See osa jutustab noortest jumalateenijatest, prohvetitest ja kuningatest, kel oli tugev usk Jehoovasse. Süürias elas Israeli tüdruk, kes oli veendunud, et Jehoova prohvet suudab haige Naamani terveks teha. Prohvet Eliisa oli täiesti kindel, et Jehoova kaitseb teda vaenlaste sõjaväe eest. Ülempreester Joojada pani kaalule oma elu, et kaitsta noort Joast tema kurja vanaema Atalja eest. Kuningas Hiskija uskus, et Jehoova päästab Jeruusalemma, ja seepärast ei lasknud ta assüürlaste ähvardustel end hirmutada. Kuningas Joosija tegi lõpu ebajumalateenimisele, parandas templi ning aitas rahval hakata taas Jehoovat teenima.