Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 3

“Ngathoma Ukubona Imibono KaZimu”

“Ngathoma Ukubona Imibono KaZimu”

Hezekiyeli 1:1

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Ihlathululo erhunyeziweko yombono kaHezekiyeli wekarana yezulwini

1-3. (a) Hlathulula lokho uHezekiyeli akubonako nakuzwako. (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Khuyini uHezekiyeli akubonako begodu wathinteka njani?

 UHEZEKIYELI uqale kude endaweni evulekileko elibhudu. Urhunyeza amehlwakhe, ngemva kwalokho uwavula khulu. Akakukholwa akubonako, ubona kuza isiwuruwuru kodwana akusisiwuruwuru esijayelekileko. Njengombana umoya onamandla ovela etlhagwini, uphephula iinhluthu nezambatho zakhe, uthoma ukugutjuzeswa lilifu elinzima tshu! Ilifeli lithoma ukuphazima begodu limkhumbuza isimbi eligugu encibilikisiweko. a Njengombana ilifeli litjhidela msinyana kuHezekiyeli, itjhada lomdumwalo lithoma ukuzwakala khulu, njengetjhada lebutho elikhambako.—Hez. 1:4, 24.

2 Nalineminyaka ema-30, isokaneli lehlakalelwa milandelande yokuthoma yezinto engeze yazikhohlwa. Lizwa “amandla kaJehova” ehlela kilo, amandla amakhulu kaJehova wommoya ocwengileko. Ummoya ocwengileko bewuzolenza libone begodu lizwe izinto ezikarisako, ezikarisa khulu ukudlula nanyana ngimiphi imidumo namkha ukumanyazela okufakwa babantu abenza amafilimu namhlanjesi. Umbono lo, uzokutjhiya uHezekiyeli awile, akhothamise ihloko, athukwe into angakhenge ayibone!—Hez. 1:3, 28.

3 Nanyana kunjalo, uJehova uhlose okungaphezu kokukara uHezekiyeli ngombono lo. Njengazo zoke iimphorofido ezikarisako ezisencwadini kaHezekiyeli, umbono kaHezekiyeli wokuthoma unehlathululo edephileko, kokubili ngaye nangazo zoke iinceku ezithembekileko zakaJehova. Nje-ke, akhesibone lokho uHezekiyeli akubonako nakuzwako.

Ebekwenzeka Ngesikhatheso

4, 5. Bekwenzekani ngesikhathi uHezekiyeli afumana umbono?

4 Funda uHezekiyeli 1:1-3. Akhe sithome ngokubona ukuthi bekwenzekani ngesikhatheso. Bekungu-613 B.C.E. Njengombana sifundile esahlukweni esidlulileko, uHezekiyeli bekaseBhabhiloni, ahlala nabantu abathunjiweko, hlanu komlambo iKebari, ekubonakala kumlambo owenziwe nolawulwa babantu osuka emlanjeni iYufrathe uzombeleze bewubuyele kiyo.

UHezekiyeli wahlala nabanye ebebathunjiwe hlanu komlambo iKebari (Funda isigaba 4)

5 IJerusalema, umuzi wabathunjiweko, beyikude ngamakhilomitha ama-800. b Uyise kaHezekiyeli bekamphristi ethempelini, lapho bekuzele ubukhohlakali nokulotjha iinthombe. Isihlalo sobukhosi uDavida noSolomoni ebebabusa kiso ngephazimulo, besele siphathisa iinhloni. IKosi engakholwako uJehoyakini beyiseBhabhiloni nabantu abathunjiweko. Ikosi eyangena esikhundleni sayo, uTsedekhiya, bekuyindoda edoswa ngepumulo nekhohlakeleko.—2 Kho. 24:8-12, 17, 19.

6, 7. Kubayini uHezekiyeli azizwa ngasuthi uphila ngeenkhathi ezibudisi?

6 Kufuze bona lezi bekuziinkhathi ezibudisi endodeni ethembekileko njengoHezekiyeli. Kungenzeka abanye ebebathunjwe naye bebazibuza: ‘Kghani uJehova usitjhiye unomphela? Kghani iBhabhiloni elikhohlakeleko nabosingazimu balo abangasizi ngalitho, bangatjhabalalisa ukulotjha okuhlwengileko kwakaJehova nokubusa kwakhe ephasini?’

7 Unalokho emkhumbulweni, kubayini ngesikhathi sakho sokufunda ungazifundeli ihlathululo yombono kaHezekiyeli wokuthoma? (Hez. 1:4-28) Linga ukuzifaka emanyathelwenakhe, ubone akubonako, uzwe nalokho akuzwako.

Umlambo iYufrathe esigodini esihlanu kweKarikemitjhi (Funda isigaba 5-7)

Ikarana Engafani Nezinye

8. UHezekiyeli wabonani embonweni, begodu lokho bekujamele ini?

8 Nasele kukoke, khuyini uHezekiyeli akubonako? Bekubonakala kuyikoloyi ekulu ebabazekako, ehlathululwe ngokuthi yikarana. Beyinamavili amane amakhulu akhambisana neembunjwa zommoya ezine eziphilako, ekukhambeni kwesikhathi ezabizwa ngokuthi makherubhi. (Hez. 10:1) Ngaphezu kwawo, bekuneplatifomu ekulu evulekileko namkha umkayi, enjengerhwaba, ngaphezu kwayo, bekunesihlalo sobukhosi sakaZimu esiphazimulako, kuhlezi uJehova ngokwakhe! Nje-ke, beyijamele ini ikarana le? Kungenzeka ukuthi umbono kaHezekiyeli ujamele into yinye kwaphela: ingcenye yehlangano kaJehova ephazimulako yezulwini ebusa nephasini. Kubayini sitjho njalo? Akhe sicabangele amaphuzu amathathu asenza siphethe ngalokho.

9. Ikarana iliveza njani itjhebiswano uJehova analo neembunjwa zezulwini?

9 Itjhebiswano lakaJehova neembunjwa zezulwini. Tjheja ukuthi embonweni lo, isihlalo sobukhosi sakaJehova singaphezu kwamakherubhi. Nakwezinye iingcenye zeliZwi lakaZimu, uJehova uhlathululwa namkha uvezwa ahlezi ngaphezu namkha hlangana namakherubhi. (Funda yesi-2 yamaKhosi 19:15; Eks. 25:22; Rhu. 80:1) Kuliqiniso ukuthi akakahlali ngokunqophileko ngaphezu kwawo, ngasuthi kutlhogeka athwalwe ziimbunjwa zommoya ezinamandlezi namkha ngekarana. Kodwana asekela ubukhosi bakhe begodu angawathumela nanyana kukuphi ezulwini nephasini bona azalise umnqopho wobukhosi bakhe. Njengazo zoke iingilozi ezicwengileko zakaZimu, zenza lokho uJehova azilayele khona njengeensebenzi zakhe namkha njengabajameli bakhe. (Rhu. 104:4) Ngomkhumbulo loyo, uJehova “ukhwele” ngaphezu kwazo zoke iingilozi, uyazinqophisa njengombusazo, ngasuthi zakha ikarana yinye, ekulu nebumbeneko.

10. Khuyini etjengisa ukuthi kunamakherubhi angaphezu kwamane abandakanyekileko ekaraneni yezulwini?

10 Ikarana ayikajameli amakherubhi kwaphela. Amakherubhi uHezekiyeli awabonako bewamane. Inomboro le, kujayelekile bona isetjenziswe eBhayibhelini ukuveza ukulingana, ukuphelela namkha okubandakanya boke abantu ngaphandle kokukhetha. Kuyatjho-ke, ukuthi ukuba khona kwamakherubhi amane kujamele woke amadodana kaJehova athembekileko. Tjheja godu, ukuthi amavili namakherubhi ngokwawo azele amehlo kiyo yoke indawo, okutjengisa ukutjheja kweembunjwa zommoya ezinengi ezingaphezu kwezine eziqalileko. Ihlathululo kaHezekiyeli iveza ukuthi ikarana le yikulu, kangangokuthi yenza amakherubhi anamandla la abonakale amancani. (Hez. 1:18, 22; 10:12) Ngendlela efanako, ingcenye yehlangano kaJehova yezulwini yikulu khulu, ukudlula amakherubhi amane.

UHezekiyeli wakarwa mbono wekarana kaJehova yezulwini (Funda iingaba 8-10)

11. Ngimuphi umbono ofanako uDanyela aba nawo, begodu lokho kusenza siphethe ngani?

11 Umbono kaDanyela ofanako wezulwini. Umphorofidi uDanyela wahlala iminyaka eminengi ekudingisweni edorobheni leBhabhiloni begodu naye wanikelwa umbono wezulwini. Okukarisako kukuthi nembonwenakhe, isihlalo sobukhosi sakaJehova besinamavili. Umbono kaDanyela bewudzimelele emndenini omkhulu kaJehova wezulwini. UDanyela wabona ‘iinkulungwana eziyikulungwana . . . neenkulungwana ezilitjhumi ezibuyelelwe ngeenkulungwana ezilitjhumi’ zamadodana kaZimu wommoya ajame phambi kwakaJehova. Ngemva kwalokho, ahlala njengeKhotho yezulwini, enye nenye endaweni eyabelwe ukuhlala kiyo. (Dan. 7:9, 10, 13-18) Yeke singaphetha ngokuthi umbono kaHezekiyeli ujamele ukuhlangana kweembunjwa zommoya okufana nekwakaDanyela.

12. Kubayini kusivikela ukufunda iindaba eziseBhayibhelini ezinjengombono kaHezekiyeli wekarana yezulwini?

12 UJehova uyazi ukuthi kuyasivikela ukudzimelela ekumlotjheni, “ezintweni ezingabonwako,” njengombana kutjho umpostoli uPowula. Lokho kubangelwe kukuthi, njengabantu, kanengi sidzimelela khulu “ezintweni ezibonwako,” nezintweni ezisitshwenyako, okuzizinto zesikhatjhana. (Funda yesi-2 kwebeKorinte 4:18.) USathana kanengi usebenzisa lokho ukusenza sicabange ngezinto ezizokuthabisa thina. Ithando lakaJehova limenze wasitlolela iimfundo ezifana nalezi ezisesiphorofidweni sakaHezekiyeli, ezisinikela iinkhumbuzo ezikarisako zomndeni omkhulu kaJehova wezulwini ukusisiza sibalekele ukugandeleleka!

“Msebenzi Wamavili!”

13, 14. (a) UHezekiyeli wawahlathulula njani amavili awabonako? (b) Kubayini kufaneleka ukuthi ikarana kaJehova ibe namavili?

13 Ekuthomeni uHezekiyeli udzimelele khulu emakherubhini amane begodu sizokubona ukuthi iimbunjwezi nendlela eziqaleka ngayo kusifundisani ngoJehova esaHlukweni sesi-4. UHezekiyeli wabona amavili amane, emakhoneni amane, hlanu kwamakherubhi, enza isikwere esikhulu. (Funda uHezekiyeli 1:16-18.) Bewabonakala ngasuthi enziwe ngekhrisolithe, ilitje eliligugu elikhanyelako namkha elimanyazelako nelitjheli okuhlangene nokuhlaza ngombala. Ilitjeli belilihle limanyazela.

14 Umbono kaHezekiyeli udzimelele khulu emavilini wekarana. Akusikanengi isihlalo sobukhosi siba namavili, kghani akusinjalo? Kubulula ukucabanga ukuthi isihlalo sobukhosi kufuze sibe sendaweni yinye, lokho kungebanga lokuthi ukubusa kwamakhosi wephasi kukhamba kuphelele ndawana. Kodwana ubukhosi bakaJehova abufani nokubusa kwabantu. Njengombana uHezekiyeli bekazokubona, amandla kaJehova wokubusa akunalapha aphelela khona. (Nerh. 9:6) Ngomkhumbulo ofanako, uMbusi lo angaba nelawulo nanyana kukuphi!

15. Khuyini uHezekiyeli ayitjhejako malungana nobukhulu nokubumbeka kwamavili?

15 UHezekiyeli wamangazwa bukhulu bamavili. Watlola wathi: “Amarimu wakhona bewaphakeme khulu ngendlela ebabazekako.” Singamcabanga uHezekiyeli aqala phezulu emarimini aphakemeko ngobude atjhinga phezulu emkayini. Wangezelela nganakhu okukarisako: ‘Amarimu woke womane [wamavili] bekazele amehlo kiyo yoke indawo.’ Kungenzeka ukuthi ebekukarisa khulu ngamavili la, yindlela ebekabumbeke ngayo. Wahlathulula: “Ukuqaleka kwawo nokwakheka kwawo bekubonakala ngasuthi livili ngaphakathi kwelinye ivili.” Bekutjho ukuthini lokho?

16, 17. (a) Kungayiphi indlela ikarana inamavili ngaphakathi kwamavili? (b) Amavili atjengisani malungana nokulawuleka kwekarana kaJehova?

16 Elinye nelinye ivili uHezekiyeli alibonako, kuhlekuhle bekumavili amabili ahlangeneko, ivili linye liphakathi kwelinye, ahlanganiswe ngesimbi yinye. Lokhu kuyihlathulula kuhle indlela amavili la asebenza ngayo, njengombana uHezekiyeli nakahlathululako wathi: “Nakakhambako, bekangaya kinanyana ngimaphi amahlangothi amane ngaphandle kokujika njengombana akhamba.” Khuyini okutjhiwo mavili la ngekarana yezulwini uHezekiyeli ayibonako?

17 Amavili aphakeme ngalendlela angakhamba ibanga elide ngokujika kanye nje kwaphela. Ekhabolakhona, umbono lo uveza ukuthi indlela ikarana le ebeyikhamba ngayo, beyinjengokuphazima kombani! (Hez. 1:14) Abonjiniyera bangakuthabela ukwenza ikarana elawuleka ngalendlela kodwana yinto engeze bakghona ukuyenza. Ikarana le ingaya nanyana kukuphi ngaphandle kokuthi yehlise ibelo namkha ijike kodwana akutjho ukuthi ayiboni lapho iya khona njengombana ijika. Amehlo asemavilini asinikela umqondo wokuthi ayakubona koke okumagega nayo.

Amavili bekamakhulu ngendlela erarako begodu agijima ngebelo elikhulu (Funda isigaba 17)

18. Sifundani ngobukhulu bamavili nangobunengi bamehlo?

18 Khuyini-ke uJehova ebekayifundisa uHezekiyeli nabo boke abantu abathembekileko ngengcenye yehlanganwakhe yezulwini? Cabanga ngalokho esikubonileko bekube nje. Iyakarisa begodu iyababazeka, njengombana lokho kuvezwa kumanyazela kwamavili nobukhulu bawo. Ibona koke okwenzekako, lokho kuvezwe ngamehlo amanengi asemavilini. Amehlo kaJehova abona koke. (IzA. 15:3; Jor. 23:24) Ngaphezu kwalokho, uneengidi zeengilozi ezimsebenzelako angazithumela nanyana kukuphi ezulwini nephasini, iingilozezi zingaqalisisa okwenzekako bezibikele uMbusazo.—Funda amaHebheru 1:13, 14.

Indlela amavili enziwe ngayo bekutjengisa ukuthi ikarana ilawuleka ngokupheleleko (Funda iingaba 17, 19)

19. Ibelo nokulawuleka kwekarana kaJehova kusifundisani ngaye nengcenye yehlanganwakhe yezulwini?

19 Ukungezelela kilokho, sibona ikarana le igijima ngebelo elikhulu begodu iyalawuleka. Cabanga ngomehluko okhona phakathi kwengcenye yehlangano kaJehova yezulwini, aborhulumende bephasi neenhlangano zabo! Ngokungafani nekarana kaJehova yezulwini, iinhlanganwezi ziyabhalelwa ukurarulula imiraro yephasi nokuzivumelanisa nokutjhuguluka kobujamo, ngebangeli angeze zaphumelela begodu zizokutjhatjalaliswa. Ikarana kaJehova ihlukile, iveza uZimu njengocabangelako, okghona ukuvumelana nobujamo nokghona ukulawula ikaranakhe ngokupheleleko. Njengokutjho kwegama lakhe, angaba nginanyana yini bona afeze umnqophwakhe. (Eks. 3:13, 14) Ngokwesibonelo, angaba yiKutani enamandla, elwela abantu bayo kodwana uyakghona ukuba nezwelo, alibalele izono zalabo abaphendukako begodu uyakghona nokududuza izoni eziphendukako eziphukileko emoyeni.—Rhu. 30:5; Isa. 66:13.

20. Kubayini kufuze sibabaze ikarana kaJehova?

20 Umbono kaHezekiyeli ungasenza sizibuze ukuthi, ‘Inga-kghani ngiyibabaza ngendlela efaneleko na ikarana kaJehova?’ Kufuze sikhumbule ukuthi ikarana kaJehova ngeyamambala begodu ngiyo esinqophisako njenganje. Akukafuzi sicabange ukuthi uJehova, iNdodanakhe nazo zoke iingilozi abayiboni imiraro esidanisako. Godu akukafuzi sitshwenyeke ngokuthi uZimu uzokuriyada ukusinikela esikutlhogako namkha ngokuthi ihlanganwakhe, izokubhalelwa kuzivumelanisa nobujamo nakuvela iintjhijilo ezitja ephasini elihlangahlangenekweli. Senza kuhle ngokucabanga ukuthi ihlangano kaJehova ihlala imajadu. Kuhlekuhle, uHezekiyeli wezwa ilizwi lirhuwelela livela ezulwini lithi: “Msebenzi wamavili!” Lokho bekumyalo wokukhambisa amavili. (Hez. 10:13) Akukarisi na ukubona indlela uJehova anqophisa ngayo ihlanganwakhe? Nanyana kunjalo, nguJehova ekufuze simbabaze.

Onelawulo

21, 22. Hlathulula okuhlanganisa iingcenye zekarana le.

21 UHezekiyeli walisa ukuqala amavili waqala ngaphezu kwawo, lapho abona ‘okuthileko okunjengomkayi okubenyezela njengerhwaba eliyikarisomraro.’ (Hez. 1:22) Ngaphezu kweenhloko zamakherubhi bekunokuthileko okuvuleke njengomkayi, iphazimulwayo beyimanyazela. Emzuzwini lo, umfundi onelemuko ngendlela imitjhini esebenza ngayo, angaba nemibuzo eminengi ngekarana le. Ngokwesibonelo, omunye angazibuza: ‘Khuyini ebamba iplatifomu le ngaphezu kwamavili? Amavili la asebenza njani ngaphandle kweensimbi eziwahlanganisako?’ Khumbula ukuthi ikarana le ayilawulwa mithetho yemvelo, yikarana engokomfanekiso, itjengisa lokho okwenzeka ezulwini. Tjheja godu amezwi la ayihloko: “Ummoya ebewusembunjweni eziphilako bewuba semavilini.” (Hez. 1:20, 21) Ngimuphi ummoya obewusebenza emakherubhini nemavilini?

22 Akunakuzaza ukuthi mmoya kaJehova ocwengileko, onamandla khulu ezulwini nephasini. Ummoya onamandla lo uhlanganisa ikarana, uyinikela amandla begodu ulawula indlela ekhamba ngayo kuhle. Ucabanga ngalokho, akhe siqale uHezekiyeli njengombana aqala loyo olawula ikarana.

UHezekiyeli bekufuze afumane amagama bona alinge ukuhlathulula lokho akubonako okungahlathululekiko

23. Ngiziphi iindlela uHezekiyeli alinga ukuhlathulula ngazo uJehova, begodu kubayini?

23 Funda uHezekiyeli 1:26-28. Kiyo yoke ihlathululo yombono lo, uHezekiyeli unande asebenzisa amabizo athi “okuqaleka njengo . . . ,” “eqaleka njenge . . . ,” “okunjengo . . . ,” nathi “okuthileko okunjenge . . . ” Kodwana emavesini la uwasebenzisa khulu. Kubonakala kwanga ulinga ukuhlathulula lokho akubonako okungahlathululekiko. Wabona “okunjengelitje lesafire, bekufana nesihlalo sobukhosi.” Ungakghona na ukucabanga ngesihlalo sobukhosi esikhulu, esenziwe ngelitje lesafire elihlaza komkayi? Begodu lapho, bekunokuthileko okusamuntu okuhlezi esihlalweneso. “Bekungothileko oqaleka njengomuntu.”

24, 25. (a) Izungu lekosi elibhode isihlalo sakaJehova lisikhumbuzani? (b) Imibono enjengale beyiwathinta njani amadoda wokukholwa?

24 Umuntu ophakemeko lo bekangabonakali kuhle, ngombana uJehova bekamanyazela iphazimulo ukusuka edinini kwehle nokusuka edinini ukuya phezulu. Singamcabanga umphorofidi alinga ukurhunyeza amehlwakhe namkha alinga ukuvikela amehlwakhe ephazimulweni emanyazelako. Ekugcineni, uHezekiyeli utjheja into ekarisa khulu: “Bekunokubenyezela okumzombileko njengezungu lekosi emafini nakuna izulu.” Kghani awuthabi na lokha nawubona izungu lekosi? Lesi sikhumbuzo esihle khulu sephazimulo yoMbumbethu! Nasibona imibala emihle ekarisako emkayini, lokhu kungasikhumbuza isivumelwano sokuthula uJehova asenza ngemva komThwalela. (Gen. 9:11-16) Ngitjho nanyana anguMninimandla woke, unguZimu wokuthula. (Heb. 13:20) Ukuthula kuhlala ehliziywenakhe begodu kurhatjhekela kibo boke abamlotjha ngokuthembeka.

Izungu lekosi eliphazimulako elibhode isihlalo sobukhosi sakaJehova, lisikhumbuza bona silotjha uZimu wokuthula (FUNDA ISIGABA 24)

25 Ngimuphi umphumela owaba khona ngokubona iphazimulo kaJehova uZimu? UHezekiyeli watlola ngalokho akubonako: “Nangilibonako, ngaguqa, ngakhothamisela ihloko phasi.” Ngebanga lokusaba uZimu, uHezekiyeli warareka, wahlengezela bewawela phasi. Abanye abaphorofidi bazizwa ngendlela efanako nabafumana umbono ovela kuJehova; kufuze bona abakubonako kwabathusa bebazizwa babancani. (Isa. 6:1-5; Dan. 10:8, 9; IsAm. 1:12-17) Nanyana kunjalo, ekukhambeni kwesikhathi, amadoda la aqina khulu ngalokho uJehova abembulela khona. Omunye wabo bekunguHezekiyeli. Kufuze sizizwe njani-ke, nasifunda imiTlolo yezenzakalo ezinjengalezi?

26. Kungenzeka umbono uHezekiyeli awubonako wamqinisa njani?

26 Nangabe uHezekiyeli bekanokuzaza namkha sekalahle ithemba ngobujamo babantu bakaZimu eBhabhiloni, umbono lo kungenzeka wamqinisa. Bekunganandaba ukuthi abantu bakaZimu abathembekileko bebaseJerusalema, eBhabhiloni namkha kwenye indawo. Bengeze babe kude nekarana kaJehova ephazimulako! USathana bekangakghona njani ukujamelana noZimu onelawulo ngaphezu kwehlanganwakhe ephazimulako yezulwini? (Funda iRhubo 118:6.) UHezekiyeli naye wakubona lokhu, ukuthi ikarana kaZimu beyingasikude nabantu. Lokho kungebanga lokuthi amavilayo bekathinta ephasini! (Hez. 1:19) Kuyatjho-ke ukuthi uJehova bekanendaba nabantu bakhe abathembekileko ebebasekudingisweni. Bebazokuhlala baseduze noBababo onethando obatlhogomelako!

Ikarana Kunye Nawe

27. Usithinta njani umbono kaHezekiyeli namhlanjesi?

27 Kghani kukhona okutjhiwo mbono kaHezekiyeli kithi namhlanjesi? Iye begodu asikuzazi lokho! Khumbula, bona uSathana uhlela ukusahlelwa okukhulu kokulotjha okuhlwengileko kwakaJehova. Uzokufuna sikholelwe ukuthi sisodwa, uBabethu weZulwini nehlanganwakhe bakude nathi. Ungavumeli amala la athinte indlela ocabanga ngayo namkha ozizwa ngayo! (Rhu. 139:7-12) NjengoHezekiyeli, sinawo woke amabanga wokubabaza uZimu. Mhlamunye angeze sawela phasi ngendlela enza ngayo. Nanyana kunjalo, kghani akukafuzi sikareke nasicabanga ngamandla, ibelo, ukulawuleka, ukuvumelana nobujamo nephazimulo yengcenye yehlangano kaJehova yezulwini?

28, 29. Khuyini etjengisa ukuthi ikarana kaJehova beyilokhu ikhamba eminyakeni elikhulu edlulileko?

28 Khumbula godu, ukuthi ihlangano kaJehova inengcenye yephasini. Kuliqiniso ukuthi, ingcenye yehlangano kaJehova yephasini yakhiwa babantu abanesono. Nanyana kunjalo, cabanga ngalokho uJehova akghone ukukufeza ephasinapha! Ephasini loke, uJehova ukghone ukusiza abantu bona benze izinto ebengekhe bakghona ukuzenza ngokwabo. (Jwa. 14:12) Nasifunda incwadi ethi, UmBuso KaZimu Uyabusa! ingasikhumbuza indlela umsebenzi wokutjhumayela ebewukhamba ngayo eminyakeni elikhulu eyadlulako. Sizokukhumbula godu amagadango ihlangano kaJehova ewathetheko ekufundiseni amaKrestu wamambala, ekuthumbeni imilandu emakhotho ngitjho nekusebenziseni itheknoloji yamva nje ekwenzeni intando kaZimu!

29 Nasicabanga ngalokho esele kwenziwe malungana nokulotjha okuhlwengileko emihleni yokuphela etjharageneko, kuba semtarini bona ikarana kaJehova iyakhamba. Qala bona kulilungelo elihle kangangani ukuba phakathi kwehlangano le nokulotjha iKosi ePhakemeko!—Rhu. 84:10.

Ingcenye yehlangano kaJehova yephasini ihlala ikhamba (FUNDA IINGABA 28, 29)

30. Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

30 Kusesekunengi umbono kaHezekiyeli ongasifundisa khona. Esahlukweni esilandelako, sizokuqalisisa “iimbunjwa eziphilako” ezine ezinamandlezi, amakherubhi. Angasifundisani ngeKosi ePhakemeko nephazimulako, uJehova uZimu?

a UHezekiyeli wabona isimbi ehlanganiswe nesiliva negolide.

b Leli bekulibanga elinqophileko, kodwana kungenzeka ibanga ebalikhamba nakuyiwa ekuthunjweni belibuyelelwe kabili kunaleli.