Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 1

“Kufuze Ulotjhe UJehova UZimakho”

“Kufuze Ulotjhe UJehova UZimakho”

MATEWU 4:10

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Kubayini ukulotjha okuhlwengileko kufuze kubuyiselwe?

1, 2. Kwenzeka njani bona uJesu abe semmangweni weJudiya ngesiruthwana sango-29 C.E. begodu kwenzekani kuye lapho? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

 KUNGO-29 C.E., ekuthomeni kwesilimela uJesu usemmangweni weJudiya, etlhagwini yeLwandle eliFileko. Walethwa mmoya ocwengileko endaweni le, ngemva kokubhajadiswa nokuzeswa kwakhe. UJesu waba nesikhathi sokuzila ukudla, ukuthandaza nokucabangisisa amalanga ama-40 ngesikhathi asemmangweni onamatje nemirhoba. Kungenzeka ngesikhatheso uJehova bekakhuluma neNdodanakhe, ayilungiselela lokho ebekuzoyehlela.

2 Nje-ke, lokha uJesu nakaphelelwe mamandla ngebanga lendlala, uSathana uza kuye. Okwenzeka ngemva kwalokho, kutjengisa indaba eqakathekileko, ehlanganisa boke abathanda ukulotjha okuhlwengileko, kuhlanganise nawe.

“Nangabe Uyindodana KaZimu . . . ”

3, 4. (a) USathana wathoma iinlingo zakhe ezimbili zokuthoma ngamaphi amezwi, begodu khuyini ebekalinga ukwenza uJesu ayizaze? (b) USathana uwasebenzisa njani amano afanako nanamhlanjesi?

3 Funda uMatewu 4:1-7. USathana wethula iinlingo zokuthoma ezimbili ngendlela efihlekileko nakathi, “Nangabe uyindodana kaZimu.” Kghani uSathana bekangabaza ukuthi uJesu uyiNdodana kaZimu? Awa. Ingilozi eyindodana kaZimu eyahlubukako le, beyazi kuhle ukuthi uJesu uyiNdodana kaZimu elizibulo. (Kol. 1:15) Akunakuzaza ukuthi uSathana wawezwa amezwi uJehova awakhuluma asezulwini lokha nakubhajadiswa uJesu athi: “Le yiNdodanami, engiyithandako, engiyamukeleko.” (Mat. 3:17) Kungenzeka uSathana bekafuna uJesu azibuze ukuthi, angamthemba na uBabakhe nokuthi uyatshwenyeka na ngaye. Ngesilingo sokuthoma sokuthi uJesu atjhugulule amatje abe burotho kuhlekuhle uSathana bekabuza, ‘Njengombana uyiNdodana kaZimu, kubayini uBabakho angakuphi ukudla emmangweni owomileko lo?’ Ngesilingo sesibili, sokuthi uJesu aziphosele phasi asuka esiqongolweni sethempeli, kuhlekuhle uSathana bekabuza ukuthi, njengombana uyiNdodana kaZimu: ‘Kghani uyamthemba na uBabakho bona uzokuvikela?’

4 USathana usebenzisa amano afanako nanamhlanjesi. (2 Kor. 2:11) UMlingi ulinda labo abalotjha ngeqiniso baphele amandla namkha badane bese ubasahlela ngeendlela ezifihlekileko. (2 Kor. 11:14) Ulinga ukusenza sikholelwe ukuthi uJehova angeze asithanda namkha asamukela. UMlingi lo, ulinga nokusenza sikholelwe bona uJehova akakathembeki nokuthi angeze azenze izinto azithembisileko eliZwini lakhe. Kodwana lawo mamala ahlaza. (Jwa. 8:44) Singawabalekela njani?

5. UJesu wasabela njani eenlingweni ezimbili zokuthoma?

5 Qala indlela uJesu asabela ngayo eenlingweni zokuthoma ezimbili. Bekanganakho ukuzaza ngendlela uBabakhe amthanda ngayo begodu bekamthemba ngokuzeleko. Ngaphandle kokuriyada, uJesu wabalekela uSathana ngokudzubhula ameZwi kaBabakhe aphefumulelweko. UJesu wadzubhula imitlolo enegama eliphakemeko, lakaJehova. (Dut. 6:16; 8:3) Qala bona le yindlela ehle kangangani iNdodana kaZimu eyatjengisa ngayo bona iyamthemba uBabayo, ngokusebenzisa igama lakhe okuligama elihlukileko, elijamele isiqinisekiso sokuthi uJehova uzozizalisa zoke iinthembiso zakhe. a

6, 7. Singazihlula njani iinlingo zakaSathana ezifihlekileko?

6 Singakubalekela ukusahlelwa nguSathana okufihlakeleko, ngokuthembela eliZwini lakaJehova begodu sicabangisise nangalokho okutjhiwo ligama lakhe eliphakemeko. Nange sisebenzisa lokho okutjhiwo miTlolo malungana nendlela uJehova athanda natshwenyeka ngayo ngalabo abamlotjhako, kuhlanganise nalabo abatshwenyekileko, lokho kuzosisiza singawakholwa amala kaSathana athi, uJehova angeze asithanda namkha asamukele. (Rhu. 34:18; 1 Pit. 5:8) Nasihlala sikhumbula ukuthi uJehova wenza ngokuvumelana negama lakhe ngaso soke isikhathi, angeze sizaze bona uMzalisi weenthembiso ufanelwe kukuthi simthembe ngokuzeleko.—IzA. 3:5, 6.

7 Uyini-ke umnqopho kaSathana? Khuyini ayifuna kithi? Ipendulo yavela ebaleni ngesikhathi uSathana alinga uJesu ihlandla lesithathu.

‘Khothama Ungilotjhe’

8. Ngesilingo sesithathu uSathana wayiveza njani into ayifuna kwamambala?

8 Funda uMatewu 4:8-11. Ngesilingo sesithathu, uSathana wakutjho ngokunqophileko lokho akufunako. USathana watjengisa uJesu (kungenzeka ngombono) “yoke imibuso yephasi nobukhazikhazi bayo” kodwana ngaphandle kokukhohlakala kwayo. Ngemva kwalokho wathi kuJesu: “Ngizokunikela zoke izintwezi nawungakhothama ungilotjhe.” b Ngilokho uSathana ebekakufuna! USathana bekafuna uJesu ajikele uBabakhe begodu aqale yena uMlingi njengozimakhe. USathana wanikela uJesu ebekubonakala ngasuthi yindlela elula. Watjela uJesu bona uzokuba nawo woke amandla nobunjinga bazo zoke iintjhaba begodu angekhe kutlhogeke atlhage, athweswe isihlohlo sameva, abetjhwe namkha abethelelwe esigodweni sokuhlunguphazwa, bekusilingo tle lesi! UJesu akhenge azaze bona uSathana unelawulo ngaphezu kwabo boke aborhulumende bephasi! (Jwa. 12:31; 1 Jwa. 5:19) Ngokuqinisekileko uSathana bekangenza nanyana yini bona alisise uJesu ukulotjha uBabakhe ngendlela ehlwengileko.

9. (a) Khuyini kuhlekuhle uSathana ayifunako ebantwini abalotjha uZimu ngeqiniso begodu ngiziphi iindlela asilinga ngazo? (b) Ukulotjha kwethu kubandakanya ini? (Funda ibhoksi elithi “Khuyini Ukulotjha?”)

9 Nanamhlanjesi, uSathana usakufuna ngehliziywakhe yoke ukulotjhwa, ngokunqophileko namkha ngezinye iindlela. ‘Njengozimu wephaseli,’ nguye owamukela koke ukulotjha kwamala okwenziwa masonto weBhabhiloni eliKhulu. (2 Kor. 4:4) Ngitjho nanyana alotjhwa ziingidigidi ezisekolweni yamala, akaneliseki ngalokho, ufuna ukulinga labo abalotjha ngeqiniso bangenzi okuvumelana nentando kaZimu. Ulinga ukusenza sifune ukunjinga namandla wephaseli, kunokuphila ngendlela yobuKrestu ebandakanya ukutlhaga “ngebanga lokulunga.” (1 Pit. 3:14) Nange sivumela ukulingwa kusilisise ukulotjha uZimu ngendlela ayifunako begodu sibe yingcenye yephasi lakaSathana, kuhlekuhle sizabe siyakhothama, silotjha uSathana, simenza uzimethu. Singasibalekela njani isilingweso?

10. UJesu wasabela njani esilingweni sesithathu begodu kubayini?

10 Tjheja indlela uJesu aphendula ngayo isilingo sesithathu. Watjengisa ukuthi umthemba ngokupheleleko uJehova, waqotha uMlingi wathi: “Suka Sathana!” Njengombana enzile eenlingweni zokuthoma ezimbili, uJesu wadzubhula emtlolweni kaDuteronomi onegama eliphakemeko lakaZimu: “Kutloliwe ukuthi: ‘Kufuze ulotjhe uJehova uZimakho begodu nguye kwaphela okufuze umenzele umsebenzi ocwengileko.’” (Mat. 4:10; Dut. 6:13) UJesu wabalekela isilingo sokuthi aphumelele isikhatjhana ephasineli aphile kamnandi ngaphandle kokutlhaga. Wayelela bona nguBabakhe kwaphela okufuze alotjhwe nokuthi ‘ukulotjha’ uSathana kanye kwaphela bekuzokutjho ukuthi sekalotjha yena. UJesu akhenge avume ukwenza uMlingi uzimakhe. Ngebanga lalokho, “uDeveli wasuka kuye.” c

“SUKA SATHANA!” (Funda isigaba 10)

11. Singamhlula njani uSathana neenlingo zakhe?

11 Singambalekela uSathana neenlingo zephasi lakhe elimbi, ngombana njengoJesu sinelungelo lokuzikhethela. UJehova usiphe isipho esihle khulu, ilungelo lokuzikhethela. Ekhabolakhona, akekho namunye, ngitjho noMlingi onamandla osibunjwa sommoya, ongasikatelela bona silise ukulotjha uJehova ngendlela ayifunako. Ngokuthembeka, ‘nasilwisana [noSathana] siqinile ekukholweni,’ kufana nokuthi sithi, “Suka Sathana!” (1 Pit. 5:9) Khumbula bona uSathana wakhamba ngemva kobana uJesu ajamelene naye ngokuqinileko. Ngokufanako, iBhayibheli iyasiqinisekisa: “Lwisanani noDeveli begodu uzonibalekela.”—Jak. 4:7.

Singakhetha ukubalekela iinlingo zephasi lakaSathana (Funda iingaba 11, 19)

Inaba Lokulotjha Okuhlwengileko

12. E-Edeni, uSathana waveza njani bona ulinaba lokulotjha okuhlwengileko?

12 Esilingweni sakhe sokugcina uSathana waveza bona ulinaba lokuthoma lokulotjha okuhlwengileko. Eminyakeni eziinkulungwana eyadlulako esimini ye-Edeni, kulapho athoma khona ukuveza ukuthi uyakuhloya ukulotjhwa kwakaJehova. USathana wakhohlisa u-Eva, ngemva kwalokho u-Eva wenza u-Adamu wangalaleli umthetho kaJehova, ngendlela leyo uSathana waba mrholabo begodu wabalawula. (Funda uGenesisi 3:1-5; 2 Kor. 11:3; IsAm. 12:9) Kuhlekuhle waba nguzimabo, begodu baba balotjhi bakhe, ngitjho nanyana bebangamazi loyo obakhohlisako. Ngaphezu kwalokho ngokuvukela e-Edeni, uSathana akhenge ajamelane nelungelo lakaJehova lokubusa kwaphela, kodwana wathoma ukusahlela ukulotjha okuhlwengileko. Njani?

13. Ukulotjha okuhlwengileko kuhlangana njani nobukhosi bakaJehova?

13 Indaba yelungelo lokubusa kwakaJehova ihlanganisa ukulotjha okuhlwengileko. UMbusi wamambala, ‘owadala zoke izinto’ nguye ofanelwe kulotjhwa. (IsAm. 4:11) UJehova nakabumba abantu abapheleleko u-Adamu no-Eva begodu wababeka esimini ye-Edeni, umnqophwakhe bekukuzalisa iphasi loke ngabantu abanganasono, ebebazozimisela ukumlotjha, bamlotjhe ngeqiniso nangeenhliziyo ezihlwengileko. (Gen. 1:28) USathana wajamelana nelungelo lakaJehova lokubusa, ngombana bekafuna ukulotjha ebekungokoMbusi, uZimu, uJehova kwaphela.—Jak. 1:14, 15.

14. Kghani uSathana waphumelela ekusahleleni ukulotjha okuhlwengileko? Hlathulula.

14 Kghani uSathana waphumelela ukusahlela ukulotjha okuhlwengileko? Waphumelela ukwenza u-Adamu no-Eva bahlanukela uZimu. Kusukela mhlokho uSathana ulwa nokulotjha kweqiniso, ufuna ukwenza abanengi ngendlela angakghona ngayo bangalotjhi uJehova uZimu. USathana akhenge aphele amandla emzamwenakhe wokulinga labo abalotjha uJehova ngaphambi kweenkhathi zobuKrestu. Ekhulwini lokuthoma C.E., uSathana wabangela ukuhlubuka ebandleni lobuKrestu, kangangobana ukulotjha kweqiniso kwabonakala ngasuthi akusekho. (Mat. 13:24-30, 36-43; IzE. 20:29, 30) Ekuthomeni kwekhulu lesibili C.E., ukulotjha kweqiniso kwathunjwa isikhathi eside kwathunjelwa eBhabhiloni eliKhulu elingokomfanekiso, okuyihloko yekolo yamala. Kodwana uSathana akhenge aphumelele ekulwisaneni nomnqopho kaZimu wokulotjha okuhlwengileko. Ayikho into engavimbela uZimu ukuzalisa umnqophwakhe. (Isa. 46:10; 55:8-11) Igama lakhe libandakanyekile begodu uhlala enza ngokuvumelana nalo. UJehova akabhalelwa kuzalisa umnqophwakhe!

IKutani Yokulotjha Okuhlwengileko

15. Ngimaphi amagadango uJehova awathathako e-Edeni ukulungisa iinhlubuki nokuqinisekisa ukuthi ihloswakhe iyaphumelela?

15 UJehova wathatha amagadango arhabako malungana neenhlubuki e-Edeni begodu waqinisekisa bona umnqophwakhe uzokuzaliseka. (Funda uGenesisi 3:14-19.) Ngitjho nanyana u-Adamu no-Eva bebasesesesimini, uJehova wahlulela iinhlubukwezi ezintathu, omunye nomunye ngendlela one ngayo, kokuthoma uSathana, kwalandela u-Eva, ekugcineni kwaba ngu-Adamu. Nakakhuluma noSathana owathoma ukuhlubuka, uJehova wabikezela ‘ngesizukulwana’ ebesizokuvela sizokulungisa umonakalo wokuhlubuka. ‘Isizukulwana’ esithenjisiweko besizokufeza indima eqakathekileko ekuzaliseni umnqopho kaZimu omalungana nokulotjha okuhlwengileko.

16. Ngemva kokuhlubuka okwenzeka e-Edeni, uJehova wenza njani bona ihloswakhe iragele phambili?

16 Ngemva kokuhlubuka e-Edeni, uJehova bekasolo asebenzela ukuzalisa umnqophwakhe. Wenzela abantu abanesono amalungiselelo wokumlotjha ngendlela ayamukelako, njengombana sizokubona esahlukweni esilandelako. (Heb. 11:4–12:1) Waphefumulela abatloli beBhayibheli abathileko, okufaka hlangana u-Isaya, uJoromiya noHezekiyeli bona batlole iimphorofido ezithabisako ezimalungana nokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko. Ukubuyiselwokho kuyindaba eqakathekileko eBhayibhelini. Iimphorofidwezi bezizokuzaliseka ‘ngesizukulwana’ esithenjisiweko, ekukhambeni kwesikhathi esaba nguJesu Krestu. (Gal. 3:16) UJesu uyiKutani yokulotjha okuhlwengileko, njengombana atjengisa ngokukhanyako endleleni aphendula ngayo esilingweni sesithathu. UJesu, nguye uJehova amkhethako ukuzalisa iimphorofido zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko. (IsAm. 19:10) Uzokutjhaphulula abantu bakaZimu ekuthunjweni okungokomfanekiso bekabuyisele ukulotjha okuhlwengileko endawenakho efaneleko.

Uzokwenzani?

17. Kubayini iimphorofido zeBhayibheli zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko zitjhidelene khulu neenhliziyo zethu?

17 Kuyakarisa begodu kuqinisa ukukholwa ukuhlolisisa iimphorofido zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko endawenakho. Iimphorofidwezi zisithabisa khulu ngombana siqale phambili esikhathini lapho zoke iimbunjwa ezulwini nephasini, ngobunye zizokulotjha iKosi ePhakemeko uJehova ngendlela ayifunako. Iimphorofidwezi zisinikela ithemba ngombana kizo sifumana induduzo evela eliZwini lakaZimu. Ngubani kithi ongafuni ukubona ukuzaliseka kweenthembiso zakaJehova, ezifaka hlangana ukuvuswa kwabantu esibathandako abahlongakeleko, iphasi elilipharadesi nokuphila ngokungapheliko singaguli?—Isa. 33:24; 35:5, 6; IsAm. 20:12, 13; 21:3, 4.

18. Khuyini esizokucoca ngakho encwadini le?

18 Encwadini le, sizokuhlolisisa iimphorofido ezikarisako ezifumaneka encwadini yeBhayibheli kaHezekiyeli. Ezinengi zazo zidzimelele ekubuyiselweni kokulotjha okuhlwengileko. Sizokubona ukuthi iimphorofido zakaHezekiyeli zihlobana njani nezinye iimphorofido, zizokuzaliseka njani ngoKrestu nokuthi zisibandakanya njani thina.—Qala ibhoksi elithi, “Isethulo Sencwadi KaHezekiyeli.”

19. Khuyini ozimisele ukuyenza, begodu kubayini?

19 Emmangweni weJudiya, ngo-29 C.E., uSathana wabhalelwa kukhohlisa uJesu bona afulathele ukulotjha okuhlwengileko. Kuthiwani ngathi? USathana uzimisele khulu kunanini ngaphambili ukusilingela kwezinye izinto bona sifulathele ukulotjha okuhlwengileko. (IsAm. 12:12, 17) Kwanga incwadi le ingasisiza siqinise ukuzimisela kwethu ukujamelana noMlingi omumbi lo. Kwanga ngamezwi nangezenzo zethu singatjengisa bona sivumelana namezwi athi, “Kufuze ulotjhe uJehova uZimakho.” Sizokuba nelungelo lokubona uJehova azalisa umnqophwakhe ekugcineni, lapho ezulwini nephasini sizokunikela uJehova lokho okumfaneleko, ukulotjha kweqiniso ngeenhliziyo ezihlwengileko!

a Abanye abantu bazwisisa ukuthi igama lakaJehova litjho ukuthi, “Ubangela Bona Kwenzeke.” Lifanelana kuhle nendima uJehova ayifezako kokubili njengoMdali noMzalisi weenhloso zakhe.

b Okhunye ukwaziswa kweBhayibheli ethileko nakukhuluma ngamezwi kaSathana, kuthi: “U-Adamu no-Eva babhalelwa kulwisana nesilingo sokuthoma abaqalana naso . . . , indaba le ibandakanya ukukhetha hlangana nokwenza okuthabisa uSathana namkha intando kaZimu, lokho kutjho ukulotjha omunye esikhundleni somunye. USathana uzibeka esikhundleni sakaZimu kukulapho akhona uZimu weqiniso.”

c IVangeli lakaLukasi lilandelanisa iinlingo ngendlela ehlukileko, kodwana imiTlolo kaMatewu itlolwe ngokulandelana kwezenzakalo. Akhe siqale amabanga amathathu ukuthi kubayini. (1) UMatewu nakethula isilingo sesibili usebenzisa ibizo elithi “ngokulandelako,” okutjho ukuthi bekunesenzakalo esizokulandela. (2) Kuyakhanya ukuthi iinlingo ezimbili ezifihlekileko—ezithoma ngomutjho othi, “Nangabe uyindodana kaZimu”—zizokulandelwa silingo esinqophileko sokuthi aphule umyalo wokuthoma. (Eks. 20:2, 3) (3) Amezwi kaJesu athi “Suka Sathana!” bekangazwakala kuhle nakawatjho ngemva kwesilingo sesithathu namkha samaswaphela.—Mat. 4:5, 10, 11.