Variserid tegid kõike selleks, et inimestele muljet avaldada. Nad tegid heategusid, et teised seda märkaksid. Nad palvetasid avalikes kohtades, et kõik seda näeksid. Nad õppisid pähe pikki palveid ning korrutasid neid sünagoogides ja tänavanurkadel, et kõik seda kuuleksid. Pole siis ime, et inimesed olid üllatunud, kui Jeesus õpetas: „Ärge palvetage nagu variserid. Nad arvavad, et Jumalale avaldavad muljet nende rohked sõnad, aga see pole nii. Palve on inimese ja Jehoova vaheline asi. Ärge korrutage üht ja sama. Jehoova soovib, et te räägiksite talle seda, mis on teie südames.

Palvetage nii: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi. Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu  taevas, nii ka maa peal.”” Jeesus ütles, et palvetada tuleks ka igapäevase toidu, pattude andekssaamise ja muude isiklike asjade eest.

„Palvetage ikka ja jälle,” õpetas Jeesus. „Paluge oma isalt Jehoovalt häid asju. Iga lapsevanem tahab anda oma lastele häid asju. Kui poeg palub isalt leiba, ei anna isa ju talle kivi. Kui poeg palub kala, ei anna isa talle madu.”

Seejärel Jeesus selgitas oma näite mõtet: „Kui juba isa annab oma lapsele häid asju, kui palju enam annab teie isa Jehoova teile püha vaimu. Te peaksite seda vaid küsima.” Kas sa teed nii, nagu Jeesus õpetas? Mille eest sina palvetad?