Iisraelist idas elasid inimesed, kes uskusid, et tähed võivad neid juhtida. Ühel ööl nägid mõned idamaa mehed taevas liikumas midagi ereda tähe sarnast ja nad järgnesid sellele. See täht juhtis nad Jeruusalemma. Mehed pärisid möödakäijatelt: „Kust me leiame lapse, kellest saab juutide kuningas? Me oleme tulnud teda kummardama.”

Kui Jeruusalemma kuningas Herodes mingist uuest kuningast kuulis, ärritas see teda. Ta päris peapreestritelt: „Kus see kuningas pidi sündima?” „Prohvetid on öelnud, et ta sünnib Petlemmas,” vastasid nad. Herodes kutsus idamaa mehed enda juurde ja ütles neile: „Minge Petlemma ja otsige see laps üles. Siis tulge tagasi ja öelge mulle, kus ta on. Minagi tahan ta ees kummardada.” See polnud aga tõsi.

Täht hakkas edasi liikuma ja juhtis mehed Petlemma. Lõpuks peatus täht ühe maja kohal ja mehed astusid majja. Nad leidsid eest Jeesuse ja Maarja. Mehed kummardasid lapse ees ja kinkisid talle kulda, viirukit ja mürri. Kas Jehoova saatis need mehed Jeesuse juurde? Ei.

Sel ööl ütles Jehoova Joosepile unenäos: „Herodes tahab Jeesust tappa. Võta oma naine ja poeg ning põgenege Egiptusse. Jääge sinna, kuni ma ütlen, et on ohutu tagasi tulla.” Otsekohe asus Joosep oma perega Egiptuse poole teele.

Jehoova keelas idamaa meestel Herodese juurde tagasi minna. Kui Herodes mõistis, et mehed ei tulegi tagasi, oli ta marus. Kuna ta ei suutnud Jeesust leida, andis ta käsu kõik Jeesuse-vanused poisid Petlemmas tappa. Selleks ajaks oli aga Jeesus juba kaugel Egiptuses.

 Mõne aja pärast Herodes suri. Jehoova ütles Joosepile, et nüüd võivad nad julgesti tagasi minna. Joosep, Maarja ja Jeesus naasidki Iisraeli ning asusid elama Naatsaretti.