1., 2. Miks läks Jeesus 29. aasta sügisel Juuda kõrbesse ja mis seal juhtus? (Vaata pilti peatüki alguses.)

ON 29. aasta sügis. Jeesus on Juuda kõrbes, Surnumerest põhja pool. Siia juhtis teda püha vaim, pärast seda kui ta oli ristitud ja püha vaimuga võitud. Selles ahtras kaljusid ja kuristikke täis paigas veedab Jeesus 40 päeva, et mõtiskleda, palvetada ja paastuda. Võib-olla tema isa Jehoova räägib siin temaga, et valmistada teda eesootavaks ette.

² Kui Jeesus on näljast nõrk, tuleb tema juurde Saatan. Järgnev asjade käik paljastab tähtsa küsimuse, mis puudutab igaüht, kes tahab teenida Jumalat õigel viisil.

3., 4. a) Milliste sõnadega alustas Saatan oma rünnakut kahel esimesel korral ja miks? b) Kuidas kasutab Saatan samasuguseid võtteid tänapäeval?

³ Loe Matteuse 4:1–7. Kahel esimesel korral, kui Saatan püüdis Jeesust kiusatusse viia, alustas ta salakavalate sõnadega „Kui sa oled Jumala poeg”. Kas ta kahtles selles, et Jeesus on Jumala poeg? Muidugi mitte. See langenud ingel teadis väga hästi, et Jeesus on Jumala esmasündinud  poeg. (Kol. 1:15.) Saatan teadis ka seda, et Jeesuse ristimise järel oli taevast kõlanud Jehoova hääl: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel.” (Matt. 3:17.) Tõenäoliselt tahtis Saatan sõnadega „Kui sa oled Jumala poeg” panna Jeesust kahtlema, kas tema isa ikka armastab teda ja hoolitseb tema eest. Seega, kui ta ütles Jeesusele, et see kivid leibadeks muudaks, ta justkui küsis: „Sa oled ju Jumala poeg, miks su isa ei toida sind selles elutus kõrbes?” Ja öeldes talle, et ta templi katuserinnatiselt alla hüppaks, küsis Saatan sisuliselt: „Sa oled ju Jumala poeg, kas sa siis ei usu, et su isa sind kaitseb?”

⁴ Samasuguseid võtteid kasutab Saatan ka tänapäeval. (2. Kor. 2:11.) Ta paneb tähele, kui oleme nõrgad või masendunud, ja ründab just siis. Sageli teeb ta seda salakavalalt. (2. Kor. 11:14.) Ta tahab panna meid uskuma, et Jehoova ei armasta meid, et tal pole meist iial hea meel ja et ta ei täida oma lubadusi ega hoolitse meie eest. Need on alatud valed. (Joh. 8:44.) Kuidas selliseid Saatana rünnakuid tõrjuda?

5. Kuidas reageeris Jeesus kahele esimesele Saatana rünnakule?

⁵ Mõelgem, kuidas reageeris Jeesus kahele esimesele Saatana rünnakule. Ta ei hakanud oma isa armastuses kahtlema ja tema usaldus isa vastu ei löönud hetkekski kõikuma. Pühakirja abil tõrjus ta Saatana rünnakud otsustavalt tagasi. Jeesus tsiteeris just neid tekste, kus on Jumala nimi Jehoova. (5. Moos. 6:16; 8:3.) See ainulaadne nimi on tagatiseks, et Jumal täidab kõik oma tõotused. * Seega poleks Jeesusel olnud paremat viisi näidata, et ta usaldab oma isa.

6., 7. Kuidas me saame Saatana salakavalad rünnakud tagasi tõrjuda?

⁶ Meiegi võime Saatana salakavalad rünnakud tagasi tõrjuda. Selleks tuleb meil usaldada Piiblis öeldut ja mõtiskleda Jumala nime tähenduse üle. Piibel ütleb, et Jehoova armastab oma teenijaid ja hoolib neist, isegi kui nad on masendunud. (Laul 34:18.) Kui me neid sõnu tõesti usume, ei lase me end eksitada Saatana valest, et Jehoova ei armasta meid ja et tal pole meist iial hea meel. (1. Peetr. 5:8.) Ja kui mõtleme Jumala nime tähendusele, mõistame, et ta väärib täielikku usaldust. (Õpet. 3:5, 6.)

⁷ Ent mis on Saatana peamine eesmärk? Mida ta meist tegelikult tahab? Vastuse saame, kui mõtleme Saatana kolmandale katsele Jeesust kiusatusse viia.

8. Kuidas paljastas Saatan oma tegeliku eesmärgi?

⁸ Loe Matteuse 4:8–11. Püüdes kolmandat korda Jeesust kiusatusse viia, paljastas Saatan oma tegeliku eesmärgi. Ta näitas Jeesusele (ilmselt nägemuses) kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust ning ütles: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha heidad ja mind korra kummardad.” * See oli tema tegelik eesmärk: ta tahtis, et Jeesus kummardaks teda, mitte Jehoovat. Saatan pakkus Jeesusele võimalust minna nii-öelda kergemat teed. Ta andis mõista, et Jeesus võib saada endale võimu kogu maailma üle ja kõik maailma rikkused, ilma et tal tuleks kogeda mingeid kannatusi: ei okaskrooni, piitsutamist ega piinaposti. Pakkumine oli ehtne. Jeesus ei eitanud, et Saatanal on võim selle maailma üle. (Joh. 12:31; 1. Joh. 5:19.) Pole kahtlustki, et Saatan oli valmis tegema mida tahes selleks, et Jeesus oma isale selja pööraks.

9. a) Mida Saatan meist tegelikult tahab ja millega ta püüab meid ahvatleda? b) Mida hõlmab Jehoova kummardamine? (Vaata kasti „Mida tähendab kedagi kummardada?”.)

⁹ Meiegi puhul on Saatana eesmärk see, et me teda kummardaks, kas siis otseselt või kaudselt. Kuna ta on selle maailma jumal, on mistahes väärusuga tegelemine lõppkokkuvõttes  tema kummardamine. (2. Kor. 4:4.) Saatanale aga ei piisa miljarditest väärusulistest. Ta püüab ahvatleda ka õigeid jumalateenijaid Jumalale selga pöörama. Ta tahab, et ajaksime taga rikkust ja võimu, mitte ei järgiks Kristuse eeskuju, mis võib kaasa tuua kannatusi. (1. Peetr. 3:14.) Kui annaksime kiusatusele järele ja hakkaksime kuuluma Saatana maailma, siis me justkui kummardaksime tema ette ja teeksime temast oma jumala. Kuidas sellistele kiusatustele vastu seista?

10. Mida tegi Jeesus, kui Saatan püüdis kolmandat korda teda kiusatusse viia?

¹⁰ Mõelgem, mida tegi Jeesus, kui Saatan püüdis kolmandat korda teda kiusatusse viia. Ta ütles kõhklemata: „Mine minema, Saatan!”, näidates, et tema ustavust Jehoovale ei kõiguta miski. Nagu kahel esimesel korral, tsiteeris Jeesus ka seekord 5. Moosese raamatust kirjakohta, kus esineb Jumala nimi. Ta ütles: „On kirjutatud: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat ja teenima üksnes teda.”” (Matt. 4:10; 5. Moos. 6:13.) Jeesus ei ihaldanud hiilgavat, kuid lühiajalist karjääri ega kerget, kannatusteta elu. Ta mõistis, et vaid tema taevane isa väärib teenimist ja et pelgalt üks kummardus Saatana ees tähendaks tema tunnustamist oma jumalana. Lüüasaanuna läks Saatan tema juurest ära. *

11. Mida meil tuleb teha, et tõrjuda kõik Saatana püüded meid kiusatusse viia?

¹¹ Ka meil on võimalik tõrjuda kõik Saatana ja tema maailma püüded meid kiusatusse viia. Jumal on andnud meile imelise anni, tahtevabaduse. Mitte keegi ei saa sundida meid Jehoovale selga pöörama. Kui seisame Saatanale vastu, olles kindlad usus, me justkui ütleme: „Mine minema, Saatan!” (1. Peetr. 5:9.) Kui Jeesus seda tegi, läkski Saatan ta juurest ära. Ta põgeneb ka meie juurest, kui me talle kindlalt vastu seisame. (Jaak. 4:7.)

12. Kuidas alustas Saatan sõda õige jumalateenimise vastu?

¹² Saatana kolmas püüe Jeesust kiusatusse viia kinnitas, et ta on õige jumalateenimise algne vaenlane. Tuhandeid aastaid varem Eedeni aias oli Saatan esimest korda näidanud, kui väga ta vihkab seda, et inimesed teenivad Jehoovat. Ta pettis ära Eeva, kelle mõjutusel astus ka Aadam Jehoova keelust üle. Nii sai Saatan esimesed inimesed oma võimu alla. (Loe 1. Moosese 3:1–5; 2. Kor. 11:3; Ilm. 12:9.) Sisuliselt sai Saatanast nende jumal ja neist said tema kummardajad, kuigi nad ei pruukinud täpselt aru  saada, kellega tegu on. Mässu õhutamisega seadis Saatan kahtluse alla Jehoova õiguse olla kõrgeim valitseja ja alustas sõda õige jumalateenimise vastu. Miks võib nii öelda?

13. Miks võib öelda, et õige jumalateenimine on otseselt seotud küsimusega, kellel on õigus olla kõrgeim valitseja?

¹³ Õige jumalateenimine on otseselt seotud küsimusega, kellel on õigus olla kõrgeim valitseja. Teenimist väärib vaid tõeline Jumal, kes on kõik loonud. (Ilm. 4:11.) Kui Jehoova lõi Aadama ja Eeva ning andis neile koduks Eedeni aia, oli tema eesmärk, et maa saaks täis täiuslikke inimesi, kes teda armastusest teenivad. (1. Moos. 1:28.) Saatan aga seadis Jehoova valitsemisõiguse kahtluse alla, sest ta ihkas, et teenitaks hoopis teda. (Jaak. 1:14, 15.)

14. Kas Saatana võitlust õige jumalateenimise vastu on saatnud edu? Selgita.

¹⁴ Kas Saatana võitlust õige jumalateenimise vastu on saatnud edu? On tõsi, et ta suutis Aadama ja Eeva Jumalast ära pöörata. Sellest ajast peale on ta õige jumalateenimise  vastu sõdinud ja püüdnud võimalikult paljusid Jehoova teenijaid valele teele ahvatleda. Ta tegi seda järjekindlalt kristluse-eelsel ajal. Ka esimesel sajandil õhutas ta õigest usust taganemist, mistõttu kristlik kogudus rüvetus. Viimaks tundus õige jumalateenimine maa pealt pühitud olevat. (Matt. 13:24–30, 36–43; Ap. t. 20:29, 30.) Teisel sajandil algas Jehoova teenijate pikk sümboolne vangipõlv Suures Babülonis (kõigi vääruskude ühisnimetus). Ometi ei ole Saatanat saatnud edu: tal pole õnnestunud nurjata Jehoova eesmärki seoses õige jumalateenimisega. Miski ei saa takistada Jumalat oma eesmärke täide viimast. (Jes. 46:10; 55:8–11.) Asjaga on seotud tema nimi ja ta tegutseb alati kooskõlas selle tähendusega. Jehoova viib oma eesmärgid vääramatult ellu.

15. Mida tegi Jehoova kohe pärast Eedeni aias toimunud mässu?

¹⁵ Kohe pärast Eedeni aias toimunud mässu võttis Jehoova süüdlased vastutusele ja hoolitses selle eest, et tema eesmärk täituks. (Loe 1. Moosese 3:14–19.) Veel enne kui ta Aadama ja Eeva aiast välja ajas, langetas ta kõigi kolme mässaja suhtes kohtuotsuse, tehes seda sellises järjekorras, nagu nad olid patustanud. Pöördudes mässu algataja Saatana poole, ütles Jehoova, et tuleb keegi järeltulija, kes kaotab mässu kurvad tagajärjed. Sel järeltulijal pidi olema tähtis osa selles, et Jehoova eesmärk seoses õige jumalateenimisega täide läheks.

16. Mida on Jehoova Eedeni mässust saati oma eesmärgi elluviimise nimel teinud?

¹⁶ Eedeni mässust saati on Jehoova kogu aeg oma eesmärgi elluviimise nimel tegutsenud. Nagu näeme järgmisest peatükist, hoolitses ta selle eest, et ebatäiuslikud inimesed saaksid teda õigel viisil teenida. (Heebr. 11:4–12:1.) Peale selle lasi ta mitmel piiblikirjutajal, näiteks Jesajal, Jeremijal ja Hesekielil, panna kirja ennustusi õige jumalateenimise taastamise kohta, mis on üks Piibli põhiteemasid. Kõik need ennustused pidid täituma tõotatud järeltulija kaudu, kelleks peamiselt osutus Jeesus Kristus. (Gal. 3:16, allmärkus; Ilm. 19:10.) Tema pidi Jumala rahva sümboolsest vangipõlvest vabastama ja õige jumalateenimise täielikult taastama. Nagu on näha Jeesuse vastusest Saatanale,  kui see püüdis kolmandat korda teda kiusatusse viia, on ta õige jumalateenimise kindlameelne kaitsja.

17. Miks ennustused õige jumalateenimise taastamise kohta meile nii suurt huvi pakuvad?

¹⁷ Piibli ennustused õige jumalateenimise taastamise kohta on põnevad ja nende uurimine tugevdab meie usku. Me igatseme aega, kui kõik nii taevas kui ka maa peal teenivad kõrgeimat valitsejat Jehoovat. Need ennustused sisendavad ka lootust, kuna neis leiduvad ühed Piibli kõige imelisemad tõotused. Kes meist ei ootaks aega, kui meie lähedased äratatakse surnuist üles, maa on paradiis ning inimesed on täiuslikud ja elavad igavesti! (Jes. 33:24; 35:5, 6; Ilm. 20:12, 13; 21:3, 4.)

18. Mida selles väljaandes käsitletakse?

¹⁸ Selles väljaandes käsitleme Hesekieli raamatu prohvetikuulutusi. Paljud neist keskenduvadki õige jumalateenimise taastamisele. Samuti vaatame, kuidas Hesekieli ennustused on seotud muude Piibli ennustustega, kuidas need Kristuse kaudu täituvad ja kuidas need meid puudutavad. (Vaata kasti „Ülevaade Hesekieli raamatust”.)

19. Mida meil tuleb teha, et võiksime näha aega, kui õige jumalateenimine on viimaks taastatud?

¹⁹ Aastal 29 Juuda kõrbes nurjusid Saatana püüded Jeesust kiusatusse viia. Tal ei õnnestunud panna Jeesust Jehoovale selga pöörama. Praegu teeb Saatan kõik selleks, et meie Jehoova hülgaksime, ja ta on raevukam kui eales varem. (Ilm. 12:12, 17.) Aidaku see väljaanne meil talle kindlalt vastu seista. Näidakem nii oma sõnade kui tegudega, et nõustume sõnadega „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat”. Sel juhul võime näha aega, kui õige jumalateenimine on viimaks taastatud ning kõik nii taevas kui ka maa peal teenivad Jehoovat õigel viisil ja armastusest, nagu ta väärib.