Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 3

“Meme kutuadija kumona bikena kumona bia Nzambi”

“Meme kutuadija kumona bikena kumona bia Nzambi”

YEHEZEKELE 1:1

LUNGENYI LUNENE: Kadiosha ka tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ditempu dia mu diulu

1-3. a) Leja malu avua Yehezekele mumone ne mumvue. (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.) b) Mbukole kayi buvua bulombola malu avuaye umona au? Malu au avua mamuenzele tshinyi?

 YEHEZEKELE udi utangidila pa bule, ubutamina bua kumona tshivua mu tshibandabanda tshia lusenga. Wenza bu udi ubuita mêsu, ulua kuatonona. Bidiye umona bidi bimukemesha. Udi umona tshipepele tshikole tshienda tshilua, tshifumina lua ku nord, ku ndekelu kua tshibandabanda. Kadi ki ntshipepele tshia bilele to. Paditshi tshituta tshimunyungisha nsuki ne bilamba, udi umona kabidi ditutu dinene. Munda muadi mmutoke tòò ne mipenya ya kapia, ne bukenke buadi budi bumuvuluija mutu tshiamu tshia mushinga mukole tshiengulula. Padi ditutu adi dienda disemena kudiye ne lukasa, udi umvua tshiona tshienda tshikola anu kukola tshienze bu tshia tshiluilu tshinene tshia basalayi.​—Yeh. 1:4, 24.

2 Pavua Yehezekele ne bidimu bu 30, wakamona tshia kumpala tshia ku bikena kumona bidiye kayi mua kupua muoyo. Udi umvua “tshianza tshia Yehowa” pambidi pende, bukole bua nyuma wende budi kabuyi kutua tshiadi. Bidiye uteleja ne umona ku bukole bua nyuma wa Nzambi bidi bimukemesha, bimuvuayija mubidi kupita mudi filme kayi yonso ya buena lelu mua kuenza. Malu adiye mumone mu tshikena kumona etshi adi amupitshila mutu, amusaka bua kutua mpala panshi.​—Yeh. 1:3, 28.

3 Kadi Yehowa kavua musue anu kukemesha Yehezekele patupu to. Tshikena kumona tshia kumpala etshi pamue ne bikuabu biakafundaye mu mukanda wende wa buprofete eu, bivua bimulongeshe malu a bungi, ne bidi kabidi bilongesha batendeledi ba Yehowa ba lulamatu ba matuku etu aa. Tukonkononayi malu avua Yehezekele mumone ne mumvue.

Muvua malu menzeke

4, 5. Nnsombelu kayi uvuaku pavua Yehezekele mumone tshikena kumona tshiende?

4 Bala Yehezekele 1:1-3. Tuanji kumona nsombelu uvuaku. Tudi mu tshidimu tshia 613 K.Y. Anu mutukavua bamone mu nshapita mushale, Yehezekele uvua mu Babilona, munkatshi mua bena Isalele nende bavuabu bakuate baye nabu. Bavua basombele pabuipi ne musulu wa Kêba uvua pamuapa munkoloji wa mâyi uvua bantu badienzele uvua muangatshila mu musulu wa Pelata ne ulua kubuelamu kabidi.

Yehezekele ne bena Isalele nende bavuabu bakuate baye nabu bavua basombele pabuipi ne musulu wa Kêba (Tangila tshikoso 4)

5 Tshimenga tshiabu tshia Yelushalema tshivua tshishale ntanta wa kilometre 800. * Ntempelo uvua tatuende wa Yehezekele muenzele mudimu bu muakuidi uvua munyanga kudi ntendelelu wa dishima wa mpingu. Nkuasa wa bukalenge wa mu Yelushalema uvua Davidi ne Solomo bakokeshile ne butumbi uvua mulue muaba wa bundu. Bavua bakuate kabidi Yehoyakina Mukalenge mubi baye nende mu Babilona. Sedekiya uvua mumupingane mu nkuasa uvua ku bulombodi bua mukalenge wa Babilona, yeye pende uvua mukalenge mubi.​—2 Bak. 24:8-12, 17, 19.

6, 7. Bua tshinyi Yehezekele uvua mua kuikala mumvue ne: uvua mu tshikondo tshikole?

6 Bua muntu wa lulamatu bu mudi Yehezekele, tshivua tshikondo tshikole. Bamue ba kudibu bavuabu bakuate bavua mua kuikala badiebeja ne: ‘Yehowa mmutulekele bua kashidi anyi? Bukokeshi bubi bua Babilona ne nzambi yabu ya bungi ya dishima eyi neyitshimuinamu ntendelelu mukezuke wa Yehowa ne bukokeshi buende pa buloba anyi?’

7 Bu muudi ne malu aa mu lungenyi, kuenaku mua kutuadija kudilongela, udibadila mudi Yehezekele umvuija tshikena kumona tshiende tshimpe tshia kumpala etshi anyi? (Yeh. 1:4-28) Paudi udilongela, teta kudifuanyikija pa muaba wa Yehezekele, umona bivuaye umona ne umvua bivuaye umvua.

Musulu wa Pelata pabuipi ne Kâkemisha (Tangila tshikoso 5-7)

Ditempu dia wadi mushindu

8. Tshivua Yehezekele mumone mu tshikena kumona ntshinyi? Tshivua tshileja tshinyi?

8 Tuanjibi kuamba, tshivua Yehezekele mumone ne dîna ntshinyi? Uvua mumone tshintu kampanda tshinene tshidi tshikemesha, tshidibu babikila ne: ditempu. Tshivua ne nkata inayi minene pamue ne bifukibua bia mu nyuma binayi bivuaye katshia kayi muanji kumona biakaluabu kubikila ne: bakeluba. (Yeh. 10:1) Kuulu kuabi kuvua tshipapu tshinene tshialabale tshienze bu dibue dia mashika, ne pa mutu patshi pavua nkuasa wa bukalenge wa Nzambi muvua Yehowa nkayende musombele! Kadi ditempu adi divua dileja tshinyi? Mbikumbane bua tshikena kumona tshia Yehezekele atshi kuikalatshi tshileja anu tshintu tshimue: tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshia mu diulu. Tumonayi malu asatu adi atusaka bua kuamba nanku.

9. Mu ngumvuilu kayi mudi malanda adi nawu Yehowa ne bifukibua biende bia mu diulu mikale bu ditempu?

9 Malanda adi nawu Yehowa ne bifukibua biende bia mu diulu. Mu tshikena kumona etshi, nkuasa wa bukalenge wa Yehowa udi pa mutu pa bakeluba. Mvese mikuabu idi kabidi ileja Yehowa musombe mu nkuasa wa bukalenge pa mutu pa bakeluba bende anyi munkatshi muabu. (Bala 2 Bakalenge 19:15; Ekes. 25:22; Mis. 80:1) Mu bulelela, Yehowa katu musombe pa mutu pa bakeluba, bienze bu ne: bidi bikengela bua bifukibua biende bia mu nyuma bia bukole abi bikale bimuambule to; kabidi katu wendela mu ditempu diena dîna edi to. Kadi bakeluba batu bimanyina bumfumu buende butambe bunene, udi mua kubatuma muaba wonso udiye musue bua bakumbaje disua diende. Bobu ne banjelu bakuabu ba tshijila batu bakumbaja malu adiye ubalomba bua kuenza bu mudibu bena mudimu bende. (Mis. 104:4) Mu ngumvuilu au ke mudi Yehowa ubalombola bualu udi mfumuabu, bienze bu ne: udi “ubendesha” bonso mu ditempu dimue dinene.

10. Ntshinyi tshidi tshileja ne: ditempu dia mu diulu kadiena anu dileja bakeluba banayi?

10 Ditempu adi kadiena anu dileja bakeluba nkayabu to. Yehezekele uvua mumone bakeluba banayi. Bible utu utamba kutela nomba inayi bua kuleja tshintu tshidi tshikumbanangane. Nanku mbikumbane bua kuamba ne: dikalaku dia bakeluba banayi abu didi dileja banjelu bonso ba Yehowa ba lulamatu. Mona kabidi ne: nkata ivua ne mêsu mubidi mujima ne bakeluba kabidi, bualu ebu budi buleja ne: bifukibua bia mu nyuma bia lulamatu bionso mbimanye malu adi anzeka bimpe menemene. Kabidi, mushindu udi Yehezekele umvuija ditempu adi udi uleja ne: bunene buadi mbupite bua bakeluba ba dikema abu kule ne kule. (Yeh. 1:18, 22; 10:12) Bia muomumue, tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshia mu diulu ntshinene bikole, bakeluba banayi abu badi munda muatshi.

Tshikena kumona tshia ditempu dia Yehowa dia mu diulu tshivua Yehezekele mumone tshivua tshimuenze buôwa (Tangila tshikoso tshia 8-10)

11. Ntshikena kumona kayi tshivua Danyele mumone tshivua tshifuanangane ne tshia Yehezekele? Bualu ebu budi butufikisha ku diamba tshinyi?

11 Danyele uvua mumone tshikena kumona tshia muomumue tshia mu diulu. Muprofete Danyele wakenza bidimu bia bungi mu bupika mu Babilona, yeye pende wakamona tshikena kumona tshia malu a mu diulu. Bualu budi bukoka ntema budi ne: mu tshikena kumona atshi, nkuasa wa bukalenge wa Yehowa uvua ne nkata. Tshikena kumona tshia Danyele atshi tshivua tshitamba kuleja bunene bua dîku dia Yehowa dia mu diulu. Wakamona banjelu ba Nzambi “binunu tshinunu . . . ne binunu 10 misangu binunu 10” bimane kumpala kuende. Bavua badisangishe buonso buabu mu diulu muanjelu ne muanjelu pa muaba wende. (Dan. 7:9, 10, 13-18) Mbikumbane bua kuamba ne: tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua patshi tshileja butumbi bua muomumue bua tshisumbu tshia banjelu bonso.

12. Bua tshinyi kulonga malu a mu Bible bu mudi bua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ditempu dia mu diulu mbukubi kutudi?

12 Yehowa mmumanye ne: tuetu bateke lungenyi luetu ku malu a mu nyuma, avua mupostolo Paulo mubikile ne: “bintu bidi kabiyi bimueneka,” nebikale bukubi kutudi. Bualu bu mutudi bantu ba mashi ne mâyi, tutu tutamba kuimanyina pa “bintu bidi bimueneka,” tuambe ne: majinga a ku mubidi a tshitupa tshîpi. (Bala 2 Kolinto 4:18.) Satana utu utamba kubuelela pa butekete abu bua kutusaka ku dilua bantu ba ku mubidi. Ke bualu kayi Yehowa mmufundishe malu bu mudi adi mu mukanda wa buprofete wa Yehezekele, adi atuleja bulengele bua dîku diende dia mu diulu, bua kutuambuluisha bua kukandamena Satana.

“Nkata idi inyunguluka!”

13, 14. a) Mmunyi muvua Yehezekele mumvuije nkata ivuaye mumone? b) Bua tshinyi mbikumbane bua ditempu dia Yehowa kuikaladi ne nkata?

13 Yehezekele uvua mutambe kutuishila mêsu pa bakeluba banayi. Nshapita muinayi wa mukanda eu neatuleje tshidi bifukibua binayi abi ne tshimuenekelu tshiabi bitulongesha bua Yehowa. Kadi Yehezekele uvua mumone nkata inayi ku luseke lua bakeluba yenza matumba anayi manene, bimueneka ne: matengu anayi a buloba. (Bala Yehezekele 1:16-18.) Nkata ayi ivua imueneka bu mienza ne dibue dia Krizolite, dibue dia mushinga mukole didi bu lumuenu ludi lumuenesha dia muamua lua dikala dia mâyi a matamba a manyimanyi. Ivua milengele ibalakana.

14 Tshikena kumona tshia Yehezekele etshi tshidi tshitamba kuakula bua nkata ya ditempu. Nkuasa wa bukalenge muikale ne nkata! Kabitu bitamba kuenzeka nanku to, ki mmuomu? Tudi bamanye ne: bukokeshi bua bamfumu ba pa buloba butu ne mikalu, ne nkuasa yabu ya bukalenge itu mishindamija kaba kampanda. Kadi bukokeshi butambe bunene bua Yehowa kabuena bu bua bana ba bantu to. Anu mukavua Yehezekele pa kumona, bukokeshi bua bukole bua Yehowa kabuena ne mikalu to. (Neh. 9:6) Mu kuamba kuimpe, Mfumu mutambe bunene eu utu ukokesha miaba yonso!

15. Ntshinyi tshivua Yehezekele mumone bua bunene bua nkata ne mushindu uvuayi mienza?

15 Bunene bua nkata ya ditempu buvua buvuayije mubidi wa Yehezekele bikole. Ke yeye kufunda ne: “Jante yayi ivua mitumbuke bikole yenza ne buôwa.” Tudi mua kudifuanyikijila Yehezekele ubandulula mpala bua kubandila jante ya katshia ivua mibande mitangile mu diulu ibalakana ayi. Wakalua kufunda kabidi ne: “Jante ya [nkata ayi] yonso inayi ivua miuwule tente ne mêsu mubidi mujima.” Tshidi pamuapa tshikemesha mu bionso ebi mmushindu uvua nkata ayi. Yehezekele udi wamba kabidi ne: “Tshimuenekelu tshiayi ne mushindu uvuayi mienza bivua bimueneka anu bu ne: lukata lumue luvua munda mua lukata lukuabu.” Mmumue ne: ntshinyi?

16, 17. a) Mmu ngumvuilu kayi muvua nkata ya ditempu munda mua mikuabu? b) Ntshinyi tshidi nkata ileja bua mushindu udi ditempu dia Yehowa diya mu nseke yonso kadiyi dikudimuka?

16 Lukata luonso luvua Yehezekele mumone luvua lupindakanangane ne lukuabu mu bule. Bualu ebu budi buleja tshivua nkata ayi mua kuenza. Yehezekele udi wamba ne: “Pavuayi yasa luendu, ivua mua kuya mu nseke yonso inayi kayiyi ikudimuka pavuayi iya.” Nkata ayi idi ileja tshinyi bua ditempu dia mu diulu divua Yehezekele mumone?

17 Nkata ya bule abu yoyi misue kukudimuka anu musangu umue idi mua kuangata tshipapu tshinene. Tshikena kumona etshi tshidi tshileja ne: ditempu adi divua diya ne lubilu lukole anu bu mupenyi! (Yeh. 1:14) Bualu bukuabu, mushindu uvua nkata inayi ayi iya mu nseke yonso kayiyi ikudimuka udi ukemesha ba enjenyere ba pa buloba, kadi kabena mua kukumbana bua kuenza pabu ya mushindu au to. Padi ditempu adi dienda diya didi dishintulula nseke kadiyi ditekesha lubilu anyi dikudimuka to. Kadi kadiena didiendela nkayadi to. Mêsu adi ku jante adi aleja ne: ditempu adi ndimanye bimpe menemene tshintu tshionso tshidi mu nseke yadi yonso.

Bunene bua nkata buvua bukemesha ne ivua iya lubilu lukole (Tangila tshikoso tshia 17)

18. Bunene bua nkata budi bukemesha ne bungi bua mêsu adiku bidi bitulongesha tshinyi?

18 Mbualu kayi buvua Yehowa musue kulongesha Yehezekele ne bantu bende bonso ba lulamatu bua tshitupa tshia bulongolodi buende tshia mu diulu? Tumonayi malu atukavua bakuile. Dibalakana dia nkata ne bunene buayi bidi bileja ne: tshitupa tshia bulongolodi bua Nzambi etshi tshidi ne butumbi bua bungi ne tshidi tshikemesha bikole. Kabidi, mêsu bungi tshianana adi ku nkata adi aleja ne: ndimanye malu onso. Mêsu a Yehowa adi amona bintu bionso. (Nsu. 15:3; Yel. 23:24) Udi ne banjelu miliyo ya bungi badi bamuenzela mudimu, badiye mua kutuma muaba kayi wonso, ne bobu pabu badi bamona malu adi enzeka ne lubatshi ne balua kumuambilawu.​—Bala Ebelu 1:13, 14.

Mushindu uvua nkata ya ditempu uvua uleja muvuabi bipepele bua kudiendesha (Tangila tshikoso tshia 17 ne tshia 19)

19. Mushindu udi ditempu diya mu nseke yonso bipepele ne lubilu lua bungi udi utulongesha tshinyi bua Yehowa ne bua tshitupa tshia bulongolodi buende tshia mu diulu?

19 Bualu bukuabu, tudi tumona ne: ditempu didi diya mu nseke yonso bipepele ne lubilu lua bungi. Bushuwa, tshitupa tshia bulongolodi bua Nzambi tshia mu diulu ntshishilangane ne mbulamatadi ya bantu ne malongolodi abu! Mbulamatadi ya bantu ne malongolodi abu ki mbimanye mua kujikija ntatu idi ikuata bukua bantu to, ne padi malu ashintuluka kabiena pabi bienza malu bilondeshile nsombelu ayi to. Ke bualu kayi bu mudibi bipangile bualu, nebabibutule. Kadi ditempu dia Yehowa diodi didi dileja mudi Nzambi udi udiendesha muikale ne meji, ne wenza malu bilondeshile nsombelu idiku. Anu bu mudi dîna diende dileja, udi mua kudivuija tshintu tshidiye musue bua kukumbaja disua diende. (Ekes. 3:13, 14) Tshilejilu, udi mua kudivuija muluanganyi wa mvita munene udi uluila bantu bende, ne dîba dia muomumue adi udi kabidi mua kudivuija Mufuidianganyi wa luse, udi ulufuila bantu badi banyingalala bua mpekatu yabu ne muoyo mujima.​—Mis. 30:5; Yesh. 66:13.

20. Bua tshinyi ditempu dia Yehowa didi ne bua kutuenza buôwa?

20 Tshikena kumona tshia Yehezekele etshi tshidi mua kutusaka bua kudiebeja ne: ‘Ditempu dia Yehowa didi dingenza panyi buôwa anyi?’ Mbimpe tuikale bavuluke ne: ditempu adi didi anu mu lubilu. Ki mbimpe tuele meji ne: Yehowa ne Muanende ne banjelu bonso kabena bamona malu adi atutekesha mu mikolo to, katuelakanyi ne: Nzambi wetu kakutuambuluisha pa dîba, anyi ne: bulongolodi buende kabuakuenza malu bilondeshile nsombelu idiku to. Tuikalayi bavuluke ne: bulongolodi bua Yehowa budi buya butangile anu kumpala. Yehezekele uvua mumvue lubila lukole mu diulu ne: “Nkata idi inyunguluka!” Lubila alu ludi pamuapa luleja dîyi ditumina nkata ayi bua itungunuke ne lubilu luayi. (Yeh. 10:13) Kubandila mudi Yehowa wendesha bulongolodi buende kakuena ne bua kutuenza buôwa anyi? Tshidibi, Yehowa nkayende ke utudi ne bua kutshina.

Udi udiendesha

21, 22. Ntshinyi tshivua tshilamakaja bitupa bionso bia ditempu? Umvuija.

21 Yehezekele wakalua kabidi kutuishila mêsu kuulu kua nkata ayi, kumonaye “tshimfuanyi tshia tshipapu tshivua tshitua nsese bu dibue dia mashika didi dikuatshisha buôwa.” (Yeh. 1:22) Kuulu menemene kua bakeluba kuvua tshipapu tshibaluluke tshitua nsese tshienze bu lumuenu lua butumbi ludi lumuenesha dia muamua. Bua muaba eu, muntu utu mumanye malu a tudiendelandela udi mua kudiela nkonko ya bungi bua ditempu edi. Tshilejilu, udi mua kudiebeja ne: ‘Tshipapu tshidi pa mutu pa nkata atshi ntshikuate ku tshinyi? Mmunyi mudi nkata eyi mua kuenda payi kayiyi ne milonda idi iyilamakaja?’ Manya ne: ditempu edi kadiena dilonda mikenji kampanda idi ilombola bifukibua to, bualu ndia mu tshimfuanyi, didi dileja mudi malu enzeka mu diulu. Mona kabidi mêyi a mushinga aa: “Nyuma uvua wenzeja bifukibua bidi ne muoyo malu ke uvua kabidi mu nkata.” (Yeh. 1:20, 21) Nyuma au nnyuma kayi?

22 Kakuyi mpata, nnyuma muimpe wa Yehowa, bukole buende budi butambe makole onso a mu diulu ne pa buloba. Nyuma au ke uvua ulamakaja bitupa bionso bia ditempu adi, udipetesha bukole ne ulombola luendu luadi bimpe menemene. Bu mutuamanyi malu aa, tumonayi tshidi Yehezekele wamba bua Muntu udi wendesha ditempu edi.

Kabivua bipepele bua Yehezekele kupeta miaku ya kumvuija nayi tshikena kumona to

23. Mbiambilu kayi bidi Yehezekele utela padiye uteta kumvuija muvua Yehowa? Bua tshinyi?

23 Bala Yehezekele 1:26-28. Padi Yehezekele umvuija tshikena kumona etshi, udi utela biambilu bu mudi: “tshimuenekelu,” “tshimueneka bu,” “tshifuanangane ne,” ne “tshivua bu.” Kadi mu mvese eyi, udi utamba kubitela bikole. Bidi bimueneka ne: udi ubitela nanku bualu kena ne miaku mijalame ya kumvuija nayi tshidiye umona to. Uvua mumone “tshintu tshienze bu dibue dia safire, ne tshivua tshifuanangane ne nkuasa wa bukalenge.” Udiku mua kudifuanyikijila nkuasa wa bukalenge muenza ne dibue dinene dia safire dia dikala dia blé mutuile anyi? Muntu uvua musombamu. ‘Tshimuenekelu tshiende tshivua tshifuane tshia muntu.’

24, 25. a) Muanza nkongolo udi munyunguluke nkuasa wa bukalenge wa Yehowa udi utuvuluija malu kayi? b) Ntshinyi tshivua bikena kumona bia nunku bienzele bantu ba lulamatu?

24 Tshimfuanyi tshilenga atshi tshidi tshileja patupu dikalaku dia Yehowa, bualu katu umueneka to, udi ne nsesa ya butumbi bungi tshianana mubidi wende mujima. Tudi mua kudifuanyikijila muprofete eu wenza bu udi ubuita mêsu padiye utangila butumbi bua Nzambi abu. Ndekelu wa bionso, Yehezekele wakamona tshintu tshikuabu tshilenga, wamba ne: “Nsese ivua mimunyunguluke yeye yonso bu ya muanza nkongolo mu ditutu dituku dia mvula.” Kutuku umvua bimpe pautu umona muanza nkongolo anyi? Muanza nkongolo utu utuvuluija butumbi bua Mufuki wetu! Utu kabidi utuvuluija tshipungidi tshia ditalala tshivua Nzambi mudie ne bantu panyima pa Mvula wa kabutu. (Gen. 9:11-16) Nansha mudiye Wa Bukole Buonso, udi kabidi Nzambi wa ditalala. (Eb. 13:20) Ditalala nditule dipuwe mu muoyo wende, ne udi udisambulujila bantu bonso badi bamutendelela ne lulamatu.

Muanza nkongolo wa butumbi udi munyunguluke nkuasa wa bukalenge wa Yehowa udi utuvuluija ne: tudi tuenzela Nzambi wa ditalala mudimu (Tangila tshikoso tshia 24)

25 Pavua Yehezekele mumone butumbi bua Yehowa Nzambi uvua mumvue bishi? Udi wamba ne: “Pamvua mutshimone, ngakatua mpala panshi.” Yehezekele wadiela panshi bualu mubidi uvua umuvuayila ne ditshina dia Nzambi. Kudi baprofete bakuabu bavua badiela pabu panshi pavuabu bapete bikena kumona bia kudi Yehowa; bikena kumona abi bivua bibapitshile mutu, bibapeteshe didipuekesha dia bungi. (Yesh. 6:1-5; Dan. 10:8, 9; Buak. 1:12-17) Malu avua Yehowa muleje bantu abu akalua kubakolesha bikole. Ke tshivua tshienzekele Yehezekele. Mmunyi mutudi petu ne bua kumvua patudi tubala miyuki ya mu Bible ya nunku?

26. Mmunyi muvua tshikena kumona tshia Yehezekele mua kuikala tshimukankamije?

26 Bikalabi ne: Yehezekele uvua welakana anyi upampakana bua nsombelu uvua nende bantu ba Nzambi mu Babilona muvuabu amu, tshikena kumona atshi tshivua ne bua kuikala tshimukankamije. Kakuyi mpata, muaba uvua bantu ba lulamatu ba Nzambi kawuvua ne bualu to; nansha bu bobu mu Yelushalema, mu Babilona, anyi muaba kayi wonso, ditempu dilengele dia Yehowa adi divua anu mua kufika muaba uvuabu! Kakuena bukokeshi budi mu tshianza tshia Diabolo budi mua kuimana kumpala kua Nzambi udi wendesha tshitupa tshia bulongolodi buende tshia butumbi tshidi mu diulu etshi to. (Bala Misambu 118:6.) Yehezekele wakamona kabidi ditempu dia mu diulu edi pabuipi ne bukua bantu. Nkata yadi ivua bushuwa mitue pa buloba! (Yeh. 1:19) Nanku Yehowa uvua mumanye bantu bende ba lulamatu bavuabu bakuate baye nabu abu bimpe. Tatu wabu wa dinanga uvua anu ne bua kubatabalela!

Mudi bualu bua ditempu bukutangila

27. Tshikena kumona tshia Yehezekele tshidi tshitutangila petu mushindu kayi?

27 Tshikena kumona tshia Yehezekele tshidiku tshitutangila petu anyi? Eyowa! Vuluka ne: Satana udi wenda ulongolola mvita ya katshi ku dînu ya kuela ntendelelu mukezuke wa Yehowa. Mmusue kutufikisha ku diela meji ne: tudi nkaya, balengulula, balekelela kudi Tatu wetu wa mu diulu ne bulongolodi buende. Kulekedi mafi aa anyanga lungenyi luebe anyi muoyo webe nansha! (Mis. 139:7-12) Anu bu Yehezekele, malu adi mua kutukuatshisha petu buôwa. Kadi katuena petu mua kutua mpala panshi to. Nansha nanku, patudi tukonkonona malu adi atangila tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshia mu diulu atshi, bidi ne bua kutuvuayija petu mubidi bikole anu muvuabi bienzekele Yehezekele.

28, 29. Tshidi tshileja ne: ditempu dia Yehowa divua anu mu lubilu mu bidimu 100 bishale ebi ntshinyi?

28 Vuluka kabidi ne: bulongolodi bua Yehowa budi ne tshitupa tshikuabu pa buloba. Tshitupa atshi ntshienza ne bantu bena mapanga. Kadi ela meji bua malu akadi Yehowa mukumbaje pa buloba apa. Yehowa mmuambuluishe bantu betu ba tshianana aba pa buloba bujima bua kuenza malu avuabu kabayi mua kuenza ku bukole buabu to. (Yone 14:12) Wewe mubale mukanda wa Bukalenge bua Nzambi budi bukokesha, neumone muvua mudimu wa diyisha muenzeke mu mushindu wa dikema bidimu 100 bishale ebi. Neumone kabidi mudi bulongolodi bua Yehowa buye kumpala ne lukasa mu dilongesha bena Kristo balelela, mu ditshimuna bilumbu ku tubadi, nansha mu dienza mudimu ne biamu bia matuku etu aa bua kukumbaja disua dia Nzambi.

29 Patudi tumona malu onso adi Nzambi muenze bua kujadikulula ntendelelu mukezuke mu matuku a ku nshikidilu wa ndongoluelu wa malu mubi eu, bidi bimueneka patoke ne: ditempu dia Yehowa didi anu mu lubilu. Tudi ne diakalenga dinene dia kuikala mu bulongolodi bua Mfumu mutambe bunene ne dia kumuenzela mudimu wa tshijila!​—Mis. 84:10.

Tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshia pa buloba tshidi mu lubilu (Tangila tshikoso tshia 28 ne tshia 29)

30. Mbualu kayi butuakuila mu nshapita udi ulonda?

30 Tshikena kumona tshia Yehezekele tshidi tshitulongesha malu a bungi. Mu nshapita udi ulonda, netutambe kuakula bua “bifukibua binayi bidi ne muoyo” bidi bikemesha, anyi bakeluba. Mmalu kayi adibi bitulongesha bua Yehowa Nzambi, Mfumu mutambe bunene wa butumbi?

^ tshik. 5 Ntanta eu ngua njila uvua uya buludiludi, kadi njila uvua bantu bavuabu bakuate abu mua kuikala bayile uvua wipatshila kilometre 1 600.