Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 2

“UZimu Wamukela” Izipho Zabo

“UZimu Wamukela” Izipho Zabo

HEBHERU 11:4

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Umlando wamalungiselelo kaJehova wokulotjha okuhlwengileko

1-3. (a) Ngimiphi imibuzo esizokucoca ngayo? (b) Ngiziphi iimfuneko ezine zokulotjha okuhlwengileko esizokucoca ngazo? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

 U-ABELA uhlolisisa umhlambakhe. Bekalokhu awutlhogomela kusukela usesemncani umhlambi lo. Nje ukhetha ezinye iinlwana kiwo, uyazihlahlela begodu uzinikela kuZimu njengesipho. Kghani ukulotjha okwenziwa mumuntu onesono kuzokwamukeleka kuJehova?

2 Umpostoli uPowula waphefumulelwa bona atlole ngo-Abela ukuthi: “UZimu wamukela izipho zakhe.” Nanyana kunjalo uJehova akhenge awamukele umnikelo kaKayini. (Funda amaHebheru 11:4.) Lokhu kuphakamisa imibuzo ekufuze sicabangisise ngayo. Kubayini uZimu amukela ukulotjha kwaka-Abela kodwana angakhenge akwamukele kwakaKayini? Singafundani esibonelweni sakaKayini, u-Abela nabanye ekukhulunywa ngabo emtlolweni wamaHebheru isahluko 11? Iimfundo lezo zizosisiza sizwisise ngokungeziweko lokho okubandakanyeke ekulotjheni okuhlwengileko.

3 Njengombana sizokucoca ngokurhunyeziweko ngezenzakalo zangesikhathi saka-Abela kufikela esikhathini sakaHezekiyeli, tjheja izinto ezine ezenza ukulotjha kwamukeleke kuZimu nazihlangeneko: Olotjhwako kufuze kube nguJehova, indlela esimlotjha ngayo kufuze kube ngesezingeni eliphezulu begodu ibe ngendlela ayamukelako, nehloso yokumlotjha kufuze kube ngileyo uZimu ayamukelako.

Kubayini UZimu Angakhenge Akwamukele Ukulotjha KwakaKayini?

4, 5. Khuyini eyenza uKayini waphetha ngokuthi kufuze anikele isipho sakhe kuJehova?

4 Funda uGenesisi 4:2-5. UKayini bekazi ukuthi umuntu ozokwamukela isipho sakhe kuzokuba nguJehova. UKayini bekanesikhathi esinengi namathuba wokufunda ngoJehova. Yena nomfowabo u-Abela kungenzeka besele bazokubamba iminyaka eli-100 ngesikhathi banikela izipho zabo. a Bobabili bakhula bayazi isimu ye-Edeni, kungenzeka bebasibona isivande esivundileko bakude. Akunakuzaza ukuthi bebawabona amakherubhi avimbe indlela engena esimini. (Gen. 3:24) Ababelethi babo babatjela ukuthi uJehova nguye odale koke okuphilako nokuthi umnqophwakhe ngabantu bewuhlukile kilokho abakubonako nje, ngokuthi bazokutjhidela kancanikancani ekufeni. (Gen. 1:24-28) Ukwazi lokhu, kungenzeka kwenza uKayini waphetha ngokuthi kufuze anikele isipho sakhe kuZimu.

5 Ngiliphi elinye ibanga ebelingenza uKayini anikele umhlatjelwakhe? UJehova watjho kusesengaphambili bona kuzokuvela “isizukulwana” ebesizokutshidlha ihloko ‘yenyoka’ eyalinga u-Eva ekwenzeni isiqunto esimbi. (Gen. 3:4-6, 14, 15) Njengombana bekalizibulo, kungenzeka uKayini wacabanga ukuthi ‘usizukulwana’ esithenjisiweko. (Gen. 4:1) Ngaphezu kwalokho, uJehova akhenge alise ukukhuluma nabantu abonileko, ngitjho nangemva kokuthi u-Adamu onile, uJehova wakhuluma naye asebenzisa ingilozi. (Gen. 3:8-10) UJehova wabe wakhuluma noKayini ngemva kobana enze umhlatjelwakhe. (Gen. 4:6) Kuyatjho ukuthi uKayini bekazi bona uJehova ufanelwe kulotjhwa.

6, 7. Kghani bekunento engakalungi ngezinga namkha ngendlela uKayini anikela ngayo umhlatjelwakhe? Hlathulula.

6 Kubayini-ke uJehova angakhenge awamukele umhlatjelo kaKayini? Kghani bekunento engakalungi ngezinga lomnikelwakhe? IBhayibheli alitjho. Kunalokho lithi uKayini waletha “iinthelo azivunileko.” Ekukhambeni kwesikhathi uJehova watjengisa ngomThetho awunikela uMosi ukuthi umhlobo lo womnikelo uyamukeleka. (Num. 15:8, 9) Cabanga godu ngalokhu, ngesikhathesi abantu bebadla imifino kwaphela. (Gen. 1:29) Ngebanga lokuthi uZimu bekaqalekise ihlabathi engaphandle kwesimu ye-Edeni, uKayini wasebenza budisi bona afumane iinthelo zomnikelwakhe. (Gen. 3:17-19) Wanikela ngeentjalo azisebenzele budisi! Nanyana kunjalo, uZimu akhenge awamukele umnikelwakhe.

7 Kghani bekunento engakalungi ngendlela anikela ngayo isipho sakhe? Kghani uKayini wabhalelwa kuwunikela ngendlela eyamukelekako? Akubonakali kunjalo. Lokho sikutjhwiso kukuthi, ngesikhathi uJehova angamukeli umnikelo kaKayini akhenge akhulume ngendlela umnikelo owanikelwa ngayo. Kuhlekuhle akukhulunywa ngendlela uKayini namkha u-Abela abenza ngayo iminikelwabo. Bewuyini-ke umraro?

Ihloso kaKayini beyingasiyihle (Funda iingaba 8, 9)

8, 9. (a) Kubayini uJehova angakhenge amukele uKayini nomnikelwakhe? (b) Khuyini okufumana kuqakathekile ngemininingwana iBhayibheli elisivezela yona ngoKayini no-Abela?

8 Amezwi kaPowula aphefumulelweko aya kumaHebheru atjengisa ukuthi ihloso kaKayini yokwenza umnikelo beyingasiyihle. UKayini bekanganakho ukukholwa. (Heb. 11:4; 1 Jwa. 3:11, 12) Kungebangelo uJehova angakhenge amamukele uKayini, yena ngokwakhe, ingasi umnikelwakhe kwaphela. (Gen. 4:5-8) UJehova unguBaba onethando, yeke walinga ukulungisa indodanakhe. Kodwana uKayini akhenge alamukele isizo lakaJehova. Ihliziyo kaKayini engokomfanekiso beyizele imisebenzi yenyama, ‘ubutha, ukulwa nesikhwele.’ (Gal. 5:19, 20) Ukuba nehliziywembi kwakaKayini kwenza neminye imisebenzakhe yokulotjha uZimu yangamukeleki. Isibonelo sakhe sisifundisa ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kubandakanya okungaphezu kwezinto esizenzela uJehova ezibonwa babantu.

9 Kunengi umlando weBhayibheli ositjela khona ngoKayini, sizwa uJehova akhuluma naye, sizwa uKayini aphendula begodu sizwa nangamagama wabantwabakhe nangezinye izinto abazenzako. (Gen. 4:17-24) Nakungu-Abela yena, awukho umlando otjengisa ukuthi waba nabantwana, akukho akutjhoko okwatlolwa eBhayibhelini. Nanyana kunjalo, usakhuluma nathi ngezenzo zakhe namhlanjesi. Ngayiphi indlela?

U-Abela Uthoma Indlela Yokulotjha Okuhlwengileko

10. U-Abela wasibeka njani isibonelo sokulotjha okuhlwengileko?

10 U-Abela wenza umnikelwakhe kuJehova azi ukuthi nguJehova kwaphela ofanelwe kulotjhwa. Umnikelo bekungewezinga eliphezulu ngombana u-Abela wakhetha “iimvana ezimazibulo emhlambinakhe.” Ngitjho nanyana kungatjhiwo ukuthi wawunikela e-aldareni namkha awa, siyaqiniseka ukuthi indlela awunikela ngayo beyamukeleka. Okwenza umnikelo ka-Abela waba ngophuma phambili yihloswakhe yokunikela, okusibonelo esingafunda kiso nanyana kudlule iminyaka eziinkulungwana ezisithandathu. Lokhu wakwenza ngebanga lokukholelwa kuZimu nethando analo ngeenkambiso zakaJehova ezilungileko. Sikwazi njani lokhu?

U-Abela watjengisa iimfuneko ezine ezikhambisana nokulotjha okuhlwengileko (Funda isigaba 10)

11. Kubayini uJesu athi u-Abela ulungile?

11 Kokuthoma, tjheja lokho uJesu akutjho ngo-Abela, indoda ebekayazi kuhle. UJesu bekasezulwini ngesikhathi u-Abela aphila. UJesu bekanekareko endodaneni ka-Adamu. (IzA. 8:22, 30, 31; Jwa. 8:58; Kol. 1:15, 16) Nje-ke uJesu bekakhuluma ngento ayibonileko nakahlathulula u-Abela njengendoda elungileko. (Mat. 23:35) Umuntu olungileko ngowamukelako ukuthi uJehova kufuze aqunte ukuthi khuyini okulungileko nokungakalungi. Kodwana wenza okungaphezu kwalokho, ufakazela ngalokho akutjhoko nakwenzako bona uvumelana neenkambiswezo. (Madanisa noLukasi 1:5, 6.) Kuthatha isikhathi ukwaziwa njengomuntu olungileko. Ngitjho nangaphambi kokunikela isipho sakhe kuZimu, u-Abela bekazenzele umlando omuhle wokuphila ngokuvumelana neenkambiso zakaJehova. Bekungasibulula ukwenza njalo. Umnakwabo kungenzeka bekangasisibonelo esihle, uKayini besele anehliziywembi. (1 Jwa. 3:12) Unina ka-Abela akhenge alalele umyalo ovela kuZimu, noyise wahlubuka kuJehova, wafuna ukuziquntela yena okulungileko nokungakalungi. (Gen. 2:16, 17; 3:6) Qala bona u-Abela waba nesibindi kangangani ngokukhetha indlela ehlukileko kileyo eyathathwa babantu bekhabo!

12. Bewuyini umehluko phakathi kwakaKayini no-Abela?

12 Ngokulandelako, tjheja ukuthi umpostoli uPowula ukuhlobanisa njani ukukholwa nokulunga. UPowula nakakhuluma ngokulunga wathi, “Ngokukholwa u-Abela wanikela uZimu umhlatjelo osezingeni eliphezulu kunokaKayini begodu ngokukholokho wamukela ubufakazi bokuthi ulungile.” (Heb. 11:4) Amezwi kaPowula aveza ukuthi ngokungafani noKayini, u-Abela wakhuthazwa kukholelwa kuJehova ngokupheleleko nendlelenakhe yokwenza izinto.

13. Isibonelo saka-Abela sisifundisani?

13 Isibonelo saka-Abela sisifundisa ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kuvela kwaphela ehliziyweni eneenhloso ezihle, ezele ukukholwa kuJehova nevumelana ngokupheleleko neenkambiso zakhe ezilungileko. Ukungezelela kilokho, sifunda ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kutlhoga okungaphezu kwesenzo sinye sokuzinikela. Kubandakanya ukuphila kwethu koke, indlela esenza nesikhuluma ngayo.

Iinhloko Zemindeni Zilandela Isibonelo

14. Kubayini uJehova amukela umnikelo kaNowa, ka-Abrahama noJakopo?

14 U-Abela mumuntu wokuthoma onesono owalotjha uJehova ngendlela ayifunako kodwana bekangasingewokugcina. Umpostoli uPowula ukhuluma ngabanye abalotjha uJehova ngendlela ayamukelako, njengoNowa, u-Abrahama noJakopo. (Funda amaHebheru 11:7, 8, 17-21.) Iinhloko zemindeni zanikela kuJehova umhlatjelo begodu uZimu wazamukela izipho zazo. Amadoda la enza okungaphezu kwezenzo ezitjengisa ukuthi alotjha uZimu, enza ngokweemfuneko zokulotjha okuhlwengileko. Cabanga ngeembonelo zabo.

Umhlatjelo kaNowa waveza umlayezo okhanyako (Funda iingaba 15, 16)

15, 16. UNowa wenza njani ngokuvumelana neemfuneko ezine zokulotjha okuhlwengileko?

15 UNowa wabelethwa eminyakeni eli-126 ngemva kokuhlongakala kwaka-Adamu nanyana kunjalo, wakhulela ephasini ebelisilaphazwe kulotjha kwamala. b (Gen. 6:11) Emindenini yoke ebeyikhona ephasini ngaphambi komThwalela, nguNowa nomndenakhe kwaphela abalotjha uJehova ngendlela ayamukelako. (2 Pit. 2:5) Ngemva kokusinda emThwaleleni, uNowa wenza i-aldara ekungelokuthoma okukhulunywa ngalo eBhayibhelini begodu nguye wokuthoma owanikela kuJehova. Ngokwenza isenzwesi, uNowa wakwenza kwakhanya emndeninakhe nebantwini ebebazokuvela kuye ukuthi uJehova nguye yedwa ofanelwe kulotjhwa. Kizo zoke iinlwana uNowa ebekangenza ngazo umhlatjelo, wakhetha “ezinye zeenlwana ezihlwengileko neziphaphako ezihlwengileko.” (Gen. 8:20) Lo bekumhlatjelo osezingeni eliphezulu ngombana uJehova wathi uhlwengile.—Gen. 7:2.

16 UNowa wanikela ngemihlatjelo etjhiswako phezu kwe-aldara alenzako. Kghani indlela le yokulotjha beyamukeleka? Iye. IBhayibheli lithi iphunga lomnikelo lamthabisa uJehova ngalokho wabusisa uNowa namadodanakhe. (Gen. 8:21; 9:1) Nanyana kunjalo, uJehova wamukela umnikelo lo ngebanga lehloso kaNowa yokuwunikela. Imihlatjelo bekungenye indlela yokutjengisa kwakaNowa ukukholwa okuqinileko kuJehova nendlelenakhe yokwenza izinto. Ngebanga lokuthi uNowa wahlala alalela uJehova kikho koke begodu wenza ngokuvumelana neenkambiso zakhe, iBhayibheli lithi “wakhamba noZimu weqiniso.” Ngebangelo uNowa waziwa njengendoda elungileko.—Gen. 6:9; Hez. 14:14; Heb. 11:7.

17, 18. U-Abrahama wenza njani ngokuvumelana neemfuneko ezine zokulotjha okuhlwengileko?

17 U-Abrahama bekabhodwe kulotjha kwamala. Abanengi ebebahlala edorobheni le-Uri lapha u-Abrahama bekahlala khona, bebalotjha uzimu wenyanga uNanna ethempelini. c Ngitjho nobaba ka-Abrahama khewalotjha abozimu bamala. (Jotj. 24:2) Nanyana kunjalo, u-Abrahama wakhetha ukulotjha uJehova. Kungenzeka wafunda ngoZimu weqiniso kukhokhwakhe uTjhemu, omunye wabantwana bakaNowa. Baphila isikhathi sinye iminyaka eli-150.

18 U-Abrahama wanikela imihlatjelo eminengi. Izenzwezi zokulotjha bezihlala zinqotjhiswe kumuntu ofanelwe kulotjhwa, uJehova. (Gen. 12:8; 13:18; 15:8-10) Kghani u-Abrahama bekazimisele ukunikela uJehova umhlatjelo osezingeni eliphezulu? Umbuzo lo waphenduleka kuhle khulu ngesikhathi u-Abrahama azimisela ukunikela ngendodanakhe ayithandako, u-Isaka. Ngesikhatheso, uJehova wayiveza ngokukhanyako indlela u-Abrahama ebekufuze enze ngayo umhlatjelo. (Gen. 22:1, 2) U-Abrahama bekazimisele ukulandela isinqophisweso ngendlela esingayo. UJehova nguye owavimba u-Abrahama bona angabulali indodanakhe. (Gen. 22:9-12) UJehova wakwamukela ukulotjhwa ngu-Abrahama ngebanga lokuthi wakwenza ngeenhloso ezihle. UPowula watlola, “U-Abrahama wakholwa kuJehova,” begodu “waqalwa njengolungileko.”—Rom. 4:3.

UJakopo wabekela umndenakhe isibonelo (Funda iingaba 19, 20)

19, 20. UJakopo wenza njani ngokuvumelana neemfuneko ezine zokulotjha okuhlwengileko?

19 UJakopo wahlala isikhathi eside eKanana, okuyinarha uJehova ayithembisa u-Abrahama neenzukulwana zakhe. (Gen. 17:1, 8) Bekuyindawo ezele abantu abazibandakanye ekulotjheni okunyenyisako, kangangobana uJehova wathi izakhamuzi zayo “zizokukhutjhelwa ngaphandle.” (Lev. 18:24, 25) Nakaneminyaka ema-77, uJakopo wakhamba eKanana, watjhada ngemva kwesikhathi wabuya anomndeni omkhulu. (Gen. 28:1, 2; 33:18) Kodwana abanye emndeninakhe bebalotjha abozimu bamala. Nanyana kunjalo, ngesikhathi uJehova atjela uJakopo bona aye eBetheli akhe ne-aldara, uJakopo wenza njalo ngaphandle kokuriyada. Watjela umndenakhe: “Susani abozimu bezinye iintjhaba hlangana nani, nizihlambulule.” Ngemva kwalokho, ngokuthembeka walandela iinqophiso azifumanako.—Gen. 35:1-7.

20 UJakopo wakha ama-aldara amanengi eNarheni yesiThembiso kodwana umuntu ebekamlotjha bekuhlala kunguJehova. (Gen. 35:14; 46:1) IBhayibheli lithi uJakopo bekayindoda ‘elungileko’ ngebanga lezinga lemihlatjelwakhe, indlela ebekalotjha ngayo uZimu nehloswakhe yokwenza lokho, okuyindlela elihlathulula ngayo labo abamukelwa nguZimu. (Gen. 25:27) Indlela uJakopo ebekaphila ngayo yaba sibonelo esitjhabeni sakwa-Israyeli.—Gen. 35:9-12.

21. Singafundani ngokulotjha okuhlwengileko eembonelweni zeenhloko zemindeni?

21 Singafundani ngokulotjha okuhlwengileko eembonelweni ezabekwa ziinhloko zemindeni? Nathi njengazo, sibhodwe babantu mhlamunye namalunga wemindeni angasithikazisa ekulotjheni uJehova. Ukubalekela ukugandelelwa okunjalo, kufuze sibe nokukholwa okuqinileko kuJehova begodu siqiniseke ukuthi iinkambiso zakhe ezilungileko zikhamba phambili. Sitjengisa ukukholwa okunjalo ngokulalela uJehova nangokusebenzisa isikhathi, amandla nezinto zethu ukumlotjha. (Mat. 22:37-40; 1 Kor. 10:31) Qala bona kukhuthaza kangangani ukwazi ukuthi nasilotjha uJehova ngamandlethu woke, ngendlela ayifunako nangeenhloso ezihle usiqala njengabalungileko!—Funda uJakopo 2:18-24.

Isitjhaba Esizinikele Ekulotjheni Okuhlwengileko

22-24. UmThetho wakugandelela njani ukuqakatheka kwaloyo olotjhwako, izinga leminikelo nangendlela ama-Israyeli ebekanikela ngayo?

22 UJehova wanikela iinzukulwana zakaJakopo umThetho ebewuzokwenza zazi ukuthi khuyini elindeleke kizo. Nazilalela uJehova bezizokuba ‘babantu bakhe abakhethekileko’ “nesitjhaba esicwengileko.” (Eks. 19:5, 6) Tjheja ukuthi umThetho wazigandelela kangangani iimfuneko ezine zokulotjha okuhlwengileko.

23 UJehova wakuveza ngokhanyako bona ngubani ama-Israyeli ebekufuze amlotjhe. Wathi, “Akukafuzi nibe nabanye abozimu ngaphandle kwami,” kutjho uJehova. (Eks. 20:3-5) Iminikelo ebebayinikela kuye bekufuze ibe ngesezingeni eliphezulu. Ngokwesibonelo imihlatjelo yeenlwana bekufuze kube ngephile kuhle ingabi namtjhapho. (Lev. 1:3; Dut. 15:21; madanisa noMalaki 1:6-8.) AmaLevi bewazuza eminikelweni enikelwe kuJehova kodwana nawo bewenza imihlatjelwawo. Ebewanikela ngakho kuJehova bekufuze kukhethwe ‘eziphweni eziphuma phambili abaphiwe zona.’ (Num. 18:29) Malungana nendlela ebewalotjha ngayo, ama-Israyeli anikelwa iinqophiso zokuthi kufuze anikele ngani, kuphi nokuthi iminikelo le kufuze yenziwe njani kuJehova. Nasele kukoke, anikelwa imithetho engaphezu kwama-600 ebeyilawula indlela aziphatha ngayo begodu atjelwa ukuthi: “Kufuze nitjheje bona nenza njengombana uJehova uZimenu aniyalile. Akukafuzi nitjhinge ngesidleni namkha ngesinceleni.”—Dut. 5:32.

24 Kghani bekunendaba ukuthi ama-Israyeli bewayenzelaphi imihlatjelwawo? Iye. UJehova walayela abantu bakhe bona bakhe ithaberinakeli begodu laba yindawo yokulotjha kweqiniso. (Eks. 40:1-3, 29, 34) Ngesikhatheso nangabe ama-Israyeli bekafuna iminikelwawo yamukelwe nguJehova, bekufuze ayilethe ethaberinakeli. dDut. 12:17, 18.

25. Khuyini ebeyiqakatheke khulu endabeni yemihlatjelo? Hlathulula.

25 Ebekuqakatheke khulu, bekuyihloso ebeyenza umIsrayeli anikele. Bekufuze akhuthazwe lithando analo ngoJehova neenkambiso zakhe. (Funda uDuteronomi 6:4-6.) Ama-Israyeli nakalotjha uJehova ngebanga lokuthi kufuze enze njalo, uJehova bekangayamukeli imihlatjelwawo. (Isa. 1:10-13) Ngomphorofidi u-Isaya, uJehova waveza ukuthi akakhohliswa zizenzo zokubukisa, wathi: “Abantwaba . . . bangidumisa ngemilomabo, kodwana iinhliziyo zabo zikude khulu nami.”—Isa. 29:13.

Ukulotjha Ethempelini

26. Ekuthomeni, ngiyiphi indima ebeyidlalwa lithempeli elakhiwa nguSolomoni ekulotjheni okuhlwengileko?

26 Ngemva kwamakhulu weminyaka ama-Israyeli aseNarheni yesiThembiso, iKosi uSolomoni yakha indawo yokulotjha okuhlwengileko ebeyiyihle khulu ukudlula ithaberinakeli. (1 Kho. 7:51; 2 Kron. 3:1, 6, 7) Ekuthomeni, bekunguJehova kwaphela olotjhwako namkha ebekunikelwa kuye imihlatjelo ethempelineli. USolomoni neensebenzi zakhe, benza imihlatjelo eminengi khulu neyezinga eliphezulu begodu bebayenza ngendlela efunwa mThetho kaZimu. (1 Kho. 8:63) Nanyana kunjalo, inani lemali eyasetjenziswako emakhiweni lo nemihlatjelo eminengi bezingenzi ukulotjha ethempelini kwamukeleke kuJehova. Okuqakathekileko, bekuyihloso yalabo abanikelako. USolomoni waligandelela iphuzweli nakuvulwa ithempeli. Wathi: “Iinhliziyo zenu azizinikele ngokupheleleko kuJehova uZimethu ngokukhamba eenqophisweni zakhe nangokulalela imiyalwakhe njengombana kunjalo namhlanjesi.”—1 Kho. 8:57-61.

27. Khuyini okwenziwa makhosi wakwa-Israyeli neensebenzi zawo begodu uJehova wasabela njani?

27 Okudanisako kukuthi ama-Israyeli akhenge aragele phambili alalela iseluleko sekosi ehlakaniphileko. Abhalelwa kukwenza ngendlela ekhambisana nokulotjha kweqiniso. Amakhosi wakwa-Israyeli nabalandeli bawo bavumela iinhliziyo zabo zonakala, balahlekelwa kukholwa kuJehova begodu akhenge basenza ngokuvumelana neenkambiso zakhe zokulunga. UJehova bekasolo athumela abaphorofidi bona bababuyisele endleleni begodu babayelelise ngalokho abazokuqalana nakho ngebanga lezenzo zabo. (Jor. 7:13-15, 23-26) Hlangana nabaphorofidi uJehova abathumelako, wathumela indoda ethembekileko uHezekiyeli. Waphila hlangana nesikhathi esibudisi sokulotjha okuhlwengileko.

UHezekiyeli Ubona Ukusilaphazwa Kokulotjha Okuhlwengileko

28, 29. Khuyini esikwaziko ngoHezekiyeli? (Funda ibhoksi elithi, “UHezekiyeli—Ukuphila Kwakhe Nesikhathi Aphila Ngaso.”)

28 UHezekiyeli bekajayelene nokulotjha kwethempelini elakhiwa nguSolomoni. Uyise bekamphristi, bekajayele ukuya ethempelini ayokusebenza. (Hez. 1:3) Kungenzeka uHezekiyeli wakhula athabile. Siyaqiniseka bona uyise wamfundisa ngoJehova nangomThetho. Ngesikhathi uHezekiyeli abelethwa ngaso, kwafunyanwa “incwadi yomThetho” ethempelini. e Ngesikhatheso, bekubusa iKosi elungileko uJosiya begodu yakhuthazwa ngilokho eyakuzwako kangangokuthi yenza imizamo yokuthuthukisa ukulotjha kweqiniso.—2 Kho. 22:8-13.

Akunakuzaza bona ubaba kaHezekiyeli wamfundisa ngoJehova nangomThetho (Funda isigaba 28)

29 Njengamadoda athembekileko wangaphambi kwakhe, uHezekiyeli wenza ngokweemfuneko ezine zokulotjha okuhlwengileko. Nasifunda incwadi kaHezekiyeli sifumana bona walotjha uJehova kwaphela, wahlala enza koke okusemandlenakhe begodu wenza lokho uJehova ambawa khona nangendlela afuna ngayo. UHezekiyeli wenza koke lokhu ngebanga lokukholelwa kwakhe kuJehova ngehliziyo yoke. Wenza okuhlukileko ebantwini abanengi ebekaphila nabo. UHezekiyeli wakhula alalela iimphorofido zakaJoromiya, owathoma umsebenzakhe ngo-647 B.C.E. begodu ayelelisa ngetjiseko isahlulelo sakaJehova esizako.

30. (a) Khuyini evezwa ziimphorofido ezitlolwe nguHezekiyeli? (b) Siyini isiphorofido, begodu kufuze sizizwisise njani iimphorofido zakaHezekiyeli? (Funda ibhoksi elithi “Ukuzwisisa Iimphorofido ZakaHezekiyeli.”)

30 Imitlolo kaHezekiyeli ephefumulelweko iveza ukuthi abantu bakaZimu besele bakhambela kude kangangani nokumlotjha. (Funda uHezekiyeli 8:6.) UJehova nakathoma ukukhalima isitjhaba sakwaJuda, uHezekiyeli bekahlangana nalabo abathunjelwe eBhabhiloni. (2 Kho. 24:11-17) Ngitjho nanyana uHezekiyeli bekasibotjhwa, akutjho bona uJehova bekamjezisa. Bekunomsebenzi uJehova afuna awenze ebantwini athunjwe nabo. Imibono ekarisako neemphorofido ezitlolwe nguHezekiyeli ziveza ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kuzokubuyiselwa njani eJerusalema. Ziveza nokhunye okunengi, zisinikela umkhanyo wokuthi ukulotjha okuhlwengileko kuzokubuyiselwa njani kancanikancani kibo boke abathanda uJehova.

31. Incwadi le izosisiza senzeni?

31 Eengcenyeni ezizokulandela zencwadi le, sizokuhlola lapho uJehova ahlala khona, sibone ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kwasilaphazwa njani, sifunde nokuthi uJehova uzobabuyisela bekabavikele njani abantu bakhe begodu siqale ingomuso lapho woke umuntu azokulotjha khona uJehova. Esahlukweni esilandelako, sizokucoca ngombono wokuthoma owatlolwa nguHezekiyeli. Wenza sibone isithombe sakaJehova nengcenye yehlanganwakhe yezulwini, ugandelela nokuthi kubayini kunguye kwaphela ekufuze alotjhwe ngendlela ehlwengileko.

a Kungenzeka u-Abela wabelethwa ngemva kokuqothwa kwaka-Adamu no-Eva e-Edeni. (Gen. 4:1, 2) UGenesisi 4:25 uthi uZimu wabapha uSethi bona kuvaleke “isikhundla saka-Abela.” U-Adamu bekaneminyaka eli-130 nakubelethwa uSethi, ngemva kokubulawa kabuhlungu kwaka-Abela. (Gen. 5:3) Kungenzeka ukuthi u-Abela bekaneminyaka eli-100 ngesikhathi abulawa nguKayini.

b UGenesisi 4:26 uthi ngesikhathi saka-Inotjhi umzukulu ka-Adamu, “abantu bathoma ukubiza igama lakaJehova.” Nanyana kunjalo, kuyakhanya ukuthi lokho bebakwenza ngokudelela mhlamunye babiza igama lakaJehova balihlanganisa neenthombe.

c Uzimu uNanna bekaziwa nangokuthi nguSin. Ngitjho nanyana abahlali be-Uri bebalotjha abozimu abanengi, amathempeli nama-aldara wedorobhelo bekungewakhe.

d Ngemva kokususa umFaji kaZimu ethaberinakeli, kubonakala kwanga uZimu bekayamukela imihlatjelo eyenziwa kwezinye iindawo ngaphandle kwethaberinakeli.—1 Sam. 4:3, 11; 7:7-9; 10:8; 11:14, 15; 16:4, 5; 1 Kron. 21:26-30.

e Kubonakala kwanga uHezekiyeli bekaneminyaka ema-30 nakathoma ukuphorofida ngomnyaka ka-613 B.C.E. Yeke, kungenzeka wabelethwa ngomnyaka ka-643 B.C.E. (Hez. 1:1) UJosiya wathoma ukubusa ngo-659 B.C.E, begodu incwadi yomThetho kungenzeka ekungeyokuthoma yafumaneka ngomnyaka we-18 wokubusa kwakhe namkha ngomnyaka ka-642-641 B.C.E.