Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 2

“Nzambi uvua muanyishe” mapa abu

“Nzambi uvua muanyishe” mapa abu

EBELU 11:4

LUNGENYI LUNENE: Malu adi Yehowa musue bua bantu benze bua ntendelelu wabu ikale mukezuke

1-3. a) Nnkonko kayi ituandamuna? b) Mmalu kayi manene anayi adi atangila ntendelelu mukezuke atuamona? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

 ABELE udi ukenketa mikoko yende bimpe bimpe. Mmuyikoleshe ne dinanga dionso katshia anu ku diledibua diayi. Mpindieu udi usungula imue ya kudiyi, uyisaya, ne uyilambula Nzambi bu dipa. Yehowa udiku mua kuitaba tshienzedi tshia dimutendelela tshia Abele muntu mupange bupuangane etshi anyi?

2 Nyuma muimpe wakasaka mupostolo Paulo bua kufunda bua Abele ne: “Nzambi uvua muanyishe mapa ende.” Kadi Yehowa wakabenga mulambu wa Kayina. (Bala Ebelu 11:4.) Nanku nkonko idi ijuka itudi ne bua kuandamuna. Nzambi uvua muitabe ntendelelu wa Abele, kadi mubenge wa Kayina bua tshinyi? Tshilejilu tshia Kayina ne Abele, ne bia bantu bakuabu badibu batele mu Ebelu nshapita wa 11 bidi bitulongesha tshinyi? Mandamuna a nkonko eyi neatuambuluishe bua kumvua bimpe tshidi ntendelelu mukezuke ulomba.

3 Patudi tuenda tukonkonona mu tshikoso malu avua menzeke katshia ku tshikondo tshia Abele too ne ku tshia Yehezekele, tumonayi malu manene anayi atudi ne bua kuenza bua Nzambi kuanyishaye ntendelelu wetu: wa kutendelela n’Yehowa, ntendelelu wetu udi ne bua kuikala mutambe buimpe, tudi ne bua kutendelela Nzambi mu mushindu udiye wanyisha, ne malu adi atusaka bua kutendelela adi ne bua kuikala makane.

Bua tshinyi Nzambi uvua mubenge ntendelelu wa Kayina?

4, 5. Mmalu kayi avua mua kuikala mafikishe Kayina ku dimona ne: anu Yehowa ke uvuaye ne bua kulambula mulambu wende?

4 Bala Genese 4:2-5. Kayina uvua mumanye ne: anu Yehowa ke uvuaye ne bua kutendelela. Uvua ne dîba dia bungi, ne mushindu wa kulonga malu a Yehowa. Yeye ne muanabu Abele bavua mua kuikala ne bidimu bitue ku 100 tshikondo tshivuabu bafile mapa abu au. * Pavuabu benda bakola, baledi babu bavua ne bua kuikala babambile bualu bua budimi bua Edene buvua ne bufuke, ne bobu bine bavua mua kuikala babumuenena pa bule. Bavua ne bua kuikala bamona bakeluba bavua balama ku tshibueledi tshia budimi abu. (Gen. 3:24) Bavua kabidi babambile ne: Yehowa ke uvua mufuke tshintu tshionso tshidi ne muoyo, ne tshivuaye mulongoluele bantu ku tshibangidilu tshivua tshishilangane ne nsombelu ukavuabu nende uvua ubafikisha too ne ku lufu au. (Gen. 1:24-28) Dimanya dia malu au ke divua mua kuikala disake Kayina bua kupesha Nzambi dipa diende.

5 Mbualu kayi bukuabu buvua mua kuikala busake Kayina bua kupesha Nzambi mulambu wende? Yehowa ukavua mudianjile kuamba ne: kuvua “muana” uvua ne bua kulua kuzaza mutu wa “nyoka” uvua musake Eva ku diangata dipangadika dibi. (Gen. 3:4-6, 14, 15) Bu muvua Kayina muanabute, uvua mua kuikala muele meji ne: yeye ke “muana” uvuabu balaye au. (Gen. 4:1) Bualu bukuabu, Yehowa wakatungunuka ne kuyukila ne benji ba mpekatu abu; nansha pakavua Adama muenze mpekatu, Nzambi wakayukila nende ku butuangaji bua muanjelu. (Gen. 3:8-10) Yehowa wakayukila kabidi ne Kayina yeye mumane kufila mulambu wende. (Gen. 4:6) Kakuyi mpata, Kayina uvua mumanye ne: anu Yehowa ke uvuaye ne bua kutendelela.

6, 7. Mulambu wa Kayina ne mushindu uvuaye muwufile bivua mua kuikala bibi anyi? Umvuija.

6 Yehowa kavua muanyishe mulambu wa Kayina bua tshinyi? Ntendelelu wende anyi mulambu wende au uvua mubi anyi? Bible ki mmuandamune to. Udi wamba anu ne: Kayina wakalua ne “bia pa madimi.” Yehowa wakalua kuleja mu mikenji ya Mose ne: uvua wanyisha mulambu wa mushindu au. (Nom. 15:8, 9) Kabidi, tuanji tumone muvua malu menzeke. Tshikondo atshi, bantu bavua badia anu midioko. (Gen. 1:29) Nunku bu muvua Nzambi muele buloba buvua pambelu pa Edene mulawu, Kayina uvua muenze mudimu mukole bua kufila mulambu wende. (Gen. 3:17-19) Uvua mulambule biakudia bivuaye mutatshile bikole! Nansha nanku, Yehowa kakanyisha mulambu wa Kayina to.

7 Kadi mushindu uvuaye mufile mulambu wende uvua mubi anyi? Kavua muwufile mu mushindu uvua Nzambi wanyisha anyi? Bidi bimueneka ne: kabivua nanku to. Bualu pavua Yehowa mubenge mulambu wa Kayina, kavua muambe ne: uvua muwufile bibi to. Mu bulelela, kakuena muaba nansha umue udi uleja mushindu uvua Kayina anyi Abele bafile milambu yabu to. Kadi bualu buvua penyi?

Malu avua masake Kayina bua kufila mulambu wende kaavua makane to (Tangila tshikoso tshia 8 ne tshia 9)

8, 9. a) Bua tshinyi Yehowa wakabenga Kayina, kubenga ne mulambu wende? b) Mbualu kayi bua mushinga buudi mupete mu malu adi Bible wamba bua Kayina ne Abele?

8 Mêyi akafundila Paulo bena Ebelu ku bukole bua nyuma muimpe adi aleja ne: malu avua masake Kayina bua kufila mulambu wende kaavua makane to. Kavua ne ditabuja to. (Eb. 11:4; 1 Yone 3:11, 12) Ke bua tshinyi Yehowa uvua mubenge Kayina, mubenge ne mulambu wende. (Gen. 4:5-8) Bu mutu Yehowa Tatu wa dinanga, wakajinga kubela muanende au ne bulenga buonso. Kadi Kayina wakabenga mubelu wende. Muoyo wa Kayina wa mu tshimfuanyi uvua munyanga kudi malu a mubidi mupange bupuangane bu mudi “lukuna, matandu, [ne] mukawu.” (Gal. 5:19, 20) Muoyo mubi wa Kayina uvua munyange ntendelelu wende. Tshilejilu tshiende tshidi tshitulongesha ne: bua Yehowa kuanyisha ntendelelu wetu katuena ne bua kuikala anu ne tshimuenekelu tshia dilamata Nzambi patupu to.

9 Bible udi utuambila malu makuabu a Kayina. Udi utuleja muvua Yehowa muyukile nende, muvuaye mumuandamune, ututelela too ne mêna a bana bende ne amue malu avuabu benze. (Gen. 4:17-24) Kadi Bible kena utuambila bikala Abele uvua mulele bana, ne ki mbafundamu nansha mêyi ende to. Nansha nanku, bienzedi biende bitshidi bitulongesha too ne lelu. Mushindu kayi?

Abele mmushiye tshilejilu bua ntendelelu mukezuke

10. Abele mmushiye tshilejilu kayi bua ntendelelu mukezuke?

10 Abele wakalambula Yehowa mulambu wende mumanye ne: wa kutendelela n’Yehowa nkayende. Ntendelelu wende uvua mutambe buimpe bualu uvua musungule “bamue banabute ba nyama yende.” Nansha mudi Bible kayi wamba bikalaye uvua mufidile mulambu wende au pa tshioshelu anyi muaba mukuabu, mushindu uvuaye muwufile uvua muanyishibue. Kadi nansha mukadi bidimu bitue ku binunu 6 bimane kupita, mulambu wa Abele utshidi utulongesha. Tshivua tshienze bua wikale ne mushinga ku mêsu kua Nzambi mmalu avua mamusake bua kuwufila. Abele uvua ne ditabuja kudi Yehowa ne uvua munange mikenji yende miakane, ke tshivua tshimusake bua kumupesha mulambu wende. Tshidi tshitujadikila nanku ntshinyi?

Abele wakenza malu manene anayi avua ntendelelu mukezuke ulomba (Tangila tshikoso tshia 10)

11. Yezu uvua mubikile Abele ne: muntu muakane bua tshinyi?

11 Tshia kumpala, mona tshivua Yezu muambe bua Abele muntu uvuaye mumanye bimpe au. Yezu uvua mu diulu pavua Abele ne muoyo. Uvua munange muana wa Adama au bikole. (Nsu. 8:22, 30, 31; Yone 8:58; Kolos. 1:15, 16) Nanku pavua Yezu mubikile Abele ne: muntu muakane, uvua ujadika bualu buvuaye mudimuenene. (Mat. 23:35) Muntu muakane mmuntu udi witaba ne: Yehowa ke udi ne bua kuela mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Udi kabidi uleja mu mêyi ne mu bienzedi biende ne: mmuitabe mikenji ayi. (Tangila kabidi Luka 1:5, 6.) Muntu kena mua kumanyika ne: mmuntu muakane anu mu mupodi wa dîsu to. Nanku Abele ukavua mumanyike bua ditumikila mikenji ya Yehowa kumpala mene kua kufilaye mulambu wende. Katshivua bualu butekete to. Kadi Kayina mukuluende yeye kavua tshilejilu tshimpe to, uvua ne muoyo mubi. (1 Yone 3:12) Mamuende wa Abele kavua mutumikile mukenji uvua Nzambi mumuelele to, ne tatuende wakatombokela Yehowa, usua kuangata bukenji buende bua kujadika tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. (Gen. 2:16, 17; 3:6) Bivua bikengela Abele ikale ne dikima dia bungi bua kuenzaye malu mashilangane ne avua bena mu dîku diabu benze!

12. Ndishilangana kayi dinene divua pankatshi pa Kayina ne Abele?

12 Tshibidi, mona muvua mupostolo Paulo muleje dipetangana didi pankatshi pa ditabuja ne buakane. Wakafunda ne: “Bua ditabuja, Abele wakapesha Nzambi mulambu wa mushinga mukole mupite wa Kayina, ne ku ditabuja adi wakapeta bujadiki bua ne: uvua muakane.” (Eb. 11:4) Mêyi a Paulo aa adi aleja muvua Abele mushilangane ne Kayina bualu nsombelu wende mujima uvua uleja ne: uvua muitabuje Yehowa ne munange mushindu uvuaye wenzela bantu malu.

13. Tshilejilu tshia Abele tshidi tshitulongesha tshinyi?

13 Tshilejilu tshia Abele tshidi tshitulongesha ne: bua ntendelelu wa muntu kuikalaye mukezuke, anu bikala malu adi amusaka bua kutendelela Yehowa makane, mmumue ne: ikale witabuja Yehowa ne muoyo mujima, ne utumikila mikenji yende miakane. Bualu bukuabu, ntendelelu mukezuke kena anu wimanyina pa dileja mutudi balamate Nzambi kasangu kamue patupu to. Kadi udi utangila malu atudi tuenza mu nsombelu wetu mujima.

Bankambua bakalonda tshilejilu tshiende

14. Bua tshinyi Yehowa uvua muanyishe milambu ya Noa, Abalahama, ne Yakoba?

14 Abele ke muntu wa kumpala mupange bupuangane uvua mupeshe Yehowa ntendelelu mukezuke, kadi kavua wa ndekelu to. Mupostolo Paulo wakatela bantu bakuabu bavua batendelele Yehowa mu mushindu uvuaye wanyisha bu mudi Noa, Abalahama ne Yakoba. (Bala Ebelu 11:7, 8, 17-21.) Mu nsombelu wabu, kuvua bikondo bivua yonso wa kudibu mulambule Yehowa milambu, yeye kuyanyisha. Bualu yonso wa kudibu kavua anu mufile milambu patupu to, kadi uvua kabidi mukumbaje malu manene adi ntendelelu mukezuke ulomba. Tukonkononayi bilejilu biabu.

Mulambu wa Noa mmushile bantu tshilejilu (Tangila tshikoso tshia 15 ne tshia 16)

15, 16. Noa uvua mukumbaje malu manene anayi adi ntendelelu mukezuke ulomba mushindu kayi?

15 Bavua balele Noa bidimu 126 Adama mumane kufua; kadi uvua mukolele munkatshi mua bantu bavua batendelela nzambi ya dishima. * (Gen. 6:11) Mu bantu bonso bavua ne muoyo kumpala kua mvula wa kabutu, anu Noa ne dîku diende ke bakenzela Yehowa mudimu mu mushindu uvuaye wanyisha. (2 Pet. 2:5) Panyima pa mvula wa kabutu, Noa wakadiumvua musakibue bua kuibakila Yehowa tshioshelu ne kumulambuilapu mulambu. Ke musangu wa kumpala udi Bible utela tshioshelu. Bu muvua Noa muenze bualu abu ne muoyo mujima, uvua mushile dîku diende ne bantu bonso bavua ne bua kulua panyima pende dilongesha dia ne: wa kutendelela n’Yehowa nkayende. Ku nyama yonso ivuaku ivua Noa mua kulambula Nzambi, wakasungula anu ‘imue ya kudiyi ivua mikumbane ne bimue bia ku bifukibua bivua bikumbane bivua bibuuka.’ (Gen. 8:20) Nyama ivuaye mulambule Yehowa ayi ivua mitambe buimpe bualu Nzambi nkayende ukavua muyambe ne: ivua mikumbane.​—Gen. 7:2.

16 Noa wakoshela mulambu au pa tshioshelu tshivuaye muibake. Nzambi uvua muanyishe mushindu wende wa kutendelela au anyi? Eyowa. Bible udi uleja ne: Yehowa wakumvua dipembu dia mulambu au dimpe, pashishe yeye kubenesha Noa ne bana bende. (Gen. 8:21; 9:1) Kadi Yehowa wakanyisha mulambu wa Noa nangananga bua malu avua mamusake bua kuwufila. Pavua Noa mufile mulambu au, wakaleja muvuaye witabuja Yehowa ne mushindu udiye wenzela bantu malu. Bu muvua Noa mutumikile Yehowa ne mikenji yende, Bible udi wamba bua bualu buende ne: “wakenda ne Nzambi mulelela.” Ke bualu kayi Nzambi wakanyisha Noa, umubala bu muntu muakane.​—Gen. 6:9; Yeh. 14:14; Eb. 11:7.

17, 18. Mmunyi muvua Abalahama mukumbaje malu manene anayi adi ntendelelu mukezuke ulomba?

17 Abalahama uvua munyunguluka kudi bantu bavua batendelela nzambi ya dishima. Mu tshimenga tshia Ula muvuaye mukolele muvua ntempelo munene muvua bantu batendelela nzambi-ngondo uvuabu babikila ne: Nanna. * Nansha tatuende wa Abalahama uvua pende utendelela nzambi ya dishima tshimue tshikondo. (Yosh. 24:2) Kadi Abalahama yeye uvua utendelela anu Yehowa. Pamuapa uvua mulongele malu a Nzambi mulelela kudi nkambua wende Shema, muana wa Noa. Shema wakafua pakavua Abalahama ne bidimu 150.

18 Pavua Abalahama ne muoyo, wakalambula milambu ya bungi. Kadi uvua uyilambula anu Yehowa bualu uvua mumanye ne: anu yeye ke wa kutendelela. (Gen. 12:8; 13:18; 15:8-10) Abalahama uvua mudiakaje bua kupesha Yehowa ntendelelu anyi mulambu mutambe buimpe anyi? Eyowa, bualu uvua muitabe bua kulambula muanende Izaka uvuaye munange bikole. Dîba adi Yehowa uvua mumuambile malu onso avua atangila mushindu wa kumulambulaye mulambu au. (Gen. 22:1, 2) Abalahama uvua mudiakaje bua kualonda ne mu katoba. Yehowa nkayende ke wakamukanda bua kashipi muanende. (Gen. 22:9-12) Yehowa uvua muanyishe ntendelelu wende bualu malu avua mamusake bua kufila mulambu au avua makane. Paulo wakafunda ne: “Abalahama wakitabuja Yehowa, ne bakamubadila bualu ebu bu buakane.”​—Lomo 4:3.

Yakoba wakashila bena mu dîku diende tshilejilu (Tangila tshikoso tshia 19 ne tshia 20)

19, 20. Yakoba uvua mukumbaje malu manene anayi adi ntendelelu mukezuke ulomba mushindu kayi?

19 Yakoba wakenza bidimu bia bungi mu Kanâna, buloba bukavua Yehowa mulaye Abalahama ne ndelanganyi yende. (Gen. 17:1, 8) Bantu bavua basombamu bavua badine ne kasuki mu ntendelelu ya dishima, kufikishabi ne Yehowa ku diamba bua buloba abu ne: “nebuluke bantu badi basombamu.” (Lew. 18:24, 25) Pavua Yakoba ne bidimu 77 wakumbuka mu Kanâna, kuyaye kusela, pashishe wakapinganamu ne dîku diende dikavua ne bantu ba bungi. (Gen. 28:1, 2; 33:18) Bamue bantu ba mu dîku diende bakavua batendelela nzambi ya dishima. Nansha nanku, pavua Yehowa mubikile Yakoba bua kuya ku Betele bua kuibaka tshioshelu, wakatumikila kayi utshina. Kuambilaye bena mu dîku diende ne: “Umbushayi nzambi ya ku babende idi munkatshi muenu, nudilengeje.” Wakalonda mêyi onso avua Yehowa mumuambile.​—Gen. 35:1-7.

20 Yakoba wakibaka bioshelu bia bungi mu Buloba Bulaya, kadi uvuaye utendelela uvua anu Yehowa. (Gen. 35:14; 46:1) Bu muvua ntendelelu wa Yakobo anyi milambu ivuaye mufile mikale mimpe, muyifile mu mushindu uvua usankisha Nzambi, ne malu avua amusaka bua kuyifila mikale makane, Bible udi umubikila ne: “muntu uvua kayi mua kubandibua,” tshiambilu tshidi tshileja bantu badi Nzambi muanyishe. (Gen. 25:27) Mu nsombelu wa Yakoba mujima, wakashila ndelanganyi yende, tshisamba tshia Isalele, tshilejilu tshimpe tshia kulonda.​—Gen. 35:9-12.

21. Bilejilu bivua bankambua bashiye bidi bitulongesha tshinyi bua ntendelelu mukezuke?

21 Bilejilu bivua bankambua aba bashiye bidi bitulongesha tshinyi bua ntendelelu mukezuke? Anu bu bobu, tudi banyungulukila kudi bantu, nansha bena mu mêku etu, badi mua kutupangisha bua kutendelela anu Yehowa nkayende. Bua tuetu kutantamena bualu ebu, tudi ne bua kukolesha ditabuja dietu kudi Yehowa ne kuikala bajadike ne: mikenji yende miakane mmitambe buimpe. Tudi tuleja ditabuja adi patudi tutumikila Yehowa, ne tumupesha dîba dietu, bukole buetu, ne bintu bietu bua kumuenzela mudimu. (Mat. 22:37-40; 1 Kol. 10:31) Ndisanka kayipu dia kumanya ne: patudi tutendelela Yehowa ne muetu muonso, mu mushindu udiye utulomba, ne malu adi atusaka bua kumutendelela mikale makane, udi utubala bantu bakane!​—Bala Yakobo 2:18-24.

Tshisamba tshidifile ku ntendelelu mukezuke

22-24. Mmunyi muvua Mikenji mileje bena Isalele wa kulambula milambu, milambu ya kumupesha, ne mushindu wa kumulambulayi?

22 Yehowa wakapesha ndelanganyi ya Yakoba mêyi a Mikenji, nunku bavua bamanye tshivuaye ubalomba bua kuenza bimpe menemene. Bu bobu batumikile Yehowa, bavua balua ‘tshisamba tshiende tshia pa buatshi’ ne “tshisamba tshia tshijila.” (Ekes. 19:5, 6) Tumonayi muvua Mikenji ileja patoke malu manene anayi adi atangila ntendelelu mukezuke.

23 Yehowa uvua muleje bena Isalele patoke uvuabu ne bua kutendelela. Wakabambila ne: ‘Kanuena ne bua kuikala ne nzambi mikuabu pa kumbusha meme to.’ (Ekes. 20:3-5) Milambu anyi ntendelelu wabu uvua ne bua kuikala mutambe buimpe. Tshilejilu, nyama ivuabu balambula ivua ne bua kuikala kayiyi kalema. (Lew. 1:3; Dut. 15:21; tangila kabidi Malaki 1:6-8.) Bena Lewi bavua ne tshiabu tshitupa mu bintu bivua bena Isalele balambula Yehowa. Nansha nanku bavua pabu bafila milambu. Bintu bivuabu bafila bavua ne bua kubiangatshila mu ‘bintu bitambe buimpe menemene bivuabu babapesha.’ (Nom. 18:29) Bua mushindu wa kutendelela, bavua bapeshe bena Isalele mikenji misunguluke ivua ileja milambu ya kulambula, muaba wa kuyilambuila, ne mua kuyilambula Yehowa. Mu tshibungi, bavua belele bena Isalele mikenji mipite pa 600 ivua itangila nsombelu wabu, bavua kabidi babambile ne: “Nudimuke bua kuenza anu mudi Yehowa Nzambi wenu munutumine dîyi. Kanuena ne bua kuya ku dia balume anyi ku dia bakaji to.”​—Dut. 5:32.

24 Muaba uvua bena Isalele balambuila milambu uvua ne mushinga anyi? Eyowa. Yehowa wakambila bantu bende bua kuasa ntenta wa tshitendelelu uvua mulue muaba wa ntendelelu mukezuke. (Ekes. 40:1-3, 29, 34) Tshikondo atshi, bua Nzambi kuanyisha milambu ya bena Isalele, bavua ne bua kuyifidila ku ntenta wa tshitendelelu. *​—Dut. 12:17, 18.

25. Ntshinyi tshivua ne mushinga wa bungi mu milambu ivua bantu bafila? Umvuija.

25 Kadi tshivua ne mushinga menemene mmalu avua asaka muena Isalele bua kufila mulambu! Kunanga Yehowa ne mikenji yende ke kuvua ne bua kumusaka bua kuwulambula. (Bala Dutelonome 6:4-6.) Pavua bena Isalele batendelela Yehowa anu bua kuwuja mukenji, kavua wanyisha milambu yabu to. (Yesh. 1:10-13) Yehowa wakaleja ku butuangaji bua muprofete Yeshaya ne: dimulamata dia tshidingishilu kaditu dimuambila bualu to, wakamba ne: “Bantu aba badi . . . bannemeka ne mishiku yabu, kadi muoyo wabu udi kule menemene nanyi.”​—Yesh. 29:13.

Ditendelela Nzambi ku ntempelo

26. Ntempelo uvua Solomo muibake uvua ne mudimu kayi mu ntendelelu mukezuke?

26 Bidimu bia bungi panyima pa bena Isalele bamane kubuela mu Buloba Bulaya, mukalenge Solomo wakasa muaba wa ntendelelu mukezuke uvua munene kupita ntenta wa tshitendelelu kule ne kule. (1 Bak. 7:51; 2 Kul. 3:1, 6, 7) Ku ntuadijilu, anu Yehowa ke uvuabu balambula milambu ivuabu bafila ku ntempelo aku. Solomo ne bantu bende bakafila milambu anyi ntendelelu mutambe buimpe mu mushindu uvua upetangana ne mikenji ya Nzambi. (1 Bak. 8:63) Kadi ki mbunene bua Ntempelo anyi bungi bua milambu buvua buenza bua Yehowa anyishe ntendelelu wabu to. Tshivua ne mushinga mmalu avua abasaka bua kufila milambu yabu. Solomon wakaleja bualu abu dituku dia dibanjija dia ntempelo. Wakamba ne: ‘Mioyo yenu yikale mijima kudi Yehowa Nzambi wetu, nuendele mu mikenji yende ne nulame mêyi ende anu bu lelu.’​—1 Bak. 8:57-61.

27. Bakalenge ba Isalele ne bantu babu bavua benze tshinyi? Yehowa wakenza tshinyi?

27 Diakabi, bena Isalele kabakatungunuka ne kulonda mibelu ya meji ya Solomo to. Bakapanga kukumbaja bualu bunene bumue anyi a bungi a ntendelelu mukezuke. Bakalenge ba Isalele ne bantu babu bakalekela mioyo yabu inyanguka, bajimija ditabuja diabu kudi Yehowa, ne babenga kulonda mikenji yende miakane. Yehowa wakabatumina baprofete misangu ne misangu bua kubabela ne kubadimuija bua bipeta bibi bivua bienzedi biabu mua kubakebela. (Yel. 7:13-15, 23-26) Mu baprofete ba lulamatu abu muvua Yehezekele. Uvua ne muoyo mu tshikondo tshivua ntendelelu mukezuke munyanguke.

Yehezekele udi umona mudi ntendelelu unyanguka

28, 29. Mmalu kayi atudi bamanye bua Yehezekele? (Tangila kazubu ka “Yehezekele: Nsombelu wende ne malu a tshikondo tshiende.”)

28 Yehezekele uvua ne tshibidilu tshia kuya ku ntempelo uvua Solomo muibake. Tatuende uvua muakuidi, uvua mua kuikala uya kuenza mudimu ku ntempelo pavua dîba diende dia kuwenza dikumbana. (Yeh. 1:3) Pamuapa Yehezekele uvua ne disanka pavuaye muana. Bidi bimueneka ne: tatuende uvua umulongesha malu a Yehowa ne mikenji yende. Tshikondo tshivuabu balele Yehezekele, ke tshivuabu mua kuikala bapete “mukanda wa Mikenji” mu ntempelo. * Pakumvua Yoshiya mukalenge muimpe uvua mu nkuasa malu avuamu, wakenza muende muonso bua kujadikulula ntendelelu mukezuke.​—2 Bak. 22:8-13.

Bidi bimueneka ne: tatuende wa Yehezekele uvua mumulongeshe malu a Yehowa ne mikenji yende (Tangila tshikoso tshia 28)

29 Yehezekele wakakumbaja pende malu manene adi ntendelelu mukezuke ulomba anu bu balume ba lulamatu bavua kumpala kuende. Patudi tulonga mukanda wa Yehezekele, tudi tumona ne: uvua wenzela anu Yehowa nkayende mudimu, udifila ne muende muonso, ne uvua utumikila malu avua Yehowa umulomba, uenza anu muvuaye umuambila. Ditabuja dikole ke divua disake Yehezekele bua kuenza bionso abi. Kadi bantu ba bungi ba tshikondo tshiende kabavua benza nanku to. Pavua Yehezekele wenda ukola, uvua uteleja mêyi a buprofete a Yelemiya uvua mutuadije mudimu wende mu 647 K.Y. Uvua ne tshisumi tshia bungi mu didimuija bantu bua dilumbuluisha dia Yehowa divua ne bua kulua.

30. a) Mêyi a buprofete avua Yehezekele mufunde adi aleja tshinyi? b) Mêyi a buprofete ntshinyi? Mmunyi mutudi mua kumvua mêyi a buprofete avua Yehezekele mufunde? (Tangila kazubu ka “Diumvuija dia mêyi a buprofete a Yehezekele.”)

30 Mêyi avua Yehezekele mufunde ku nyuma adi aleja muvua batendeledi ba Nzambi balekele kumuenzela mudimu. (Bala Yehezekele 8:6.) Pavua Yehowa mutuadije kunyoka bena Yuda, Yehezekele uvua mu bantu bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona. (2 Bak. 24:11-17) Nansha muvuabu bamukuate pende, Nzambi kavua mumunyoke to. Yehowa wakamupesha mudimu wa kuenza munkatshi mua bena Isalele bavuabu baye nabu abu. Bikena kumona bia dikema ne mêyi a buprofete bivua Yehezekele mufunde bivua bileja mushindu uvua Nzambi ne bua kujadikulula ntendelelu mukezuke mu Yelushalema. Bivua kabidi bileja muikala Yehowa mua kujadikulula ntendelelu mukezuke bua bantu bonso badi bamunange.

31. Mukanda eu newukuambuluishe bua kuenza tshinyi?

31 Mu bitupa bia mukanda eu bidi bilonda, netumone malu adi enzeka mu diulu mudi Yehowa, muvua ntendelelu mukezuke munyanguke, mudiye ulongolola bantu bende ne ubakuba, ne netumone muenzaye bua bantu bonso bamutendelele anu yeye. Mu nshapita udi ulonda, netuakule bua tshikena kumona tshia kumpala tshivua Yehezekele mufunde. Netshituambuluishe bua kumona Yehowa ne tshitupa tshia bulongolodi buende bua mu diulu ne netshituleje bua tshinyi Yehowa nkayende mmuakanyine ntendelelu wetu mukezuke.

^ tshik. 4 Abele uvua mua kuikala muledibue matuku makese Nzambi mumane kuipata Adama ne Eva mu Edene. (Gen. 4:1, 2) Genese 4:25 udi wamba ne: Nzambi wakafila Shete “pa muaba wa Abele.” Pavua Adama ne bidimu 130 wakalela Shete panyima pa lufu lua tshikisu lua Abele. (Gen. 5:3) Nanku Abele uvua mua kuikala ne bidimu 100 pavua Kayina mumushipe.

^ tshik. 15 Genese 4:26 udi uleja ne: mu tshikondo tshia Enosha munkana wa Adama, “bantu bakatuadija kubila dîna dia Yehowa.” Kadi bidi bimueneka ne: bavua baditela mu mushindu uvua kawuyi uleja kanemu, pamuapa babikila mpingu yabu mu dîna dia Yehowa.

^ tshik. 17 Nanna, nzambi mulume, uvua kabidi mumanyike mu dîna dia Sîn. Nansha muvua bena mu tshimenga tshia Ula batendelela nzambi ya bungi, ntempelo ne bioshelu bia mu tshimenga atshi bivua biashila nangananga nzambi au.

^ tshik. 24 Bidi bimueneka ne: pakumbushabu mushete wa tshijila mu ntenta wa tshitendelelu, Yehowa uvua wanyisha milambu ivuabu bamulambula miaba mikuabu, kabiyi anu mu ntenta wa tshitendelelu to.​—1 Sam. 4:3, 11; 7:7-9; 10:8; 11:14, 15; 16:4, 5; 1 Kul. 21:26-30.

^ tshik. 28 Bidi bimueneka ne: Yehezekele uvua ne bidimu 30 pakatuadijaye mudimu wa buprofete mu 613 K.Y. Nanku bavua mua kuikala bamulele bu mu 643 K.Y. (Yeh. 1:1) Yoshiya wakatuadija kukokesha mu 659 K.Y. Pakavuaye pa kukumbaja bidimu 18 bia bukokeshi anyi bu mu 642-641 K.Y., bakapeta mukanda wa mikenji pamuapa wa ku tshibangidilu.