Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 2

‘Nyɔŋmɔ Ná Amɛnikeenii Lɛ Ahe Miishɛɛ’

‘Nyɔŋmɔ Ná Amɛnikeenii Lɛ Ahe Miishɛɛ’

HEBRIBII 11:4

NƆ NI ABAAWIE HE: Gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni anyɛ akɛ jamɔ krɔŋŋ ahã lɛ lɛ he yinɔsane

1-3. (a) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu? (b) Mɛɛ nibii titrii ejwɛ ni hãa jamɔ ko saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ahe wɔbaasusu? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

FEEMƆ Habel he mfoniri ni enyiɛ etoi lɛ ateŋ eekwɛ tooku lɛ. Ejɛ suɔmɔ mli ekwɛ toi nɛɛ jogbaŋŋ kɛjɛ be ni afɔ amɛ lɛ. Agbɛnɛ, emɔmɔ toi lɛ ekomɛi, egbe amɛ, ni ekɛ amɛ hã Nyɔŋmɔ akɛ nikeenii. Ani Yehowa baaná gbɛ ni Habel ni ji adesa ni yeee emuu lɛ tsɔɔ nɔ ejáa lɛ nɛɛ he miishɛɛ?

2 Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsirɛ bɔfo Paulo ni eŋma yɛ Habel he akɛ: “Nyɔŋmɔ ná enikeenii lɛ ahe miishɛɛ.” Shi Yehowa náaa Kain afɔle lɛ he miishɛɛ. (Kanemɔ Hebribii 11:4.) Enɛ teɔ sanebimɔi komɛi ni esa akɛ wɔsusu he lɛ ashi. Mɛni hã Habel jamɔ lɛ sa Nyɔŋmɔ hiɛ shi Kain nɔ lɛ esaaa ehiɛ lɛ? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Kain kɛ Habel kɛ mɛi krokomɛi ni awie amɛhe yɛ Hebribii yitso 11 lɛ mli lɛ ahe? Sanebimɔi nɛɛ ahetoo baaye abua wɔ ni wɔnu nɔ ni jamɔ krɔŋŋ ji lɛ shishi jogbaŋŋ.

3 Amrɔ nɛɛ, wɔbaasusu saji komɛi ni tee nɔ kɛjɛ Habel beiaŋ kɛyashi Ezekiel beiaŋ lɛ ahe kuku. Be mli ni wɔfeɔ nakai lɛ, kadimɔ nibii titrii ejwɛ ni hãa mɔ ko jamɔ saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. Nomɛi ji: Esa akɛ mɔ ni ajáa lɛ lɛ afee Yehowa, esa akɛ nɔ ni mɔ lɛ kɛkeɔ Yehowa lɛ afee enibii lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ, esa akɛ etsɔ gbɛ ni Nyɔŋmɔ náa he miishɛɛ nɔ ejá lɛ, kɛ agbɛnɛ hu, esa akɛ ejá lɛ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa.

Mɛni Hewɔ Nyɔŋmɔ Nyaaa Kain Jamɔ Lɛ He Lɛ?

4, 5. Mɛni hã Kain mu sane naa akɛ esa akɛ ekɛ enikeenii lɛ ahã Yehowa lɛ?

4 Kanemɔ 1 Mose 4:2-5. Kain le akɛ Yehowa ji ni esa akɛ ekɛ enikeenii lɛ ahã. Kain ná be babaoo kɛ hegbɛ hu ni ebaanyɛ ekɛkase Yehowa he nii. Be ni Kain kɛ enyɛmi Habel fɛɛ shã afɔle lɛ amɛhã Yehowa lɛ, no mli lɛ amɛye aaafee afii 100. * Be ni amɛji gbekɛbii lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, amɛfɔlɔi gba amɛ Eden abɔɔ lɛ he sane. Eeenyɛ efee po akɛ, amɛna abɔɔ fɛfɛo nɛɛ, eyɛ mli akɛ amɛbɛŋkɛɛɛ he moŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, amɛna kerubim ni Yehowa kɛto abɔɔ lɛ naa koni mɔ ko akabote mli lɛ. (1 Mo. 3:24) Eeenyɛ efee akɛ, Kain kɛ Habel fɔlɔi hã amɛle akɛ Yehowa ni bɔ nibii fɛɛ, ni akɛ ebɔɔɔ adesai ni amɛgbɔlɔ ni amɛgboi. (1 Mo. 1:24-28) Ekolɛ saji nɛɛ ni Kain le lɛ hã emu sane naa akɛ esa akɛ ekɛ enikeenii lɛ ahã Nyɔŋmɔ.

5 Mɛni ekoŋŋ eeenyɛ efee akɛ no tsirɛ Kain ni eshã afɔle ehã Yehowa lɛ? Be ni “onufu lɛ” laka Hawa ni efee esha lɛ, Yehowa gba akɛ ‘seshi’ ko baate shi ni ebaajwara nakai onufu lɛ yitso. (1 Mo. 3:4-6, 14, 15) Ekolɛ Kain yasusu akɛ, akɛni lɛ ji Adam kɛ Hawa kromɔbi hewɔ lɛ, lɛ ji ‘seshi’ ni awo ehe shi lɛ. (1 Mo. 4:1) Agbɛnɛ hu, yɛ nakai beiaŋ fɛɛ lɛ, Yehowa kɛ adesai gbaa sane lolo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Adam fee esha lɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ lɛ wie, ni ekã shi faŋŋ akɛ, efee nakai kɛtsɔ ŋwɛibɔfo ko nɔ. (1 Mo. 3:8-10) Be ni Kain shã efɔle lɛ egbe naa lɛ, Yehowa kɛ lɛ wie. (1 Mo. 4:6) No hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Kain le akɛ Yehowa ji mɔ ni sa akɛ ajá.

6, 7. Ani naagba ko yɛ Kain ­nikeenii lɛ loo gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛhã lɛ he? Tsɔɔmɔ mli.

6 Kɛ́ nakai lɛ, mɛni hewɔ Yehowa náaa Kain afɔle lɛ he miishɛɛ lɛ? Ani enikeenii lɛ ehiii, ni tsɔɔ akɛ naagba ko yɛ he? Biblia lɛ etsɔɔɔ. Nɔ pɛ ni Biblia lɛ kɛɔ ji akɛ Kain kɛ “shikpɔŋ lɛ nɔ nibaa nii lɛ eko bahã Yehowa.” Afii komɛi asɛɛ lɛ, Yehowa wie yɛ Mose Mla lɛ mli akɛ abaanyɛ akɛ ŋmɔshi nibii ashã afɔle ahã lɛ. (4 Mo. 15:8, 9) Agbɛnɛ hu, susumɔ enɛ he okwɛ: Be ni Kain kɛ Habel shã afɔle lɛ amɛhã Yehowa lɛ, no mli lɛ, aduawai, baji, kɛ kwɛ̃ɛ nii krokomɛi ji nɔ ni adesai yeɔ. (1 Mo. 1:29) Nakai beiaŋ hu lɛ, Nyɔŋmɔ elomɔ shikpɔŋ lɛ, ni no hewɔ lɛ, etɔ Kain waa dani enyɛ ená nibii ni ekɛbahã Nyɔŋmɔ akɛ nikeenii lɛ. (1 Mo. 3:17-19) Kɛ̃lɛ, yɛ deŋme ni Kain gbo yɛ nibii ni ekɛshã afɔle lɛ ahe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ náaa efɔleshãa lɛ he miishɛɛ.

7 Ani eeenyɛ efee akɛ, gbɛ ni Kain tsɔ nɔ ekɛ enikeenii lɛ hã Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ Nyɔŋmɔ náaa enikeenii lɛ he miishɛɛ lɛ? Dabi. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Be ni Yehowa tsɔɔ akɛ enáaa Kain afɔle lɛ he miishɛɛ lɛ, ewieee akɛ gbɛ ni Kain tsɔ nɔ ekɛ afɔle lɛ hã lɛ ehiii. Anɔkwa, Biblia lɛ etsɔɔɔ wɔ gbɛ ni Kain kɛ Habel fɛɛ tsɔ nɔ amɛkɛ amɛfɔlei lɛ hã. Belɛ, mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ náaa Kain afɔle lɛ he miishɛɛ lɛ mɔ?

Kain kɛ jwɛŋmɔ kpakpa eshãaa efɔle lɛ (Kwɛmɔ Kuku 8, 9)

8, 9. (a) Mɛni hewɔ Yehowa náaa Kain loo efɔle lɛ he miishɛɛ lɛ? (b) Mɛni ona yɛ Biblia lɛ mli ni sa kadimɔ yɛ sane ni kɔɔ Kain kɛ Habel he lɛ he?

8 Wiemɔi ni akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni eŋma ehã Hebribii lɛ tsɔɔ akɛ, Kain kɛ efɔle lɛ hã moŋ, shi ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ kpakpa yɛ he. Kain bɛ hemɔkɛyeli. (Heb. 11:4; 1 Yoh. 3:11, 12) No hewɔ ni Yehowa náaa Kain diɛŋtsɛ he miishɛɛ lɛ, shi jeee efɔle lɛ kɛkɛ. (1 Mo. 4:5-8) Yehowa ji Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ, no hewɔ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaajaje ebi nuu Kain. Shi Kain tswa Yehowa yelikɛbuamɔ lɛ efɔ̃. Akɛni Kain hãaa Yehowa aye abua lɛ kɛjie esui gbohii, tamɔ ‘nyɛɛ, béi, kɛ awuŋayeli’ lɛ hewɔ lɛ, sui nɛɛ amli wo wu. (Gal. 5:19, 20) Kain tsui fɔŋ lɛ hã nibii kpakpai krokomɛi fɛɛ ni efeɔ kɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ bafee nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he. Enɔkwɛmɔnɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ, jamɔ krɔŋŋ biɔ babaoo fe nibii ni mɔ ko feɔ kɛkɛ koni mɛi ana akɛ eejá Yehowa.

9 Biblia lɛ hãa wɔleɔ nibii babaoo yɛ Kain he​—wɔkaneɔ sane ni Yehowa kɛ lɛ wie lɛ kɛ hetoo ni ekɛhã Yehowa lɛ, ni wɔná wɔle ebii lɛ po agbɛ́ii kɛ nibii komɛi ni amɛfee. (1 Mo. 4:17-24) Shi Habel lɛ, wɔbɛ nɔ ko ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ efɔ bii, ni aŋmako sane ko ni ewie hu yɛ Biblia lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Habel nifeemɔi lɛ kɛ wɔ wieɔ lolo ŋmɛnɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Habel Fee Jamɔ Krɔŋŋ He Nɔkwɛmɔnɔ

10. Mɛɛ gbɛ nɔ Habel fee jamɔ krɔŋŋ he nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi ehã wɔ?

10 Habel kɛ efɔle lɛ hã Yehowa ejaakɛ, ele akɛ, lɛ pɛ ji mɔ ni sa akɛ akɛhã. Habel hala “etooku lɛ ateŋ kromɔbii lɛ ekomɛi,” ni ji enibii lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ ni ekɛhã akɛ nikeenii. Kɛji afɔleshaa latɛ nɔ eshã efɔle lɛ yɛ jio, jeee afɔleshaa latɛ nɔ eshã yɛ jio lɛ, Biblia lɛ etsɔɔɔ, shi ekã shi faŋŋ akɛ, gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ enikeenii lɛ hã lɛ sa Nyɔŋmɔ hiɛ. Shi nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ Habel nikeenii lɛ he ji akɛ, ekɛhã kɛ jwɛŋmɔ kpakpa. Eyɛ mli akɛ aaafee afii akpei ekpaa sɔŋŋ eho kɛjɛ be ni Habel kɛ enikeenii lɛ hã moŋ, shi enɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ wɔ nii lolo. Habel yɛ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli ni eesumɔ ni ekɛ Yehowa jalɛ taomɔ nii lɛ atsu nii, ni nibii nɛɛ ji nɔ ni tsirɛ lɛ ni ekɛ enikeenii lɛ hã Nyɔŋmɔ lɛ. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ?

Habel tsu nibii titrii ejwɛ ni tsɔɔ akɛ mɔ ko kɛ jamɔ krɔŋŋ miihã Nyɔŋmɔ lɛ he nii (Kwɛmɔ Kuku 10)

11. Mɛni hewɔ Yesu kɛɛ Habel ji jalɔ lɛ?

11 Klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ nɔ ni Yesu wie yɛ Habel, mɔ ni ele lɛ jogbaŋŋ lɛ he lɛ he okwɛ. Be ni Habel yɔɔ wala mli lɛ, no mli lɛ, Yesu yɛ ŋwɛi, ni ená Adam bi nuu nɛɛ he miishɛɛ waa. (Abɛi 8:22, 30, 31; Yoh. 8:58; Kol. 1:15, 16) No hewɔ lɛ, be ni Yesu wie Habel he akɛ eji jalɔ lɛ, no mli lɛ, nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ena yɛ Habel he lɛ he ewieɔ lɛ. (Mat. 23:35) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ji jalɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ, mɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni sa akɛ etsɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa. Shi mɔ lɛ feɔ babaoo po fe nakai​—ekɛ ewiemɔi kɛ enifeemɔi fɛɛ tsɔɔ akɛ esumɔɔ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ. (Okɛto Luka 1:5, 6 lɛ he.) Mɔ ko nyɛŋ ate shi nɔŋŋ ni etsɔ jalɔ​—eheɔ be dani anaa mɔ ko akɛ jalɔ. No hewɔ lɛ, dani Habel kɛ enikeenii lɛ baahã Nyɔŋmɔ po lɛ, ale lɛ akɛ mɔ ni ehi shi yɛ Yehowa taomɔ nii lɛ anaa. Eeenyɛ efee akɛ Habel náaa enɛ feemɔ mlɛo. Nɔ hewɔ ji akɛ, enyɛmi nuu onukpa Kain efeee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa, ejaakɛ Kain ná tsui fɔŋ. (1 Yoh. 3:12) Habel mami gbo kitã ni Nyɔŋmɔ kɛhã lɛ nɔ toi, ni epapa hu tse Yehowa hiɛ atua, ejaakɛ epapa miisumɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ekpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he. (1 Mo. 2:16, 17; 3:6) Eyɛ faŋŋ akɛ Habel fee ekãa waa akɛ ekɔ gbɛ ni esoro no kwraa yɛ ewekumɛi lɛ anɔ lɛ he!

12. Mɛni hã esoro Kain kwraa yɛ Habel he?

12 Agbɛnɛ, kadimɔ bɔ ni Paulo tsɔɔ akɛ tsakpãa yɛ hemɔkɛyeli kɛ jalɛ teŋ lɛ. Paulo ŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli Habel kɛ afɔle ni fe Kain nɔ lɛ hã Nyɔŋmɔ, ni Nyɔŋmɔ tsɔ nakai hemɔkɛyeli lɛ nɔ eye odase etsɔɔ lɛ akɛ jalɔ ji lɛ.” (Heb. 11:4) Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ, Habel efeee enii tamɔ Kain, shi moŋ, ewala beiaŋ fɛɛ lɛ, ená hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli, ni esumɔ gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ efeɔ enii lɛ.

13. Mɛni Habel nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ wɔ?

13 Habel nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ wɔ akɛ dani mɔ ko baanyɛ ekɛ jamɔ krɔŋŋ ahã Nyɔŋmɔ lɛ, esa akɛ efee mɔ ni hiɛ tsui kpakpa​—mɔ ni tsui eyi obɔ kɛ Yehowa mli hemɔkɛyeli, ni ehiɔ shi yɛ Yehowa jalɛ taomɔ nii lɛ anaa. Kɛfata he lɛ, enɔkwɛmɔnɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ jamɔ krɔŋŋ biɔ babaoo fe ni abaatsu jamɔŋ nifeemɔ he nii shi kome ko kɛkɛ. Ekɔɔ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhãa yɛ wɔwala beiaŋ fɛɛ lɛ he.

Blematsɛmɛi Lɛ Kase Habel Nɔkwɛmɔnɔ Lɛ

14. Mɛni hewɔ Yehowa ná Noa, Abraham, kɛ Yakob nikeenii lɛ ahe miishɛɛ lɛ?

14 Habel ji klɛŋklɛŋ gbɔmɔ ni yeee emuu ni kɛ jamɔ krɔŋŋ hã Yehowa, shi jeee lɛ pɛ efee nakai. Bɔfo Paulo tsĩ mɛi krokomɛi ni já Yehowa yɛ gbɛ ni saa ehiɛ lɛ nɔ lɛ atã, amɛteŋ mɛi komɛi ji Noa, Abraham, kɛ Yakob. (Kanemɔ Hebribii 11:7, 8, 17-21.) Be ni blematsɛmɛi nɛɛ yɔɔ wala mli lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ shã afɔle ko ehã Yehowa, ni Nyɔŋmɔ ná amɛnikeenii lɛ ahe miishɛɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ hii nɛɛ fee babaoo fe jamɔŋ nifeemɔi ni akpaa gbɛ yɛ amɛdɛŋ lɛ kɛkɛ​—amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsu nibii titrii ni tsɔɔ akɛ mɔ ko kɛ jamɔ krɔŋŋ miihã Nyɔŋmɔ lɛ fɛɛ ahe nii. Susumɔ nibii ni amɛfee kɛtsɔɔ nakai lɛ ahe okwɛ.

Afɔlei ni Noa shã lɛ hã sane oti ko fee faŋŋ (Kwɛmɔ Kuku 15, 16)

15, 16. Mɛɛ gbɛ nɔ Noa tsu ­nibii titrii ejwɛ ni tsɔɔ akɛ akɛ jamɔ krɔŋŋ miihã Nyɔŋmɔ lɛ he nii?

15 Afɔ Noa be ni Adam egbo sɛɛ afii 126. Be ni shɛɔ Noa beiaŋ lɛ, no mli lɛ, mɛi babaoo miijá amale nyɔŋmɔi. * (1 Mo. 6:11) Yɛ wekui fɛɛ ni hi shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ dani Nu Afua lɛ ba lɛ ateŋ lɛ, Noa kɛ eweku lɛ pɛ sɔmɔ Yehowa yɛ gbɛ ni saa ehiɛ lɛ nɔ. (2 Pet. 2:5) Yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, Noa ma afɔleshaa latɛ ni eshã afɔlei yɛ nɔ ehã Yehowa; afɔleshaa latɛ nɛɛ ji klɛŋklɛŋ nɔ ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli. Nɔ ni Noa jɛ etsuiŋ efee lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ faŋŋ kɛhã eweku lɛ kɛ adesai fɛɛ ni baaba yɛ esɛɛ lɛ akɛ, Yehowa pɛ ji mɔ ni sa akɛ ajá. Noa mɔmɔ “kooloi ni he tse lɛ fɛɛ mli eko kɛ bɔɔ nii ni filikiɔ ni he tse lɛ fɛɛ mli eko” ni ekɛshã afɔle lɛ. (1 Mo. 8:20) Enɛɛmɛi ji kooloi lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ, ejaakɛ Yehowa diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ, kooloi nɛɛ ahe tse.​—1 Mo. 7:2.

16 Noa shã shãa afɔlei nɛɛ yɛ afɔleshaa latɛ ni ema lɛ nɔ. Ani Nyɔŋmɔ kpɛlɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ejá lɛ nɛɛ nɔ? Hɛɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ Yehowa nu afɔle lɛ ŋma lɛ akɛ eji ŋma kpakpa, ni ejɔɔ Noa kɛ ebihii lɛ. (1 Mo. 8:21; 9:1) Shi nɔ titri ni hã Noa afɔle lɛ sa Yehowa hiɛ ji akɛ, ekɛ jwɛŋmɔ kpakpa shã. Afɔlei nɛɛ tsɔɔ akɛ Noa yɛ hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ Yehowa mli ni esumɔɔ gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ efeɔ enii lɛ. Akɛni Noa tee nɔ ebo Yehowa toi ni ehi shi yɛ etaomɔ nii lɛ anaa hewɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “Noa kɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ nyiɛ.” No hewɔ lɛ, abale Noa akɛ jalɔ.​—1 Mo. 6:9; Eze. 14:14; Heb. 11:7.

17, 18. Mɛɛ gbɛ nɔ Abraham tsu nibii titrii ejwɛ ni tsɔɔ akɛ akɛ jamɔ krɔŋŋ miihã Nyɔŋmɔ lɛ he nii?

17 Abraham hi shi yɛ mɛi ni jáa amale nyɔŋmɔi ateŋ. No mli lɛ, jamɔhe ko ni ajáa nyɔɔŋtsere nyɔŋmɔ ni ji Nanna yɛ jɛmɛ lɛ ehe gbɛ́i waa yɛ Abraham maŋ ni ji Ur lɛ mli. * Be ko lɛ, Abraham papa po já amale nyɔŋmɔi. (Yos. 24:2) Fɛɛ sɛɛ lɛ, Abraham hala akɛ ebaajá Yehowa. Eeenyɛ efee akɛ, ekase anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he nii kɛjɛ eblematsɛ Shem, ni ji Noa bihii lɛ ateŋ mɔ kome lɛ ŋɔɔ. Abraham banina Shem afii 150 sɔŋŋ.

18 Abraham shã afɔlei babaoo yɛ afii pii ni ekɛhi shi lɛ amli fɛɛ. Shi be fɛɛ be lɛ, eshãa afɔlei nɛɛ ehãa Yehowa, ejaakɛ ele akɛ lɛ pɛ ji mɔ ni sa jamɔ ni tamɔ nɛkɛ. (1 Mo. 12:8; 13:18; 15:8-10) Ani Abraham kɛ enibii lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ hã Yehowa? Wɔnaa sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ faŋŋ be ni Abraham tsɔɔ akɛ eesumɔ ni ekɛ ebinuu Isak ni esumɔɔ lɛ lɛ ashã afɔle lɛ. Nakai beiaŋ lɛ, Yehowa tsɔɔ Abraham gbɛ tuuntu nɔ ni etsɔ eshã afɔle lɛ. (1 Mo. 22:1, 2) Abraham miisumɔ ni ekɛ nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ atsu nii kɛmɔ shi. Shi Yehowa diɛŋtsɛ kɛɛ Abraham akɛ ekagbe ebi lɛ. (1 Mo. 22:9-12) Abraham jamɔ nifeemɔ lɛ sa Yehowa hiɛ ejaakɛ Abraham kɛ enikeenii lɛ hã kɛ jwɛŋmɔ kpakpa. Paulo ŋma akɛ: “Abraham he Yehowa nɔ eye, ni abu no jalɛ ahã lɛ.”​—Rom. 4:3.

Yakob fee nɔkwɛmɔnɔ ehã eweku lɛ (Kwɛmɔ Kuku 19, 20)

19, 20. Mɛɛ gbɛ nɔ Yakob tsu nibii titrii ejwɛ ni tsɔɔ akɛ akɛ jamɔ krɔŋŋ miihã Nyɔŋmɔ lɛ he nii?

19 Yakob kɛ afii pii hi Kanaan, ni ji shikpɔŋ ni Yehowa wo Abraham shi akɛ ekɛbaahã lɛ kɛ eseshibii lɛ. (1 Mo. 17:1, 8) Gbɔmɛi ni yɔɔ Kanaan lɛ kɛ amɛhe wo amale jamɔ mli vii aahu akɛ, Yehowa wie akɛ shikpɔŋ lɛ “baashwe enɔ bii lɛ eshwie.” (3 Mo. 18:24, 25) Be ni Yakob ye afii 77 lɛ, eshi Kanaan, ni eyabote gbalashihilɛ mli, ni sɛɛ mli lɛ, eku esɛɛ kɛba kɛ eshĩabii babaoo. (1 Mo. 28:1, 2; 33:18) Shi no mli lɛ, amale jamɔ ená eweku lɛ mli bii lɛ ekomɛi anɔ hewalɛ. Fɛɛ sɛɛ po lɛ, be ni Yehowa kɛɛ Yakob akɛ eya Betel ni eyama afɔleshaa latɛ ehã lɛ lɛ, Yakob tsu he nii oya nɔŋŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛɛ eweku lɛ akɛ: “Nyɛjiea maŋsɛɛ nyɔŋmɔi ní yɔɔ nyɛteŋ lɛ nyɛshɛrɛa nyɛshwiea, ni nyɛtsua nyɛhe.” No sɛɛ lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛhã lɛ lɛ tsu nii pɛpɛɛpɛ.​—1 Mo. 35:1-7.

20 Yakob mamɔ afɔleshaa latɛi srɔtoi yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, shi be fɛɛ be lɛ, mɔ ni eshãa afɔlei yɛ nɔ ehãa ji Yehowa. (1 Mo. 35:14; 46:1) Ekɛ enibii lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ shã efɔlei lɛ, ni gbɛ ni etsɔ nɔ ejá Nyɔŋmɔ lɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni ekɛ jwɛŋmɔ kpakpa hu fee nakai. No hewɔ lɛ, Biblia lɛ wieɔ Yakob he akɛ “nuu ni he bɛ shwamɔ ko,” ni enɛ ji wiemɔ ko ni akɛtsuɔ nii kɛhãa mɛi ni Nyɔŋmɔ náa amɛhe miishɛɛ lɛ. (1 Mo. 25:27) Yakob tsɔ bɔ ni ehi shi ehã lɛ nɔ efee nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ ehã Israel maŋ ni baajɛ emli aba lɛ.​—1 Mo. 35:9-12.

21. Mɛni nɔkwɛmɔnii ni blematsɛmɛi lɛ fee lɛ tsɔɔ wɔ yɛ jamɔ krɔŋŋ he?

21 Mɛni nɔkwɛmɔnii ni blematsɛmɛi lɛ fee lɛ tsɔɔ wɔ yɛ jamɔ krɔŋŋ he? Tamɔ bɔ ni eji yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, wɔ hu ŋmɛnɛ lɛ, wɔyɛ mɛi ni sumɔɔɔ ni wɔjá Yehowa lɛ ateŋ, ni wɔwekumɛi po baanyɛ afee nakai. Kɛ́ wɔbaanyɛ wɔdamɔ nibii ni tamɔ enɛɛmɛi anaa lɛ, no lɛ, esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ Yehowa mli, ni wɔná nɔmimaa akɛ ejalɛ taomɔ nii lɛ hi jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔbo Yehowa toi ni wɔkɛ wɔbe, wɔhewalɛ, kɛ wɔnibii fɛɛ sɔmɔ lɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ. (Mat. 22:37-40; 1 Kor. 10:31) Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ já Yehowa yɛ gbɛ ni etsɔɔ akɛ wɔjá lɛ lɛ nɔ, ni wɔfee nakai kɛ jwɛŋmɔ kpakpa lɛ, ebuɔ wɔ jalɔi. Ni enɛ ni wɔle lɛ woɔ wɔ hewalɛ waa!​—Kanemɔ Yakobo 2:18-24.

Maŋ Ko Ni Ato Kɛhã Jamɔ Krɔŋŋ

22-24. Mɛɛ gbɛ nɔ Mla lɛ tsɔɔ mɔ ni esa akɛ Israelbii ashã afɔlei amɛhã, amɛnibii lɛ ateŋ nɔ ni esa akɛ amɛkɛshã afɔlei, kɛ gbɛ ni esa akɛ amɛtsɔ nɔ amɛshã afɔlei lɛ?

22 Yehowa ji mɔ ni hã Yakob seshibii lɛ Mla lɛ, ni no hã amɛna nɔ ni etaoɔ yɛ amɛdɛŋ lɛ fɛɛ. Kɛ́ amɛbo Yehowa toi lɛ, amɛbaatsɔmɔ ‘enii ni eshwɛɛɛ he kwraa’ kɛ “jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ.” (2 Mo. 19:5, 6) Kadimɔ bɔ ni Mla lɛ ma nibii titrii ejwɛ ni tsɔɔ akɛ, mɔ ko kɛ jamɔ krɔŋŋ miihã Nyɔŋmɔ lɛ nɔ mi.

23 Yehowa hã Israelbii lɛ le mɔ ni esa akɛ amɛjá. Yehowa kɛɛ akɛ: “Kaaná nyɔŋmɔi krokomɛi yɛ misɛɛ.” (2 Mo. 20:3-5) Esa akɛ afɔlei ni amɛkɛhãa lɛ lɛ afee amɛnibii lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esaaa akɛ kpa ko hiɔ kooloi ni amɛkɛshãa afɔlei lɛ ahe. (3 Mo. 1:3; 5 Mo. 15:21; okɛto Maleaki 1:6-8 lɛ he.) Levibii lɛ ná nikeenii ni akɛbahã Yehowa lɛ he sɛɛ, shi amɛ diɛŋtsɛ hu amɛkɛ nibii hã akɛ afɔlei. Esa akɛ amɛjɛ nikeenii ni akɛbahã amɛ lɛ mli amɛkɛ emli “nɔ ni hi fe fɛɛ” ahã. (4 Mo. 18:29) Akɛ gbɛtsɔɔmɔ pɔtɛɛ hã Israelbii lɛ yɛ gbɛ ni esa akɛ amɛtsɔ nɔ amɛjá Yehowa lɛ he; atsɔɔ amɛ afɔlei ni esa akɛ ashã, he ni esa akɛ amɛshã yɛ, kɛ bɔ ni esa akɛ amɛshã afɔlei amɛhã. Ahã amɛ mlai ni fa fe 600 koni akɛtsɔɔ amɛ bɔ ni esa akɛ amɛba amɛjeŋ amɛhã, ni akɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ ni nyɛfea bɔ ni Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, efã nyɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Nyɛkagbáa ninejurɔ loo abɛku.”​—5 Mo. 5:32.

24 Ani ehe miihia kwraa ni Israelbii lɛ kɛ amɛfɔlei lɛ ayahã yɛ he ko pɔtɛɛ? Hɛɛ. Yehowa fã emaŋbii lɛ akɛ amɛfee sɔlemɔ buu, ni no batsɔ he ni akɛ jamɔ krɔŋŋ hã Nyɔŋmɔ yɛ. (2 Mo. 40:1-3, 29, 34) Nakai beiaŋ lɛ, kɛ́ Israelbii lɛ miitao ni Nyɔŋmɔ aná amɛfɔlei lɛ ahe miishɛɛ lɛ, no lɛ, esa akɛ amɛkɛya sɔlemɔ buu lɛ naa. *​—5 Mo. 12:17, 18.

25. Mɛni he hiaa fe fɛɛ kɛ́ akɛ afɔlei miihã? Tsɔɔmɔ mli.

25 Shi kɛ́ Israelnyo ko kɛ enikeenii miihã lɛ, nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji ni ebaafee nakai kɛ jwɛŋmɔ kpakpa! Esa akɛ efee nakai akɛni ekɛ etsui fɛɛ sumɔɔ Yehowa kɛ etaomɔ nii lɛ hewɔ. (Kanemɔ 5 Mose 6:4-6.) Kɛ́ Israelbii lɛ ejɛɛɛ amɛtsuiŋ amɛjáaa Yehowa, shi amɛfee nakai akɛni aabi ni amɛfee nakai lɛ kɛkɛ hewɔ lɛ, Yehowa kpoɔ amɛfɔlei lɛ. (Yes. 1:10-13) Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ efee lɛ faŋŋ ehã emaŋ lɛ akɛ, amɛnyɛŋ amɛlaka lɛ kɛ nifeemɔ ko kɛkɛ kɛtsɔɔ akɛ amɛmiijá lɛ. Ekɛɛ akɛ: ‘Maŋ nɛɛ kɛ amɛnaabu woɔ mihiɛ nyam, shi amɛtsui kɛ mi teŋ jekɛ waa.’​—Yes. 29:13.

Jamɔ Yɛ Sɔlemɔ Shĩa Lɛ

26. Shishijee lɛ, mɛni akɛ ­sɔlemɔ shĩa ni Solomon ma lɛ tsu yɛ anɔkwa jamɔ mli?

26 Be ni Israelbii lɛ ehi Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Maŋtsɛ Solomon ma jamɔhe ko kɛhã jamɔ krɔŋŋ, ni jamɔhe nɛɛ da ni eyɛ fɛo kwraa fe sɔlemɔ buu lɛ. (1 Maŋ. 7:51; 2 Kro. 3:1, 6, 7) Shishijee lɛ, Yehowa pɛ ji mɔ ni akɛ nibii ni akɛbashã afɔlei yɛ sɔlemɔ shĩa nɛɛ mli lɛ hã. Solomon kɛ emaŋbii lɛ kɛ amɛnibii lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ babaoo shã afɔlei amɛhã Yehowa yɛ gbɛ ni atsɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli lɛ nɔ. (1 Maŋ. 8:63) Shi jeee tsu lɛ jara loo nibii ni akɛshã afɔlei lɛ afalɛ ji nɔ ni hã Yehowa ná jamɔ nifeemɔi yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ahe miishɛɛ. Nɔ ni he hiaa ji jwɛŋmɔ kpakpa ni mɛi ni bashãa afɔlei lɛ hiɛ. Solomon ma nakai sane lɛ nɔ mi be ni ajɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ nɔ lɛ. Ewie akɛ: “Nyɛkɛ nyɛtsui muu fɛɛ ahãa Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛtsɔ nyiɛmɔ ni nyɛaanyiɛ yɛ etaomɔ nii lɛ kɛ ekitãi lɛ anaa lɛ nɔ, tamɔ bɔ ni nyɛfee ŋmɛnɛ gbi nɛɛ.”​—1 Maŋ. 8:57-61.

27. Mɛni Israel maŋtsɛmɛi lɛ kɛ amɛmaŋbii lɛ fee, ni mɛni Yehowa fee yɛ he?

27 Dɔlɛ sane ji akɛ, Israelbii lɛ kɛ ŋaa kpakpa ni maŋtsɛ lɛ wo amɛ lɛ eyatsuuu nii. Amɛyeee taomɔ nii kɛhã jamɔ krɔŋŋ lɛ ekomɛi anɔ. Israel maŋtsɛmɛi lɛ kɛ amɛshishibii lɛ kpiliŋ amɛtsui, amɛheee Yehowa nɔ amɛyeee, ni amɛkɛ ejalɛ taomɔ nii lɛ hu eyatsuuu nii. Yehowa jɛ suɔmɔ mli etsu gbalɔi shii abɔ koni amɛyajaje Israelbii lɛ, ni amɛbɔ amɛ kɔkɔ yɛ nɔ ni baajɛ amɛnifeemɔi lɛ amli aba lɛ he. (Yer. 7:13-15, 23-26) Gbalɔi nɛɛ ateŋ mɔ ko ni sa kadimɔ waa ji nuu anɔkwafo Ezekiel. Ehi shi yɛ bei krɛdɛɛ ko mli yɛ jamɔ krɔŋŋ yinɔsane mli.

Ezekiel Na Akɛ Abule Jamɔ Krɔŋŋ Lɛ

28, 29. Mɛni wɔle yɛ Ezekiel he? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Ezekiel​—Ewala Shihilɛ Kɛ Be Mli Ni Ehi Shi.”)

28 Ezekiel le bɔ ni ajáa Nyɔŋmɔ ahãa yɛ sɔlemɔ shĩa ni Solomon ma lɛ mli jogbaŋŋ. No mli lɛ, epapa lɛ osɔfo ni, ni no hewɔ lɛ, kɛ́ eshɛ Ezekiel nɔ lɛ, eyasɔmɔɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ. (Eze. 1:3) Eeenyɛ efee akɛ, Ezekiel ná miishɛɛ be ni eji gbekɛ lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, epapa tsɔɔ lɛ Mla lɛ kɛ Yehowa he nii. Anɔkwa, be ni afɔ Ezekiel lɛ, aaafee nakai beiaŋ ana “Mla wolo lɛ” yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ. * No mli lɛ, maŋtsɛ kpakpa Yosia ji mɔ ni yeɔ nɔ, ni be ni enu Mla wolo lɛ mli wiemɔi lɛ, ená enɔ hewalɛ aahu akɛ, ebɔ mɔdɛŋ waa efee nibii ni baahã jamɔ krɔŋŋ ashwere.​—2 Maŋ. 22:8-13.

Ekã shi faŋŋ akɛ, Ezekiel papa tsɔɔ lɛ Mla lɛ kɛ Yehowa he nii (Kwɛmɔ Kuku 28)

29 Ezekiel tsu taomɔ nii ejwɛ lɛ ni tsɔɔ akɛ akɛ jamɔ krɔŋŋ miihã Nyɔŋmɔ lɛ ahe nii, tamɔ anɔkwafoi ni tsɔ ehiɛ lɛ fee lɛ. Kɛ́ wɔkase Ezekiel wolo lɛ, wɔbaana akɛ, esɔmɔ Yehowa pɛ, etee nɔ ekɛ ehe kɛ enii ni fe fɛɛ lɛ hã Yehowa, ni efee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa kɛɛ efee lɛ yɛ gbɛ ni Yehowa taoɔ lɛ nɔ pɛpɛɛpɛ. Ezekiel fee enɛɛmɛi fɛɛ akɛni eheɔ Nyɔŋmɔ nɔ eyeɔ kɛ etsui fɛɛ lɛ hewɔ. Shi jeee nakai ebeiaŋbii lɛ ateŋ mɛi babaoo fee. Be ni Ezekiel daa lɛ, eboɔ Yeremia gbalɛi lɛ atoi; Yeremia je enitsumɔ lɛ shishi yɛ afi 647 D.Ŋ.B., ni ekɛ hiɛdɔɔ bɔ mɛi kɔkɔ yɛ Yehowa kojomɔ ni baa lɛ he.

30. (a) Mɛni gbalɛi ni Ezekiel ŋmala lɛ hãa wɔnaa? (b) Mɛni ji gbalɛ, ni te esa akɛ wɔnu amɛteŋ nɔ ni Ezekiel ŋmala lɛ ashishi wɔhã tɛŋŋ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Nɔ Ni Baahã Wɔnu Ezekiel Gbalɛ Lɛ Shishi.”)

30 Nibii ni akɛ mumɔ tsirɛ Ezekiel ni eŋmala lɛ hãa wɔnaa bɔ ni no mli lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ ekpalaŋ kwraa kɛje Yehowa sɔɔmɔ he. (Kanemɔ Ezekiel 8:6.) Be ni Yehowa bɔi Yuda toi gbalamɔ lɛ, Ezekiel fata mɛi ni aŋɔ amɛ nom kɛtee Babilon lɛ ahe. (2 Maŋ. 24:11-17) Eyɛ mli akɛ aŋɔ Ezekiel nom moŋ, shi no mli lɛ jeee etoi agbalaa. Yehowa yɛ nitsumɔ ko kɛhã lɛ yɛ Nyɔŋmɔ webii ni aŋɔ amɛ nom lɛ ateŋ. Ninai kɛ gbalɛi ni sa kadimɔ waa ni ahã Ezekiel ŋmala lɛ tsɔɔ bɔ ni abaasaa ato jamɔ krɔŋŋ shishi ekoŋŋ yɛ Yerusalem. Shi jeee no kɛkɛ amɛtsɔɔ​—amɛhãa wɔnaa bɔ ni fiofio lɛ abaasaa ato jamɔ krɔŋŋ shishi ahã mɛi fɛɛ ni sumɔɔ Yehowa.

31. Mɛni wolo nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔfee?

31 Wolo nɛɛ fai ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye abua wɔ koni wɔna ŋwɛi, he ni Yehowa yɔɔ lɛ he nibii fioo komɛi, wɔna bɔ ni abule jamɔ krɔŋŋ, bɔ ni Yehowa baato jamɔ krɔŋŋ shishi ekoŋŋ, kɛ bɔ ni efãa ewebii lɛ ahe ehãa, ni wɔbaana bɔ ni wɔsɛɛ lɛ, adesai fɛɛ ni hiɛ kamɔ lɛ baasɔmɔ Yehowa. Yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu Ezekiel klɛŋklɛŋ ninaa lɛ he. Ebaahã wɔfee Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ ŋwɛi lɛ he mfoniri, ni wɔbaana nɔ hewɔ ni lɛ pɛ esa jamɔ krɔŋŋ lɛ.

^ kk. 4 Eeenyɛ efee akɛ be ni ashwie Adam kɛ Hawa kɛje Eden abɔɔ lɛ mli lɛ sɛɛ nɔŋŋ ni Hawa ŋɔ Habel hɔ. (1 Mo. 4:​1, 2) Mose klɛŋklɛŋ wolo lɛ 4:​25 lɛ kɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ hala Set “yɛ Habel najiaŋ.” Be ni Adam ye afii 130 lɛ, efɔ Set, be ni agbe Habel lɛ sɛɛ. (1 Mo. 5:⁠3) No hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Habel eye aaafee afii 100 be ni Kain gbe lɛ lɛ.

^ kk. 15 Tamɔ bɔ ni 1 Mose 4:​26 lɛ, tsɔɔ lɛ, Adam nabi Enosh beiaŋ ni “mɛi bɔi Yehowa gbɛ́i lɛ tsɛmɔ.” Shi ekã shi faŋŋ akɛ amɛfee nakai yɛ gbɛ ni tsɔɔ akɛ amɛbuuu Yehowa gbɛ́i lɛ nɔ, ni eeenyɛ efee akɛ amɛkɛ egbɛ́i lɛ tsɛ amagai.

^ kk. 17 Atsɛɔ nyɔŋmɔnuu Nanna hu akɛ Sin. Eyɛ mli akɛ mɛi ni yɔɔ Ur lɛ já nyɔŋmɔi srɔtoi moŋ, shi Nanna ji nyɔŋmɔ titri ni amɛtu sɔlemɔ shĩai kɛ afɔleshaa latɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ amɛhã koni akɛjá lɛ.

^ kk. 24 Be ni ajie Kpaŋmɔ Adeka lɛ kɛje sɔlemɔ buu lɛ mli lɛ, etamɔ nɔ ni ­Yehowa kpɛlɛ afɔlei ni ashãa yɛ hei krokomɛi fe sɔlemɔ buu lɛ naa lɛ anɔ.​—1 Sam. 4:​3, 11; 7:​7-⁠9; 10:⁠8; 11:​14, 15; 16:​4, 5; 1 Kro. 21:​26-⁠30.

^ kk. 28 Etamɔ nɔ ni be ni Ezekiel bɔi gbaa yɛ afi 613 D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ, eye afii 30. No hewɔ lɛ, ekolɛ afɔ lɛ yɛ aaafee afi 643 D.Ŋ.B. (Eze. 1:⁠1) Yosia bɔi nɔyeli yɛ afi 659 D.Ŋ.B. Ni be ni Yosia eye nɔ aaafee afii 18, loo yɛ aaafee afi 642-⁠641 D.Ŋ.B. lɛ, ana Mla wolo lɛ, ní eeenyɛ efee akɛ no ji klɛŋklɛŋ nɔ ni aŋma lɛ.