skʼopon te Ley sok la scholbey skʼoplal. Te lum la schʼam yaʼiyik ta lek. Kʼot ta yoʼtanik te la yijkʼitayik te Jehová ta yan buelta, jich ochik ta okʼel. Ta yan kʼajkʼal, te Esdras la skʼoponxan te Ley ta stojolik. Te israeletik la snaʼik stojol te nopolix ya skʼan pasel te Kʼin yuʼun Yaxna. Ta oranax kaj schajpanik te bintik ya yichʼ tuuntesel ta yorail te kʼine.

Te israeletik kʼax tseʼel yoʼtanik yuʼun te jukeb kʼajkʼal jalaj te kʼine. La yalbeyik wokol te Jehová ta swenta te la yakʼ lek sit te yawal stsʼunubike. Maʼyuk jich spasojik te Kʼin yuʼun Yaxna jaʼto kʼalal kuxulto-a te Josué. Kʼalal laj yoʼtanik ta spasel te kʼine, la stsob sbaik sok la skʼoponik te Diose: “Jehová, jaʼat la alokʼesonkotik ta mosoil. La awakʼbonkotik jweʼeltik ta jochol takin kʼinal sok te tʼujbil lumkʼinal ini. Pero te joʼonkotik bayal buelta la jkʼaxuntaytik te akʼope. Manchukme la atikun tal ta jtojoltik te j-alwanejetik yuʼun ya sjultes koʼtantik, maba la kichʼtik ta mukʼ. Manchukme jich-abi, la anaʼ smaliyel. Maʼyuk bin-ora chʼay ta awoʼtan te bin la awalbey ta jamal te Abrahame. Jaʼ yuʼun ta ora ini, ya kaltik ta jamal te maba ya jkʼaxuntaytikix te akʼope”. Te lume la stsʼibayik te bin jamal la yalik te ya spasike, te principaletik, levitaetik sok te sacerdoteetik la spasik firmar sok jun seyo.

«Ha bayel yutsil te machʼatic ya yaʼiyic te scʼop Dios soc te ya spasique» (Lucas 11:28).