Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISAHLUKO 7

Izizwe ‘Zizakwazi Ukuthi Mina NginguJehova’

Izizwe ‘Zizakwazi Ukuthi Mina NginguJehova’

UHEZEKHELI 25:17

ESIZAKUFUNDA: Kuyini esikufunda kuma-Israyeli lakwezinye izizwe ezazingcolisa ibizo likaJehova?

1, 2. (a) Kungani sisithi isizwe sako-Israyeli sasinjengemvu ephakathi komhlambi wamaganyana? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (b) Kuyini ama-Israyeli lamakhosi awo abacina sebekwenza?

 KWASEKULEMINYAKA eminengi isizwe sako-Israyeli sinjengemvu ephakathi komhlambi wamaganyana. Emngceleni osempumalanga abako-Israyeli babethwaliswe nzima yisizwe sama-Amoni, lesakoMowabi kanye lesako-Edomi. Entshonalanga kwakulamaFilisti futhi ayeselesikhathi eside eyizitha zama-Israyeli. Enyakatho khona kwakuledolobho leThire elalinothile njalo elalidume ngezokuthengiselana. Eningizimu kwakulombuso weGibhithe owawumkhulu futhi owawusulesikhathi eside ukhona. Inkosi yawo uFaro yayisesatshwa ngabantu futhi babeyibona ingunkulunkulu.

2 Ngesikhathi abako-Israyeli bethembele kuJehova wayebavikela ezitheni zabo. Kodwa izikhathi ezinengi bona lamakhosi abo babecina belandela imikhuba eyayisenziwa yizizwe ezazingomakhelwane babo. Enye inkosi eyenza lokho ngu-Ahabi. Wayebusa embusweni wezizwana zako-Israyeli ezilitshumi ngesikhathi uJehoshafathi eyinkosi koJuda. Wathatha uJezebheli indodakazi yenkosi yeSidoni eyayibusa edolobheni leThire elalinothile. UJezebheli wenza ukuthi abantu abanengi ko-Israyeli bakhonze uBhali futhi watshotshozela lomkakhe ukuthi enze izinto ezimbi ezinengi ezazingcolisa ukukhonza kweqiniso.—1 Amakho. 16:30-33; 18:4, 19.

3, 4. (a) UHezekheli waqalisa ukuphrofetha ngani iJerusalema isivinjezelwe? (b) Yiphi imibuzo esizaxoxa ngayo?

3 UJehova wayebaxwayisile abantu bakhe ukuthi kwakuzakwenzakalani nxa bengacina bengasathembekanga kuye. Kodwa khathesi wayesebabekezelele kwenela. (Jer. 21:7, 10; Hez. 5:7-9) Ngomnyaka ka-609 B.C.E., ibutho leBhabhiloni laphenduka okwesithathu lazohlasela ama-Israyeli elizweni lawo. Kwasekwedlule iminyaka engaba ngu-10 becine ukubahlasela. Kodwa khathesi babezadiliza imiduli yeJerusalema babulale lalabo ababehlamukele iNkosi uNebhukhadinezari. Ibutho leBhabhiloni lathi selivimbezele iJerusalema futhi konke okwakukhulunywe nguHezekheli sekuqalisa ukugcwaliseka, umphrofethi lo waqala ukukhuluma ngalokho okwakuzakwenzakala ezizweni ezazigombolozele iLizwe Lesithembiso.

UJehova wazijezisa izizwe ezazingcolisa ibizo lakhe

4 UJehova watshela uHezekheli ukuthi izitha zabantu bakhe zazizathokoza ngokubhujiswa kweJerusalema futhi zazizahlukuluza labo ababezasinda. Kodwa uJehova wayengasoze aphonguziyekela izizwe lezi. Phela zazingcolisa ibizo lakhe, zihlukuluza abantu bakhe njalo zibayenga ukuthi benze okubi. Yiziphi izifundo esizithola endleleni izizwe lezi ezaziphatha ngayo abantu bako-Israyeli? Iziphrofetho zikaHezekheli ezikhuluma ngezizwe lezi zisinika liphi ithemba lamuhla? Imibuzo le sizaxoxa ngayo esihlokweni lesi.

Izizwe Ezaphatha Kubi Abako-Israyeli Lanxa Zaziyizihlobo Zabo

5, 6. Chasisa ubuhlobo obabukhona phakathi kwama-Amoni lama-Israyeli.

5 Ama-Amoni lamaMowabi labako-Edomi babeyizihlobo zabantu bako-Israyeli. Okhokho babo babezalana futhi bedabuka endaweni eyodwa. Lanxa kunjalo izizwe lezo zazibazonda abantu bakaNkulunkulu futhi zabahlukuluza okwesikhathi eside.—Hez. 25:6.

6 Asiqaleni ngokukhuluma ngama-Amoni, ayeyisizukulwane somntakaLothi ayemzele lendodakazi yakhe encane. ULothi yena wayengumntwana womfowabo ka-Abrahama. (Gen. 19:38) Ama-Amoni ayekhuluma ulimi olwaluhambelana lesiHebheru yikho kumele ukuthi ama-Israyeli ayeluzwa ulimi lwabo. UJehova watshela ama-Israyeli ukuthi angahlaseli ama-Amoni ngenxa yokuthi babeyizihlobo. (Dute. 2:19) Kodwa ngesikhathi sabahluleli ama-Amoni ancedisana lo-Egiloni inkosi yakoMowabi eyayihlukuluza abako-Israyeli. (Abahlu. 3:12-15, 27-30) USawuli wathi esanda kuba yinkosi, ama-Amoni abuya azohlasela abako-Israyeli. (1 Sam. 11:1-4) Ngensuku zeNkosi uJehoshafathi amabutho ama-Amoni ahlangana lawakoMowabi azohlasela iLizwe Lesithembiso.—2 Imilan. 20:1, 2.

7. AmaMowabi awaphatha njani ama-Israyeli lanxa ayeyizihlobo zawo?

7 AmaMowabi lawo ayesizukulwane sikaLothi. Ayezalwa ngumntwana amzala lendodakazi yakhe endala. (Gen. 19:36, 37) UJehova watshela ama-Israyeli ukuthi angalwi lamaMowabi. (Dute. 2:9) Kodwa amaMowabi wona awazange awaphathe kuhle ama-Israyeli lanxa ayeyizihlobo zawo. Ama-Israyeli athi esephumile eGibhithe, amaMowabi azama ukuwavimba ukuthi angangeni eLizweni Lesithembiso kulokuthi awancedise. UBhalakhi inkosi yamaMowabi waqhatsha uBhalami ukuthi aqalekise ama-Israyeli. UBhalami watshela uBhalakhi ukuthi wayengawahuga njani amadoda angama-Israyeli ukuthi aziphathe kubi futhi akhonze izithombe. (Nani. 22:1-8; 25:1-9; Isam. 2:14) AmaMowabi aqhubeka ewathwalise nzima ama-Israyeli kwaze kwaba yisikhathi sikaHezekheli.—2 Amakho. 24:1, 2.

8. Kungani uJehova wathi abako-Edomi babengabafowabo bama-Israyeli, kodwa bona bawaphatha njani ama-Israyeli?

8 Abako-Edomi babeyisizukulwane sika-Esawu iphahla likaJakhobe. Babeyizihlobo zama-Israyeli eziseduze kakhulu okokuthi uJehova waze wathi bangabafowabo. (Dute. 2:1-5; 23:7, 8) Lanxa kunjalo abako-Edomi babahlupha abako-Israyeli kusukela besanda kuphuma eGibhithe kwaze kwaba yisikhathi iJerusalema ibhujiswa ngo-607 B.C.E. (Nani. 20:14, 18; Hez. 25:12) Ngalesosikhathi abako-Edomi bathokoza bebona ubunzima abako-Israyeli ababephakathi kwabo baze batshotshozela abeBhabhiloni ukuthi bayitshabalalise iJerusalema. Phezu kwalokho ama-Edomi ayebamba ababebaleka abanikele esitheni.—Hubo. 137:7; Obad. 11, 14.

9, 10. (a) Kwenzakalani kuma-Amoni lamaMowabi kanye labako-Edomi? (b) Kuyini okwenza sithi ayisibo bonke abantu ababesezizweni lezi ababewazonda ama-Israyeli?

9 UJehova wazijezisa izizwe lezi ngenxa yendlela ezaziphatha ngayo abantu bakhe. Wathi: ‘Ngizanikela ilizwe lama-Amoni ebantwini baseMpumalanga njalo ama-Amoni awasoze aphinde akhunjulwe phakathi kwezizwe.’ Waphinda wathi: “Ngizakwahlulela abantu bakoMowabi futhi bazakwazi ukuthi mina nginguJehova.” (Hez. 25:10, 11) Ngemva kweminyaka engaba ngu-5 iJerusalema ibhujisiwe, iziphrofetho lezi zaqalisa ukugcwaliseka. Amabutho eBhabhiloni ahlasela ama-Amoni lamaMowabi awanqoba. UJehova wathi ekhuluma ngelizwe lako-Edomi wathi ‘wayezabulala abantu lezifuyo, alitshiye liyinkangala.’ (Hez. 25:13) Ama-Amoni lamaMowabi labako-Edomi batshabalala baphela du njengoba nje uJehova wayetshilo.—Jer. 9:25, 26; 48:42; 49:17, 18.

10 Kodwa ayisibo bonke abantu ababesezizweni lezi ababebazonda abantu bakaNkulunkulu. Ngokwesibonelo, phakathi kwamaqhawe kaDavida ayelamandla kuqanjwa uZelekhi owayengum-Amoni lo-Ithima owayengumMowabi. (1 Imilan. 11:26, 39, 46; 12:1) Owesifazana wakoMowabi okwakuthiwa nguRuthe laye wakhonza uJehova ethembekile.—Ruthe. 1:4, 16, 17.

Ungavumi ukwenza loba yini engaqondanga

11. Kuyini esikufunda endleleni ama-Israyeli ayedlelana ngayo lama-Amoni lamaMowabi kanye lama-Edomi?

11 Kuyini esikufunda endleleni ama-Israyeli ayedlelana ngayo lezizwe lezi? Okokuqala, ama-Israyeli avumela ukuthi izizwe lezi ezaziyizihlobo zawo ziwenze akhonze onkulunkulu bamanga. Aqalisa ukukhonza unkulunkulu wamaMowabi okwakuthiwa nguBhali wasePheyori, lonkulunkulu wama-Amoni okwakuthiwa nguMolekhi. (Nani. 25: 1-3; 1 Amakho. 11:7) Lokhu kungenzakala lakithi. Ezinye izihlobo zethu ezingayisibo boFakazi zingasikhuthaza ukuthi senze izinto esikwaziyo ukuthi kaziqondanga. Ngokwesibonelo, zingabe zingazwisisi ukuthi kungani singananzi i-Easter loba singaziniki izipho ngeKhisimusi kumbe singalandeli imikhuba eyenziwa ngabantu abasenkolweni yamanga. Lanxa ziyabe zingahlosanga okubi zingazama ukusenza sephule izimiso zikaJehova. Kizo imithetho le ingakhanya ingatsho lutho kodwa thina akumelanga sivume ukulandela eziyabe zikutsho. Okwenzakala kuma-Israyeli kusifundisa ukuthi nxa singavuma ukwenza into eyodwa nje engaqondanga singaphambanisa ubungane bethu loJehova.

12, 13. Kuyini okungenziwa yizihlobo zethu njalo ukuhlala sithembekile kungazinceda ngani?

12 Kulokunye esikufunda endleleni ama-Israyeli aphathwa ngayo ngama-Amoni lamaMowabi kanye lama-Edomi. Izihlobo zethu ezingayisibo boFakazi zingasithwalisa nzima ngenxa yokuthi sikhonza uJehova. UJesu wathi kwezinye izikhathi umlayezo esiwutshumayela abantwini ‘uzadala ukwehlukana phakathi komuntu loyise laphakathi kwendodakazi lonina.’ (Mat. 10:35, 36) UJehova watshela abantu bako-Israyeli ukuthi bangaxabani lezihlobo zabo. Yikho lathi siyazama ngamandla wonke ukuhlalisana ngokuthula lezihlobo zethu ezingayisibo boFakazi. Kodwa akumelanga simangale nxa zingasiphatha kubi.—2 Thim. 3:12.

13 Lanxa izihlobo zethu zingabe zingasivimbi ukuthi sikhonze uJehova, kumele sinanzelele singacini siqakathekisa kakhulu ukwenza lokho ezikufunayo ukwedlula okufunwa nguJehova. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi kumele sithande uJehova ukwedlula loba ngubani. (Bala uMathewu 10:37.) Nxa singaqhubeka sithembekile kuJehova, ezinye izihlobo zethu zingacina zimkhonza njengoba nje kwenza uZelekhi lo-Ithima loRuthe. (1 Thim. 4:16) Zingenza njalo ziyabe zizathokoza empilweni njalo uJehova uzazithanda futhi azivikele.

UJehova ‘Wazijezisa Kabuhlungu’ Izitha Zakhe

14, 15. AmaFilisti ayewaphatha njani ama-Israyeli?

14 AmaFilisti asuka esihlengeni saseKrethe ayahlala elizweni uJehova athembisa ukulinika u-Abrahama lezizukulwane zakhe. U-Abrahama lo-Isaka bake bahlala lawo. (Gen. 21:29-32; 26:1) Ngesikhathi ama-Israyeli engena eLizweni Lesithembiso, amaFilisti ayeseyisizwe esikhulu futhi esilebutho elilamandla. Ayekhonza onkulunkulu bamanga abanjengoBhali-zebhubhi loDagoni. (1 Sam. 5:1-4; 2 Amakho. 1:2, 3) Kwezinye izikhathi ama-Israyeli lawo ayebakhonza onkulunkulu laba.—Abahlu. 10:6.

15 UJehova wavumela amaFilisti ukuthi abuse abantu bakhe okweminyaka eminengi ngenxa yokuthi babengathembekanga. (Abahlu. 10:7, 8; Hez. 25:15) AmaFilisti abacindezela abako-Israyeli a futhi abulala abanengi babo. (1 Sam. 4:10) Kodwa abako-Israyeli babesithi bangazisola babuyele kuJehova, wayebakhulula ezitheni zabo. Amanye amadoda asetshenziswa nguJehova ukuthi akhulule abantu bakhe nguSamsoni loSawuli loDavida. (Abahlu. 13:5, 24; 1 Sam. 9:15-17; 18:6, 7) UHezekheli waphrofetha ukuthi amaFilisti ‘ayezajeziswa kabuhlungu.’ Lokho kwenzakala lapho ehlaselwa ngabaseBhabhiloni futhi ngokuhamba kwesikhathi aphinda ahlaselwa ngamaGrikhi.—Hez. 25:15-17.

16, 17. Kuyini okwenziwa ngohulumende okufanana lalokho okwakusenziwa ngamaFilisti?

16 Indlela amaFilisti ayephatha ngayo ama-Israyeli isifundisani? Lasensukwini lezi zokucina zikhona izizwe ezilamandla ezihlukuluza abantu bakaNkulunkulu. Kodwa izinceku zikaJehova lamuhla azifanani labako-Israyeli ngoba zona ziqhubeka zithembekile kuJehova. Kwezinye izikhathi kungakhanya angathi izitha zabantu bakaNkulunkulu ziyaphumelela. Ngokwesibonelo, ngo-1918 uhulumende we-United States wazama ukumisa umsebenzi wabantu bakaJehova ngokubopha labo ababekhokhela enhlanganisweni. Bagwetshelwa ukuthi bahlale iminyaka eminengi ejele. Ngesikhathi sempi yomhlaba yesibili, ibandla lezombusazwe elamaNazi eGermany lazama ukutshabalalisa abantu bakaNkulunkulu. Labulala abafowethu labodadewethu abanengi futhi labopha izinkulungwane. Ngemva kwempi le, umbuso weSoviet Union wahlukuluza oFakazi bakaJehova okwesikhathi eside. Abanye abafowethu babehanjiswa ezinkambeni zokuhlutshwa, abanye bayehlaliswa endaweni ezikhatshana.

17 Ohulumende bangaqhubeka bevimba umsebenzi wethu wokutshumayela, besibopha kumbe bebulala abanye bethu. Lokhu kumele kusesabise yini sicine singaselakholo? Hatshi. UJehova uyabavikela abantu bakhe abathembekileyo. (Bala uMathewu 10:28-31.) Phela siyibonile eminye imibuso ebilamandla futhi ebihlukuluza abantu bakaNkulunkulu iphela kodwa abantu bakaJehova bona baqhubeka besanda. Sekuseduze ukuthi lokho okwenzakala kumaFilisti kwenzakale kubo bonke ohulumende abakhona khathesi. Bazabamazi ngenkani uJehova njalo bazatshabalala bangaphindi babekhona njengamaFilisti!

‘Inotho Yabo Enengi’ Ayizange Ibavikele

18. Wawunjani umbuso weThire?

18 Idolobho leThire b laliyisigodlo sezokuthengiselana ngalesosikhathi. Entshonalanga imikhumbi yeThire yayigcwele eLwandle lweMedithera iphuma isiya le lale ithwele impahla ezazisiyathengiswa. Empumalanga kwakulemigwaqo eyayiphuma isiya endaweni ezikhatshana okwakusenza kube lula ukuthi abantu beThire bathengiselane lezinye izizwe. Okweminyaka leminyaka iThire yaqhubeka ibuthelela inotho eyayiyithola ezindaweni lezo ezazikhatshana. Abathengisi bayo basebenothe kakhulu futhi basebeziphakamisa.—Isaya. 23:8.

19, 20. Abantu beThire babetshiyene njani labantu beGibhiyoni?

19 Ngesikhathi kubusa iNkosi uDavida langesikhathi kubusa uSolomoni, abako-Israyeli babelobudlelwano obuhle labantu beThire. AbaseThire yibo abanika abako-Israyeli izinto zokwakha kanye labantu ababezancedisa ekwakheni isigodlo sikaDavida. Kanti njalo baphinda bancedisa ngesikhathi uSolomoni esakha ithempeli. (2 Imilan. 2:1, 3, 7-16) Ngesikhathi leso isizwe sako-Israyeli sasisakhonza uJehova ngendlela ayamukelayo futhi sasiphumelela. (1 Amakho. 3:10-12; 10:4-9) Ngakho abantu beThire babelethuba lokufunda ngoJehova langokuthi kufanele akhonzwe njani. Lokhu kwakuzakwenza babone ukuthi ukukhonza uNkulunkulu weqiniso kuletha izibusiso.

20 Kodwa abantu beThire abazange balisebenzise kuhle ithuba leli. Baqhubeka begijimisana lenotho. Abazange benze njengamaKhenani ayehlala edolobheni elikhulu leGibhiyoni. Abantu beGibhiyoni bathi besizwa ngemisebenzi kaJehova emangalisayo bahle bazimisela ukumkhonza. (Josh. 9:2, 3, 22–10:2) Kodwa abeThire bona bacina bebahlukuluza abantu bakaNkulunkulu baze bathengisa labanye babo ukuthi babe yizigqili.—Hubo. 83:2, 7; Jow. 3:4, 6; Amos. 1:9.

Akumelanga sithembele enothweni sizitshela ukuthi izasivikela

21, 22. Kwenzakalani edolobheni leThire njalo kungani lokho kwenzakala?

21 UJehova wathuma uHezekheli ukuthi atshele abantu beThire athi: “Ngizakulwa lawe wena Thire. Ngizaletha izizwe ezinengi zikuhlasele njengolwandle luphosa amagagasi alo. Zizadiliza imiduli yakho kanye lemiphotshongo yakho. Ngizahugula yonke inhlabathi ngikutshiye ulidwala elicazimulayo.” (Hez. 26:1-5) Abantu beThire babethembele enothweni yabo. Babecabanga ukuthi izabavikela njengemiduli yedolobho labo eyayingamamitha angu-46 ubude. Kwakumele balalele lokho uSolomoni akutshoyo ngenotho. Wathi: “Onothileyo ubona angathi inotho yakhe lidolobho elivikelweyo, njalo emicabangweni yakhe uyibona ingumduli omvikeleyo.”—Zaga. 18:11.

22 Ngesikhathi abaseBhabhiloni lamaGrikhi begcwalisa isiphrofetho sikaHezekheli, abantu beThire bazibonela ukuthi babeziqila ngokuthi inotho yabo lemiduli yabo emikhulu izabavikela. AbaseBhabhiloni bathi sebebhubhise iJerusalema bahlasela iThire bayivimbezela okweminyaka engu-13. (Hez. 29:17, 18) Kwasekusithi ngo-332 B.C.E., u-Alekizanda Omkhulu wenza okunye okwakutshiwo esiphrofethweni sikaHezekheli. c Ibutho lakhe labutha amatshe lezigodo kanye lenhlabathi okwakwakhiwe ngayo idolobho leThire elidala, lakuphosela elwandle ukuze lenze ibholoho elalizachapha ngalo liyefika edolobheni leThire elalisesihlengeni. (Hez. 26:4, 12) U-Alekizanda lebutho lakhe badiliza imiduli yedolobho, babutha yonke inotho yalo futhi babulala izinkulungwane zamasotsha labantu. Abanye abantu abanengi babathengisa ukuthi babe yizigqili. Abantu beThire babamazi ngenkani uJehova. Bafunda kabuhlungu ukuthi lanxa ‘inotho inengi’ ngeke ibavikele.—Hez. 27:33, 34.

Lanxa iThire yayikhanya ivikelekile, yabhujiswa njengoba nje uHezekheli wayetshilo (Khangela indima 22)

23. Sifundani kulokho okwenzakala ebantwini beThire?

23 Kuyini esikufunda kulokho okwenzakala ebantwini beThire? Akumelanga sivume ukuthi ‘inotho isiyenge’ sicine sithemba yona, sicabanga ukuthi ingumduli omkhulu osivikelayo. (Mat. 13:22) ‘Ngeke sibe yizigqili zikaNkulunkulu lezeNotho.’ (Bala uMathewu 6:24.) Abantu abavikelekileyo yilabo abakhonza uJehova ngenhliziyo yonke. (Mat. 6:31-33; Joh. 10:27-29) Konke esikutshelwa eziphrofethweni ezimayelana lokuphela komhlaba lo kuzagcwaliseka, njengoba nje leziphrofetho ezazimayelana leThire zagcwaliseka. Ngalesosikhathi labo abathembele enothweni yabo bazamazi ngenkani uJehova nxa esebhubhisa amabhizimusi lezokuthengiselana zomhlaba lo ezithwalise abantu nzima.

Umbuso Owawungaqinanga ‘Njengomhlanga’

24-26. (a) Kungani uJehova wathi iGibhithe ‘ingumhlanga’? (b) INkosi uZedekhiya yenzani okwatshengisa ukuthi yayingamlaleli uJehova futhi kwaphetha ngani?

24 Kusukela ngesikhathi sikaJosefa kuze kuyefika ngesikhathi lapho iBhabhiloni eyahlasela khona iJerusalema, iGibhithe yiyo eyayilamandla emangweni weLizwe Lesithembiso. Lanxa yayisilesikhathi eside ingumbuso olamandla futhi ikhanya iqine njengesihlahla esilempande ezitshonayo, kuJehova yayingaqinanga, yayizifananela ‘lomhlanga’ nje.—Hez. 29:6.

25 Lanxa kunjalo iNkosi uZedekhiya yayingakuboni lokho. UJehova wathuma umphrofethi wakhe uJeremiya ukuthi atshele uZedekhiya ukuthi azithobe enkosini yeBhabhiloni. (Jer. 27:12) UZedekhiya waze wafunga ngebizo likaJehova ukuthi wayengasoze ayihlamukele iNkosi uNebhukhadinezari. Kodwa kazange amlalele uJehova futhi wephula isifungo ayesenze kuNebhukhadinezari, wacela abaseGibhithe ukuthi bamncedise ukulwa leBhabhiloni. (2 Imilan. 36:13; Hez. 17:12-20) Ama-Israyeli ayethembele eGibhithe azidonsela amanzi ngomsele. (Hez. 29:7) Lanxa iGibhithe yayingakhanya ilamandla ‘njengesilo solwandle esikhulu,’ uJehova wathi wayezafaka amawuka emihlathini yayo njengabazingeli ababamba ingwenya emfuleni uNayili. (Hez. 29:3, 4) Wakwenza lokho ngesikhathi ethuma abaseBhabhiloni ukuthi bayehlasela iGibhithe bayinqobe.—Hez. 29:9-12, 19.

26 Kwenzakalani kuZedekhiya? UHezekheli waphrofetha ukuthi ‘umkhokheli lo owayesenza okubi’ wayezakhitshwa esihlalweni sakhe sobukhosi lokuthi umbuso wakhe wawuzaphela ngoba wayehlamukele uJehova. Kodwa uHezekheli wakhuluma langokuhle okwakuzakwenzakala. (Hez. 21:25-27) Waphrofetha ukuthi kwakuzaba lomunye umuntu owayezaba ‘lelungelo’ lokuhlala esihlalweni sobukhosi sikaDavida abuse. Esahlukweni esilandelayo sizabona ukuthi ngubani lowomuntu.

27. Sifundani endleleni abako-Israyeli ababedlelana ngayo labaseGibhithe?

27 Kuyini esikufunda endleleni ama-Israyeli ayedlelana ngayo leGibhithe? Sifunda ukuthi akumelanga sithembe imibuso yomhlaba lo sizitshela ukuthi ilamandla okusivikela. Kumele sinanzelele ukuthi lasezinhliziyweni zethu kasisekeli abezombusazwe ngoba ‘kasisibo bomhlaba.’ (Joh. 15:19; Jak. 4:4) Ezombusazwe zomhlaba lo zingakhanya angathi zilamandla kodwa lazo zizifananela leGibhithe eyayingaqinanga njengomhlanga. Sizadana kakhulu nxa singathembela ebantwini kulokuthi sithembele kuJehova uSomandla uMbusi wendawo yonke.—Bala iHubo 146:3-6.

Akumelanga sisekele ezombusazwe ngitsho lasezinhliziyweni zethu (Khangela indima 27)

Izizwe ‘Zizakwazi’

28-30. Indlela izizwe ‘ezizamazi’ ngayo uJehova itshiyene njani lendlela thina esimazi ngayo?

28 Izikhathi ezinengi ebhukwini likaHezekheli sithola uJehova esithi izizwe ‘zizakwazi ukuthi yena unguJehova.’ (Hez. 25:17) Amazwi la agcwaliseka ngesikhathi uJehova ejezisa izitha zabantu bakhe. Kodwa azaphinda agcwaliseke futhi ngesikhathi esizayo. Njani?

29 Lathi njengabantu bakaNkulunkulu bakudala sigonjolozelwe yizizwe ezisibona singavikelekanga njengemvu ephakathi komhlambi wamaganyana. (Hez. 38:10-13) ESahlukweni 17 lo-18 sebhuku leli, sizafunda ukuthi izizwe lezi zizahlasela abantu bakaNkulunkulu zihlose ukubatshabalalisa. Kodwa lokho kuzenza zibone ukuthi ngubani olamandla phakathi kwazo loJehova. Zizamazi ngenkani uJehova zivume ukuthi nguye uMbusi wendawo yonke nxa esezibhubhisa empini ye-Amagedoni.—Isam. 16:16; 19:17-21.

30 Kodwa thina uJehova uzasivikela futhi asibusise. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi sitshengisa ukuthi siyamazi, siyamthemba, siyamlalela futhi simkhonza ngendlela ayamukelayo.—Bala uHezekheli 28:26.

a Ngokwesibonelo amaFilisti ayengawavumeli ama-Israyeli ukuthi enze amathuluzi ensimbi. Yikho ama-Israyeli kwakumele aye kumaFilisti ukuze ayelolelwa amahloka lamakhuba futhi ayebhadaliswa imali enengi kakhulu.—1 Sam. 13:19-22.

b Kukhanya angathi idolobho lokuqala leThire lalakhiwe endaweni elamadwala eduze lolwandle futhi lalisenyakatho yentaba iKhameli. Lalikhatshana layo ngamakhilomitha angaba ngu-50. Ngokuhamba kwesikhathi idolobho lelo laqheliswa lahlanganisa lendawo eyayikhatshana lolwandle. Ibizo lesiHebheru lendawo leyo kwakuthiwa yiSuri okutsho “Idwala.”

c U-Isaya, loJeremiya, loJoweli, lo-Amosi, loZakhariya labo baphrofetha ngeThire futhi iziphrofetho zabo zagcwaliseka kwangasali ngitsho lokukodwa.—Isaya. 23:1-8; Jer. 25:15, 22, 27; Jow. 3:4; Amos. 1:10; Zak. 9:3, 4.