Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

90. LUGU

Jeesus sureb Kolgatal

Jeesus sureb Kolgatal

Peapreestrid viisid Jeesuse maavalitseja Pontius Pilatuse paleesse. Pilatus küsis neilt: „Milles te seda meest süüdistate?” „Ta väidab, et ta on kuningas,” vastasid nad. „Kas sa oled juutide kuningas?” küsis Pilatus Jeesuselt. „Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma,” lausus Jeesus.

Pilatus saatis Jeesuse Galilea valitseja Herodese juurde, et teada saada, kas tema arvates on Jeesus milleski süüdi. Herodes aga ei osanud mingit süüd leida ja saatis ta Pilatuse juurde tagasi. Pilatus ütles rahvale: „Ei minu ega Herodese arvates pole see mees milleski süüdi. Ma lasen ta vabaks.” Rahvas aga karjus: „Ta tuleb hukata! Hukata!” Sõdurid peksid Jeesust piitsaga, sülitasid ta peale ja lõid teda. Nad panid talle pähe okkalise krooni ja pilkasid: „Ole tervitatud, juutide kuningas.” Jällegi teatas Pilatus: „Minu meelest ei ole see mees milleski süüdi.” Rahvas aga karjus: „Löö ta postile!” Pilatus andis Jeesuse hukkajatele üle.

Jeesus viidi Kolgatale, naelutati postile ja post tõsteti püsti. „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad,” palvetas Jeesus. Rahvas aga pilkas Jeesust: „Kui sa oled Jumala poeg, siis tule postilt alla ja päästa end.”

Üks kurjategija, kes rippus Jeesuse kõrval, ütles talle: „Pea mind meeles, kui sa kuningaks saad.” „Sa oled koos minuga paradiisis,” lubas Jeesus talle. Pärastlõunal mattus kogu maa kolmeks tunniks pimedusse. Hukkamisposti lähedal seisid mõned Jeesuse jüngrid, nende hulgas ta ema Maarja. Jeesus palus Johannest, et ta hoolitseks Maarja eest nagu oma ema eest.

Lõpuks Jeesus ütles: „Lõpetatud!” Ta langetas pea ja tegi viimase hingetõmbe. Sel hetkel raputas maad tugev maavärin. Templi eesriie, mis eraldas püha ja kõige pühamat paika, kärises pooleks. „Ta oli tõesti Jumala poeg,” tõdes üks Rooma sõjamees.

„Jumala tõotused, ükskõik kui palju neid on, on kõik tema kaudu „jah”.” (2. Korintlastele 1:20)