Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 7

Jeŋmaji Lɛ ‘Baaná Ale Akɛ Miji Yehowa Lɛ’

Jeŋmaji Lɛ ‘Baaná Ale Akɛ Miji Yehowa Lɛ’

EZEKIEL 25:17

NƆ NI ABAAWIE HE: Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Israelbii lɛ kɛ jeŋmaji ni gbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ lɛ shãra hã lɛ mli

1, 2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Israel hi shi tamɔ too yɛ ŋa mli gbei ateŋ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee gbɛ lɛ.) (b) Mɛni Israelbii lɛ kɛ amɛmaŋtsɛmɛi lɛ ŋmɛ gbɛ ni etee nɔ?

ISRAEL hi shi afii ohai babaoo tamɔ too yɛ ŋa mli gbei ateŋ. No mli lɛ, Amonbii, Moabbii, kɛ Edombii lɛ kã Israel bokãgbɛ husu lɛ naa, ni amɛhao Israel waa. Filistibii, ni ji Israelbii lɛ ahenyɛlɔi afii pii lɛ yɛ Israel anai. Tiro maŋ lɛ, ni ji maŋ ni yɔɔ hewalɛ waa ni ayeɔ jara babaoo yɛ mli lɛ hu kã Israel kooyi. Ni maŋ ni kã Israel wuoyi ji blema Ejipt, ní Farao ni abuɔ lɛ akɛ eji maŋtsɛ kɛ nyɔŋmɔ lɛ yeɔ nɔ lɛ.

2 Be fɛɛ be ni Israelbii lɛ kɛ amɛhiɛ baafɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, ebuɔ amɛhe kɛjeɔ amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ. Shi ewebii lɛ kɛ amɛmaŋtsɛmɛi lɛ tee nɔ amɛhã jeŋmaji ni bɔle amɛ lɛ fite amɛ. Maŋtsɛ Ahab ji nɔyelɔi ni ŋmɛ gbɛ ni mɛi krokomɛi ná amɛnɔ hewalɛ koni amɛkaye Yehowa anɔkwa lɛ ateŋ mɔ kome. Ehi shi yɛ Yuda Maŋtsɛ Yehoshafat beiaŋ, ni eye Israel wekui nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Ekɛ Sidonbii lɛ amaŋtsɛ ni yeɔ Tiro maŋ ni yɔɔ nii waa lɛ nɔ lɛ biyoo ko bote gbalashihilɛ mli. Atsɛɔ yoo nɛɛ akɛ Yezebel, ni ewo mɛi hewalɛ waa ni amɛjá Baal yɛ Israel, ni enyɛ ewu nɔ koni ebule jamɔ krɔŋŋ lɛ yɛ gbɛ ni anako nɔ dã nɔ.​—1 Maŋ. 16:30-33; 18:4, 19.

3, 4. (a) Namɛi anɔ Ezekiel gbala ejwɛŋmɔ kɛtee? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo?

3 Yehowa bɔ ewebii lɛ kɔkɔ yɛ nɔ ni baaba amɛnɔ kɛji amɛyeee lɛ anɔkwa lɛ he. Amrɔ nɛɛ, etsuishitoo lɛ eba naagbee. (Yer. 21:7, 10; Eze. 5:7-9) Yɛ afi 609 D.Ŋ.B. lɛ, Babilon asraafoi lɛ ku amɛsɛɛ kɛba Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, nɔ ni ji shii etɛ nɔ. Nɔ ni miihe ashɛ afii nyɔŋma eho kɛjɛ be ni amɛbatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ lɛ. Yɛ be nɛɛ mli lɛ, amɛbaakumɔ Yerusalem gbogboi lɛ amɛshwie shi ni amɛbaakpãtã mɛi ni baatse atua amɛshi Nebukadnezar lɛ ahiɛ. Be ni kawoo lɛ je shishi ni Ezekiel gbalɛi lɛ bɔi mlibaa fitsofitso lɛ, gbalɔ Ezekiel gbala ejwɛŋmɔ kɛtee maji ni bɔle Shiwoo Shikpɔŋ lɛ he lɛ anɔ agbɛnɛ, ni etsɔɔ nɔ ni baaba amɛnɔ.

Jeŋmaji ni wieɔ Yehowa gbɛ́i lɛ he efɔŋ lɛ nyɛŋ ajo nɔ ni baajɛ amɛnifeemɔi lɛ amli kɛba lɛ naa foi

4 Yehowa jie lɛ kpo etsɔɔ Ezekiel akɛ, Yuda henyɛlɔi lɛ baanya yɛ Yerusalem hiɛkpãtamɔ lɛ hewɔ, ni amɛbaahao mɛi ni baaje hiɛkpãtamɔ lɛ mli lɛ. Shi maji ni wie Yehowa gbɛ́i lɛ he efɔŋ ni amɛwa ewebii lɛ ayi ni amɛfite amɛ lɛ yeŋ amɛhe kɔkɔɔkɔ yɛ nɔ ni amɛfee nɛɛ hewɔ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Israelbii lɛ kɛ jeŋmaji nɛɛ shãra hã lɛ mli? Mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel gbalɛ ni kɔɔ jeŋmaji lɛ ahe lɛ hãa wɔnáa hiɛnɔkamɔ ŋmɛnɛ?

Israel Wekumɛi Ni ‘Ye Ehe Fɛo Waa’

5, 6. Mɛɛ wekukpaa yɔɔ Amonbii lɛ kɛ Israelbii lɛ ateŋ?

5 Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Amon, Moab, kɛ Edom ji Israel wekumɛi. Yɛ wekukpaa ni yɔɔ Israelbii lɛ kɛ maji nɛɛ ateŋ, kɛ bɔ ni amɛtsɛmɛi lɛ hi shi yɛ he kome akɛ weku be kplaŋŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, maji nɛɛ kɛ afii babaoo nyɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ, ni amɛye amɛhe ‘fɛo waa.’​—Eze. 25:6.

6 Susumɔ Amonbii lɛ ahe okwɛ. Abraham wɔfase Lot seshibii ji amɛ; amɛjɛ Lot biyoo fiootsɛ lɛ mli. (1 Mo. 19:38) Amɛwiemɔ lɛ tamɔ Hebri nɔŋŋ, no hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ nuɔ. Wekukpaa ni yɔɔ amɛteŋ nɛɛ hewɔ lɛ, Yehowa kɛɛ Israelbii lɛ akɛ amɛkatsɔ Amonbii lɛ anaa. (5 Mo. 2:19) Kɛ̃lɛ, yɛ Kojolɔi lɛ agbii lɛ amli lɛ, Amonbii lɛ yafata Moab Maŋtsɛ Eglon he ni amɛwa Israel yi. (Koj. 3:12-15, 27-30) Sɛɛ mli be ni awó Saul maŋtsɛ lɛ, Amonbii lɛ batutua Israel. (1 Sam. 11:1-4) Ni yɛ Maŋtsɛ Yehoshafat gbii lɛ amli lɛ, Amonbii lɛ yafata Moab he ekoŋŋ ni amɛbatutua Shiwoo Shikpɔŋ lɛ.​—2 Kro. 20:1, 2.

7. Te Moabbii lɛ kɛ amɛwekumɛi Israelbii lɛ ye amɛhã tɛŋŋ?

7 Moabbii lɛ hu, Lot seshibii ji amɛ; amɛjɛ Lot biyoo onukpa lɛ mli. (1 Mo. 19:36, 37) Yehowa kɛɛ Israelbii lɛ akɛ amɛkɛ Moab akawu ta. (5 Mo. 2:9) Shi Moabbii lɛ kɛ Israelbii lɛ yeee yɛ mlihilɛ naa. Nɔ najiaŋ ni amɛbaaye amɛbua amɛnyɛmimɛi Israelbii lɛ be ni amɛjɛ Ejipt nyɔŋyeli lɛ mli kɛbaa lɛ, amɛka akɛ amɛbaatsĩ amɛ gbɛ koni amɛkaya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Moab Maŋtsɛ Balak yabɔ Bileam apaa koni elomɔ Israelbii lɛ, ni Bileam tsɔɔ Balak bɔ ni ebaafee elaka Israelbii lɛ ni amɛkɛ amɛhe awo ajwamaŋbɔɔ kɛ amagajamɔ mli. (4 Mo. 22:1-8; 25:1-9; Kpo. 2:14) Moabbii lɛ tee nɔ amɛwa amɛwekumɛi Israelbii lɛ ayi afii ohai babaoo, amɛfee nakai aahu kɛbashi Ezekiel gbii lɛ amli po.​—2 Maŋ. 24:1, 2.

8. Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ Edom ji Israel nyɛminuu lɛ, shi te Edombii lɛ kɛ Israelbii lɛ ye amɛhã tɛŋŋ?

8 Yakob kɛ Esau ji haaji, ni Esau seshibii ji Edombii lɛ. Wekukpaa ni yɔɔ Edombii lɛ kɛ Israelbii lɛ ateŋ lɛ bɛŋkɛ kpaakpa aahu akɛ Yehowa tsɛ Edombii lɛ kɛ Israelbii lɛ akɛ nyɛmimɛi. (5 Mo. 2:1-5; 23:7, 8) Fɛɛ sɛɛ lɛ, Edombii lɛ te shi amɛwo Israelbii lɛ kɛjɛ be ni Israelbii lɛ shi Ejipt kɛbaa lɛ nɔ aahu kɛyashi akpãtã Yerusalem hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. (4 Mo. 20:14, 18; Eze. 25:12) Ni be ni akpãtãa Yerusalem hiɛ lɛ, eŋɔɔ Edombii lɛ anaa waa akɛ Israelbii lɛ miina nɔ, ni amɛwo Babilonbii lɛ hewalɛ ni amɛkpãtã Yerusalem hiɛ kwraa, ni jeee no pɛ kɛkɛ, shi moŋ, amɛtsĩ Israelbii ni miijo foi lɛ hu gbɛ, ni amɛŋɔ amɛ amɛwo amɛhenyɛlɔ lɛ dɛŋ.​—Lala 137:7; Oba. 11, 14.

9, 10. (a) Mɛni ba Amon, Moab, kɛ Edom nɔ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ jeee maji nɛɛ anɔ bii lɛ fɛɛ ni nyɛ Israel?

9 Yehowa gbala maji nɛɛ, ni ji Israelbii lɛ awekumɛi lɛ atoi yɛ bɔ ni amɛkɛ ewebii lɛ ye ehã lɛ hewɔ. Yehowa kɛɛ akɛ: ‘Mikɛ Amonbii lɛ baahã Bokãgbɛbii lɛ ni etsɔ amɛnii, koni akakai Amonbii lɛ dɔŋŋ yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ.’ Ekɛɛ hu akɛ: “Magbala mɛi atoi yɛ Moab, ni amɛbaaná amɛle akɛ miji Yehowa.” (Eze. 25:10, 11) Be ni akpãtã Yerusalem hiɛ lɛ, aaafee afii enumɔ sɛɛ lɛ, gbalɛi nɛɛ bɔi mlibaa be ni Babilonbii lɛ ye Amon kɛ Moab nɔ kunim lɛ. Yehowa wie yɛ Edom he akɛ: “Mafo gbɔmɔ kɛ kooloo fɛɛ mashɛ mafɔ̃ kɛje emli, ni mahã etsɔ amaŋfɔ.” (Eze. 25:13) Tamɔ bɔ ni agba lɛ, Amon, Moab, kɛ Edom laaje yɛ shihilɛ mli.​—Yer. 9:25, 26; 48:42; 49:17, 18.

10 Shi jeee mɛi ni yɔɔ maji nɛɛ amli lɛ fɛɛ ni nyɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atsĩ Zelek, Amonnyo lɛ, kɛ Itma, Moabnyo lɛ, atã afata Maŋtsɛ David tawulɔi kãkãlɔi lɛ ahe. (1 Kro. 11:26, 39, 46; 12:1) Ni Rut, Moabyoo lɛ hu batsɔ Yehowa anɔkwa jálɔ.​—Rut 1:4, 16, 17.

Kaaku Yehowa mlai amli yɛ gbɛ bibioo po nɔ

11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Israel kɛ Amon, Moab, kɛ Edom maji lɛ shãra hã lɛ mli?

11 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Israel kɛ maji nɛɛ shãra hã lɛ mli? Klɛŋklɛŋ lɛ, be ni Israelbii lɛ ŋmɛɛ amɛhiɛ he lɛ, amɛwekumɛi lɛ amale jamɔŋ nifeemɔi gbohii lɛ ná amɛnɔ hewalɛ, ni amɛbɔi nyɔŋmɔi tamɔ Moabbii lɛ anyɔŋmɔ, ni ji Baal ni yɔɔ Peor lɛ, kɛ Amonbii anyɔŋmɔ Molek lɛ jamɔ. (4 Mo. 25:1-3; 1 Maŋ. 11:7) Nɔ ko tamɔ nakai nɔŋŋ baanyɛ aba wɔnɔ. Ekolɛ, wɔwekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ baanyɛ wɔnɔ koni wɔkɛ wɔhe awo nifeemɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ amɛnuŋ nɔ hewɔ ni wɔyeee Easter, wɔyeee mɛi Blonya ni wɔhãaa mɛi hu aye wɔ Blonya lɛ shishi, loo ekolɛ amɛnuŋ nɔ hewɔ ni wɔkɛ wɔhe wooo kusum nifeemɔi komɛi ni kɛ amale jamɔŋ hemɔkɛyelii yɔɔ tsakpaa lɛ amli lɛ shishi. Akɛni amɛsumɔɔ wɔ hewɔ lɛ, ekolɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ ni amɛhã wɔfee nibii komɛi​—kɛ́ yɛ be kukuoo ko mli po​—ni teɔ shi ewoɔ shishitoo mlai ni wɔhiɔ shi yɛ naa lɛ. Shi esaaa akɛ wɔŋmɛɔ wɔhiɛ he wɔhãa amɛ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ! Tamɔ bɔ ni Israelbii lɛ ayinɔsane hãa wɔnaa lɛ, kɛ́ wɔku Yehowa mlai amli yɛ gbɛ bibioo po nɔ lɛ, no baafite wekukpaa ni kã wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ.

12, 13. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ ate shi awo wɔ, shi mɛni baaba kɛ́ wɔtee nɔ wɔye anɔkwa?

12 Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ kroko hu yɛ bɔ ni Amonbii, Moabbii kɛ Edombii lɛ kɛ Israelbii lɛ ye ehã lɛ mli. Wɔwekumɛi ni jeee Yehowa Odasefoi lɛ baanyɛ ate shi awo wɔ waa. Yesu bɔ kɔkɔ akɛ, bei komɛi lɛ, sane ni wɔshiɛɔ lɛ baanyɛ ekɛ “mligbálamɔ aba, nuu kɛ epapa teŋ, kɛ biyoo kɛ emami teŋ.” (Mat. 10:35, 36) Yehowa fã Israelbii lɛ akɛ amɛkatsɔ amɛwekumɛi lɛ anaa, ni wɔ hu wɔkɛ wɔwekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ etaaa saji anaa. Shi esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ kɛ́ amɛte shi amɛwo wɔ.​—2 Tim. 3:12.

13 Kɛ́ wɔwekumɛi lɛ eteee shi amɛwooo jamɔ ni wɔjáa Yehowa lɛ tɛ̃ɛ po lɛ, esaaa akɛ wɔŋmɛɔ gbɛ ni amɛnáa wɔnɔ hewalɛ fe Yehowa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yehowa ji mɔ ni sa akɛ wɔkɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔtsui mli. (Kanemɔ Mateo 10:37.) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔtee nɔ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, ekolɛ wɔwekumɛi lɛ ekomɛi baabatsɔmɔ tamɔ Zelek, Itma, kɛ Rut, ni amɛbaabafata wɔhe yɛ jamɔ krɔŋŋ lɛ mli. (1 Tim. 4:16) No baahã amɛ hu amɛná miishɛɛ akɛ amɛmiisɔmɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, ni lɛ hu ebaasumɔ amɛ ni ebaabu amɛhe.

Yehowa Kɛ “Toigbalamɔi Ni Naa Wa” Ba Ehenyɛlɔi Lɛ Anɔ

14, 15. Te Filistibii lɛ kɛ Israelbii lɛ ye hã tɛŋŋ?

14 Filistibii lɛ jɛ Kreta ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, ni amɛbahi shikpɔŋ ni sɛɛ mli lɛ Yehowa wo shi akɛ ekɛbaahã Abraham kɛ eseshibii lɛ nɔ. Abraham kɛ Isak fɛɛ kɛ Filistibii nɛɛ shãra. (1 Mo. 21:29-32; 26:1) Be ni Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Filistibii lɛ ebatsɔ maŋ ni he wa ni amɛyɛ asraafoi kãkãlɔi babaoo. No mli lɛ, Filistibii lɛ jáa amale nyɔŋmɔi tamɔ Baal-zebub kɛ Dagon. (1 Sam. 5:1-4; 2 Maŋ. 1:2, 3) Bei komɛi lɛ, Israelbii lɛ yafataa amɛhe kɛjáa nyɔŋmɔi nɛɛ.​—Koj. 10:6.

15 Akɛni Israelbii lɛ yeee anɔkwa hewɔ lɛ, Yehowa hã Filistibii lɛ ye amɛnɔ afii pii. (Koj. 10:7, 8; Eze. 25:15) Amɛkɛ naatsĩi ni naa wala shwie Israelbii lɛ anɔ * ni amɛgbe amɛteŋ mɛi babaoo. (1 Sam. 4:10) Shi be ni Israelbii lɛ tsake amɛtsui ni amɛku amɛsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ lɛ, ejie amɛ kɛje amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ. Ekɛ hii tamɔ Samson, Saul, kɛ David tsu nii kɛkpɔ̃ ewebii lɛ. (Koj. 13:5, 24; 1 Sam. 9:15-17; 18:6, 7) Ni tamɔ bɔ ni Ezekiel gba lɛ, akɛ ‘toigbalamɔi ni naa wala’ ba Filistibii lɛ anɔ be ni Babilonbii lɛ kɛ sɛɛ mli lɛ Greekbii lɛ batutua amɛshikpɔŋ lɛ.​—Eze. 25:15-17.

16, 17. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Israelbii lɛ kɛ Filistibii lɛ shãra hã lɛ mli?

16 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Israel kɛ Filistibii lɛ shãra hã lɛ mli? Maji ni yɔɔ hewalɛ waa ni eye adesai anɔ lɛ ekomɛi ete shi ewo Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ. Akɛni wɔfeee wɔnii tamɔ Israelbii lɛ hewɔ lɛ, wɔyaa nɔ wɔfiɔ shi shiŋŋ kɛyeɔ Yehowa anɔkwa. Shi bei komɛi lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni jamɔ krɔŋŋ lɛ henyɛlɔi lɛ miiye omanye. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1900 afii lɛ amli lɛ, United States nɔyeli lɛ ka akɛ ebaatsĩ Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ naa, ni no hewɔ lɛ, efã ni awo mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ tsuŋ afii nyɔŋmai abɔ. Be ni awuɔ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ, Nazi nɔyeli ni yɔɔ Germany lɛ ka akɛ ebaabule Nyɔŋmɔ webii lɛ ashishi, no hewɔ lɛ, ewo amɛteŋ mɛi akpei abɔ tsuŋ ni egbe mɛi ohai abɔ. Be ni nakai ta lɛ ba naagbee lɛ, Soviet Union lɛ fã ta eshi Yehowa Odasefoi lɛ afii babaoo, ni ekɛ wɔnyɛmimɛi lɛ yawo nsarai amli ni ahã amɛtsu nii dɛŋdɛŋ, loo ekɛ amɛ tee shikpɔji ni etse amɛhe banee anɔ.

17 Ekolɛ nɔyelii baaya nɔ atsĩ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa, amɛwo wɔ tsuŋ, loo amɛgbe wɔteŋ mɛi komɛi po. Shi ani esa akɛ nibii nɛɛ awo wɔhe gbeyei loo ehã wɔhemɔkɛyeli atã? Dabi! Yehowa baabaa enɔkwafoi lɛ ayi. (Kanemɔ Mateo 10:28-31.) Wɔna ni nɔyelii ni yɔɔ hewalɛ ni haoɔ mɛi eho amɛtee, shi Yehowa webii miiya nɔ amɛmiishwere. Etsɛŋ, adesai anɔyelii fɛɛ baana nɔ ko ni tamɔ nɔ ni Filistibii lɛ na lɛ nɔŋŋ​—abaanyɛ amɛnɔ ni amɛle Yehowa. Ni amɛbaaje shihilɛ mli kwraa tamɔ bɔ ni Filistibii lɛ hu bɛ dɔŋŋ lɛ!

“Onii Babaoo Lɛ” Nyɛŋ Abu Ohe

18. Mɛɛ maŋ nɛkɛ Tiro ji?

18 Blema maŋ ni ji Tiro * lɛ ji blema maji ni ayeɔ jara waa yɛ mli lɛ ateŋ ekome. Yɛ anaigbɛ lɛ, Tiro yɛ hei babaoo yɛ Mediterenia Ŋshɔ lɛ hiɛ ni emeelei tsɔɔ kɛyaa kɛbaa kɛhã jarayeli. Yɛ bokãgbɛ lɛ, Tiro yɛ gbɛjegbɛi pii ni hãa enyɛɔ ekɛ maji wuji ni yɔɔ hei ni yɔɔ shɔŋŋshɔŋŋ po shãraa kɛhã jarayeli. Tiro kɛ afii ohai abɔ bua nii anaa kɛjɛ hei ni yɔɔ shɔŋŋshɔŋŋ nɛɛ efata enii babaoo ni eyɔɔ momo lɛ ahe. Ejarayelɔi lɛ batsɔmɔ niiatsɛmɛi aahu akɛ, amɛna amɛhe akɛ lumɛi.​—Yes. 23:8.

19, 20. Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Tirobii lɛ yɛ Gibeonbii lɛ ahe?

19 Be ni Maŋtsɛ David kɛ Maŋtsɛ Solomon yeɔ nɔ lɛ, Israelbii lɛ kɛ Tirobii lɛ shãra waa; Tirobii lɛ hã David nibii kɛ ŋaalɔi ni ekɛma emaŋtsɛ shĩa lɛ, ni sɛɛ mli be ni Solomon hu maa sɔlemɔ shĩa lɛ, amɛhã lɛ nibii kɛ ŋaalɔi. (2 Kro. 2:1, 3, 7-16) Tirobii lɛ na be mli ni Israelbii lɛ yeɔ Yehowa anɔkwa ni ejɔɔ amɛ lɛ. (1 Maŋ. 3:10-12; 10:4-9) Kwɛ hegbɛ kpele ni enɛ hã Tirobii akpei abɔ ná akɛ amɛbaakase jamɔ krɔŋŋ lɛ he nii, amɛle Yehowa, ni amɛna sɛɛnamɔi ni jɛɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ sɔɔmɔ mli kɛbaa!

20 Shi yɛ hegbɛ ni Tirobii lɛ ná nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛtee nɔ amɛhã heloonaa nibii he amɛjwɛŋmɔ fɛɛ. Amɛkaseee nɔ ni Gibeon ni ji Kanaanbii lɛ amaŋ ko ni yɔɔ hewalɛ lɛ fee lɛ; Yehowa nitsumɔi wuji lɛ ahe kɛkɛ ni Gibeonbii lɛ nu lɛ hã amɛbatsɔmɔ esɔɔlɔi. (Yos. 9:2, 3, 22–10:2) Anɔkwa, sɛɛ mli lɛ, Tirobii lɛ te shi amɛwo Nyɔŋmɔ webii lɛ ni amɛhɔ̃ɔ amɛteŋ mɛi komɛi po akɛ nyɔji.​—Lala 83:2, 7; Yoel 3:4, 6; Amos 1:9.

Esaaa akɛ wɔnaa heloonaa nibii akɛ amɛtamɔ gbogbo ni buɔ mɔ he

21, 22. Mɛni ba Tiro nɔ, ni mɛni hewɔ?

21 Yehowa tsɔ Ezekiel nɔ ekɛɛ Tiro akɛ: “Bo Tiro, mikɛ bo ená, ni mahã jeŋmaji babaoo ate shi kɛba onɔ tamɔ bɔ ni ŋshɔ hãa emli ŋshɔkei teɔ shi lɛ. Amɛbaakpãtã Tiro gbogboi lɛ ahiɛ ni amɛbaakumɔ emɔji lɛ, ni majie enɔ sũ lɛ ni mahã etsɔ tɛsaa kpataa ni nɔ kpɛlɛɔ.” (Eze. 26:1-5) Tirobii lɛ kɛ amɛhiɛ fɔ̃ nibii ni amɛyɔɔ lɛ anɔ, ni amɛyasusu akɛ nomɛi baabu amɛhe tamɔ bɔ ni gbogboi ni atswa awo amɛmaŋ lɛ fã ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, ni kwɔlɔmɔ ji mitai 46 lɛ buɔ maŋ lɛ he lɛ nɔŋŋ. Kulɛ, esa akɛ amɛbo Solomon kɔkɔbɔɔ nɛɛ toi akɛ: “Niiatsɛ naa nii ni eyɔɔ lɛ tamɔ maŋ ni atswa gbogbo awo he; yɛ ejwɛŋmɔ mli lɛ, etamɔ gbogbo ni buɔ ehe.”​—Abɛi 18:11.

22 Be ni Babilonbii lɛ, kɛ sɛɛ mli lɛ Greekbii lɛ tsu Ezekiel gbalɛ ni kɔɔ Tiro he lɛ he nii lɛ, Tirobii lɛ yɔse akɛ nii ni amɛyɔɔ kɛ gbogboi lɛ ni amɛyasusu akɛ ebaabu amɛhe lɛ tsuuu nɔ ko nɔ ko ehãaa amɛ. Be ni Babilonbii lɛ kpãtã Yerusalem hiɛ amɛtã lɛ, amɛyatutua Tiro, ni tutuamɔ nɛɛ he afii 13. (Eze. 29:17, 18) Kɛkɛ ni yɛ afi 332 D.Ŋ.B. lɛ, Aleksanda Kpeteŋkpele lɛ tsu Ezekiel gbalɛ lɛ fã ko ni sa kadimɔ waa he nii. * Esraafoi lɛ bua Tiro maŋ ni akpãtã hiɛ lɛ mli nibii koikoi, ni ji tɛi, tsei, kɛ shia naa ni amɛkɛwo nu lɛ mli kɛfee gbɛ ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ kɛya Tiro maŋ lɛ fã ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ nɔ. (Eze. 26:4, 12) Aleksanda kumɔ gbogboi lɛ, eloo maŋ lɛ mli nibii, egbe asraafoi kɛ maŋbii akpei abɔ, ni ehɔ̃ɔ mɛi akpei abɔ akɛ nyɔji. Be ni amɛna akɛ ‘nibii babaoo’ ni amɛyɔɔ lɛ nyɛɛɛ abu amɛhe lɛ, no dani amɛná amɛle Yehowa.​—Eze. 27:33, 34.

Eyɛ mli akɛ Tiro tamɔ maŋ ko ni anyɛŋ aye enɔ kunim moŋ, shi akpãtã ehiɛ tamɔ bɔ ni Ezekiel gba efɔ̃ shi lɛ pɛpɛɛpɛ (Kwɛmɔ kuku 22)

23. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni ba Tirobii lɛ anɔ lɛ mli?

23 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni ba Tirobii lɛ anɔ lɛ mli? Wɔŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni “ninámɔ lakamɔ lɛ” ahã wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ heloonaa nibii anɔ, ni wɔbu amɛ tamɔ gbogbo ni buɔ mɔ he. (Mat. 13:22) Wɔnyɛŋ ‘wɔtsɔmɔ nyɔji wɔhã Nyɔŋmɔ kɛ Ninámɔ fɛɛ.’ (Kanemɔ Mateo 6:24.) Mɛi ni kɛ amɛsusuma muu fɛɛ sɔmɔɔ Yehowa lɛ pɛ náa anɔkwa hebuu. (Mat. 6:31-33; Yoh. 10:27-29) Je nɛɛ naagbee lɛ he gbalɛi lɛ baaba mli fitsofitso tamɔ bɔ ni gbalɛi ni agba ashi Tiro lɛ ba mli lɛ. Nakai beiaŋ lɛ, kɛ́ Yehowa kpãtã je nɛɛ jarayeli gbɛjianɔtoo ni yeɔ amim ni foɔ lɛ pɛ enɔ mli lɛ hiɛ lɛ, no baanyɛ mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ ninámɔ nɔ lɛ anɔ ni amɛle Yehowa.

Nɔyeli Ni Yɔɔ Hewalɛ Lɛ Tamɔ “Gãlã” Kɛkɛ

24-26. (a) Mɛni hewɔ Yehowa tsɛ Ejipt akɛ “gãlã” lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛ Zedekia kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsuuu nii, ni mɛni jɛ mli kɛba?

24 Kɛjɛ gbii ni tsɔ Yosef gbii lɛ ahiɛ lɛ amli aahu kɛyashi be ni Babilonbii lɛ yatutua Yerusalem lɛ, no mli lɛ Ejipt yɛ hewalɛ waa yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ kɛ ehewɔ maji lɛ anɔ. Akɛni Ejipt ehi shi be kplaŋŋ hewɔ lɛ, efee tamɔ nɔ ni eyɛ hewalɛ bɔ ni nɔ ko nyɛŋ ahoso lɛ, tamɔ tso ko ni ema shi afii pii. Shi kɛ́ akɛ lɛ to Yehowa he lɛ, ehe waaa kwraa​—etamɔ “gãlã” kɛkɛ.​—Eze. 29:6.

25 Maŋtsɛ Zedekia ni yeee Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ enaaa Ejipt nakai kwraa. Yehowa tsɔ gbalɔ Yeremia nɔ ewo Zedekia hewalɛ akɛ ekɛ ehe ahã Babilon maŋtsɛ lɛ. (Yer. 27:12) Zedekia kã kitã yɛ Yehowa gbɛ́i mli po akɛ etseŋ Nebukadnezar hiɛ atua. Shi ekɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ lɛ tsuuu nii, eku kitã ni Nebukadnezar hã ekã lɛ mli, ni eyakpa Ejipt fai koni ebaye ebua lɛ ni ekɛ Babilonbii lɛ awu. (2 Kro. 36:13; Eze. 17:12-20) Kɛ̃lɛ, Israelbii ni kɛ amɛhiɛ yafɔ̃ Ejipt nɔyeli ni yɔɔ hewalɛ lɛ nɔ lɛ ye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe awui waa. (Eze. 29:7) Kɛ́ okwɛ Ejipt lɛ, etamɔ “ŋshɔŋ loo wulu” ni he yɔɔ gbeyei. (Eze. 29:3, 4) Shi Yehowa kɛɛ ekɛ lɛ baaye tamɔ bɔ ni amɔɔ baa yɛ Nilo lɛ mli lɛ nɔŋŋ​—ekɛ kpoji baawo ekadai amli ni ebaagbala lɛ ni eyakpãtã ehiɛ. Yehowa tsu enɛ he nii be ni ehã Babilonbii lɛ yaye nakai blema maŋ lɛ nɔ kunim lɛ.​—Eze. 29:9-12, 19.

26 Shi mɛni ba Zedekia ni yeee anɔkwa lɛ nɔ? Akɛni etse Yehowa hiɛ atua hewɔ lɛ, Ezekiel gba akɛ abaakpɔ “lumɔ ni yitsoŋ wa” nɛɛ akekere lɛ ni enɔyeli lɛ hiɛ baakpãtã. Shi Ezekiel tsɔɔ hu akɛ hiɛnɔkamɔ yɛ. (Eze. 21:25-27) Yehowa hã Ezekiel gba akɛ maŋtsɛ ko ni jɛ maŋtsɛmɛi awekutɔkpaa lɛ mli, ni ji “mɔ ni yɔɔ hegbɛ yɛ mla naa” lɛ baaŋɔ maŋtsɛ sɛi lɛ. Yɛ wolo nɛɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaana mɔ ni mɔ nɛɛ ji.

27. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Israel kɛ Ejipt shãra hã lɛ mli?

27 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Israel kɛ Ejipt shãra hã lɛ mli? Esaaa akɛ Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi anɔ kɛsusumɔ lɛ akɛ mɛi nɛɛ baabu amɛhe. Yɛ wɔjwɛŋmɔ mli po lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔfee mɛi ni ‘fataaa je lɛ he.’ (Yoh. 15:19; Yak. 4:4) Ekolɛ wɔbaasusu akɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ko yɛ hewalɛ, shi tamɔ blema Ejipt ji lɛ, etamɔ gãlã kɛkɛ. Kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔkɛ wɔhiɛ baafɔ̃ jeŋ muu fɛɛ Nɔyelɔ lɛ nɔ moŋ fe nɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ baafɔ̃ gbɔmɛi adesai anɔ!​—Kanemɔ Lala 146:3-6.

Kɛ́ wɔkome wɔyɔɔ he ko po lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ je nɛɛ pɔlitis mli loo wɔfiɔ maŋkwramɔŋ kuu ko sɛɛ (Kwɛmɔ kuku 27)

Jeŋmaji Lɛ ‘Baaná Ale’

28-30. Mɛɛ srɔto yɔɔ gbɛ nɔ ni jeŋmaji lɛ baatsɔ ‘aná ale’ Yehowa lɛ, kɛ bɔ ni wɔle Yehowa lɛ teŋ?

28 Yɛ Ezekiel wolo lɛ mli lɛ, Yehowa wie shii abɔ akɛ jeŋmaji lɛ ‘baaná ale akɛ miji Yehowa lɛ.’ (Eze. 25:17) Wiemɔi nɛɛ ba mli yɛ blema beiaŋ be ni Yehowa kɛ kojomɔi ba ewebii lɛ ahenyɛlɔi lɛ anɔ lɛ. Shi gbalɛ nɛɛ baaba mli yɛ gbɛ ni da nɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli hu. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

29 Bɔ ni jeŋmaji lɛ bɔle Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ, nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, jeŋmaji lɛ ebɔle wɔ; amɛnaa wɔ tamɔ too ko ni ekome pɛ eyɔɔ he ko ni ebɛ yelikɛbualɔ ko. (Eze. 38:10-13) Tamɔ bɔ ni wɔbaana yɛ wolo nɛɛ Yitso 17 kɛ 18 lɛ mli lɛ, etsɛŋ, jeŋmaji lɛ baatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ waa. Shi kɛ́ amɛfee nakai lɛ, abaatsɔɔ amɛ mɔ ni yɔɔ hewalɛ diɛŋtsɛ. Abaanyɛ amɛnɔ ni amɛle Yehowa​—ni tsɔɔ akɛ, amɛbaana akɛ lɛ ji jeŋ muu fɛɛ nɔyelɔ​—be ni ekpãtãa amɛhiɛ yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ.​—Kpo. 16:16; 19:17-21.

30 Shi Yehowa baabu wɔhe, ni ebaajɔɔ wɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ, amrɔ nɛɛ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ, wɔboɔ lɛ toi, ni wɔkɛ jamɔ krɔŋŋ hãa lɛ, ni wɔkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔle Yehowa.​—Kanemɔ Ezekiel 28:26.

^ kk. 15 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Filistibii lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ kwraa ni dade sɔ̃lɔ ko atsu nii yɛ Israel shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Kɛ́ ehe bahia ni Israelbii lɛ ajɔɔ okwaayeli dadei anaa lɛ, amɛkpelekeɔ shi kɛyaa Filistibii lɛ aŋɔɔ, ni aheɔ amɛ shika babaoo ni feɔ gbii babaoo nitsumɔ nyɔmɔwoo.​—1 Sam. 13:19-22.

^ kk. 18 Eeenyɛ efee akɛ ato Tiro maŋ lɛ diɛŋtsɛ ama tɛsai anɔ yɛ ŋshɔ lɛ naa tuuntu, ni ekã Karmel Gɔŋ lɛ kooyigbɛ aaafee kilomitai 50. Sɛɛ mli lɛ, alɛɛ maŋ lɛ mli kɛtee gɔŋnɔgbɛ. Maŋ lɛ gbɛ́i yɛ Hebri mli ji, Sur, ni eshishi ji “Tɛsaa.”

^ kk. 22 Yesaia, Yeremia, Yoel, Amos, kɛ Zakaria hu gba gbalɛi amɛshi Tiro, ni gbalɛi nɛɛ ba mli fitsofitso.​—Yes. 23:1-8; Yer. 25:15, 22, 27; Yoel 3:4; Amos 1:10; Zak. 9:3, 4.