Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 7

Iintjhaba ‘Kuzokufuze Zazi Ukuthi NginguJehova’

Iintjhaba ‘Kuzokufuze Zazi Ukuthi NginguJehova’

HEZEKIYELI 25:17

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Esikufundako endleleni ama-Israyeli ebekasebenzelana ngayo neentjhaba ebezisilaphaza igama lakaJehova

1, 2. (a) Kwenzeka njani bona u-Israyeli abonakale njengemvu enganamelusi phakathi kweempisi? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Ama-Israyeli namakhosawo avumela bona kwenzekeni?

 KWAPHELA iingidi zeminyaka ama-Israyeli abhodwe ziintjhaba ezingamlotjhiko uJehova. Bakwa-Amoni, bakwaMowabi nebakwa-Edomu bebasolo bathusela ama-Israyeli emkhawulweni wepumalanga. AmaFilista bewasolo amanaba wama-Israyeli begodu kwaphela isikhathi eside ahlala etjingalanga. Etlhagwini, bekunedorobho leTirosi indawo eregileko nekulu khulu lapho kwenziwa khona zerhwebo. Bese kuthi esewula bekunesitjhaba sakade seGibhide, ebesibuswa yikosi uFaro ebekaqalwa njengozimu.

2 Ama-Israyeli nawathembela kuJehova bekawavikela emanabenawo. Nanyana kunjalo, abantu bakhe namakhosabo bavuma ukukhohliswa ziintjhaba ezibabhodileko ngokubuyelelweko. Esinye isibonelo salokho yiKosi u-Arhabi, ebeyidoswa ngepumulo. Beyiphila ngesikhathi esifanako neseKosi yakwaJuda uJehotjhafathi kodwana yena u-Arhabi wabusa imibuso elitjhumi yakwa-Israyeli. Watjhada nendodakazi yekosi yeTsidoni ebeyibusa idorobho leTirosi eregileko. Umfazi loyo, uJezebheli, wakhuthalela ukuthuthukisa ukulotjhwa kwakaBhali kwa-Israyeli begodu wenza nendodakhe yasilaphaza ukulotjha okuhlwengileko ngendlela engakhenge kheyibonwe ngaphambilini.—1 Kho. 16:30-33; 18:4, 19.

3, 4. (a) UHezekiyeli wathoma ukukhuluma ngani? (b) Sizokucoca ngamiphi imibuzo?

3 UJehova wayelelisa abantu bakhe ngemiphumela yokungathembeki kuye. Nje ukubekezela kwakhe besele kuphelile. (Jor. 21:7, 10; Hez. 5:7-9) Ngo-609 B.C.E., ibutho leBhabhiloni labuyela eNarheni yesiThembiso ihlandla lesithathu. Besele kuphele pheze iminyaka elitjhumi solo lagcina ukusahlela. Nje belizokuwisa amaboda weJerusalema belitjhabalalise labo abahlubuke kuNebukadinetsari. Njengombana ukuvinjezelwa kuthoma begodu iimphorofido eziphefumulelweko zakaHezekiyeli zizaliseka ngendlela ebanga amatlhuwo, umphorofidi lo uthoma ukukhuluma ngalokho ebekuzokwenzeka eentjhabeni ebezibhode iNarha yesiThembiso.

Iintjhaba ezadelela igama lakaJehova bengekhe ziyibalekele imiphumela yezenzo zazo

4 UJehova watjela uHezekiyeli bona amanaba wakwaJuda azokuthatjiswa kutjhatjalaliswa kweJerusalema begodu ahlunguphaze nabasindileko. Iintjhaba ebezidelela igama lakaJehova begodu zihlunguphaza namkha zenze abantu bakhe bangamlaleli bengekhe ziyibalekele imiphumela yezenzo zazo. Sifundani endleleni ama-Israyeli asebenzelana ngayo neentjhabezo? Iimphorofido zakaHezekiyeli malungana neentjhaba zisinikela njani ithemba namhlanje?

Iinhlobo ‘Ezanyefula’ Ama-Israyeli

5, 6. Bakwa-Amoni nama-Israyeli bebahlobene njani?

5 Bakwa-Amoni, bakwaMowabi nebakwa-Edomu bebaziinhlobo zama-Israyeli. Ngitjho nanyana bebahlobene, iintjhabezi zinomlando omude wokungaphathi abantu bakaZimu kuhle ‘nokubanyefula.’—Hez. 25:6.

6 Akhe sicoce ngebakwa-Amoni. Bekubantwana bomtjhana ka-Abrahama, uLoti ngendodakazakhe encani. (Gen. 19:38) Ilimi abalikhulumako belifana khulu nesiHebheru kangangobana kungenzeka abantu bakaZimu bebalizwisisa. Ngebanga lokuthi bebaziinhlobo, uJehova watjela ama-Israyeli ukuthi angalwi nabakwa-Amoni. (Dut. 2:19) Nanyana kunjalo, ngeenkhathi zabaHluleli, bakwa-Amoni bahlanganyela nekosi yakwaMowabi u-Egiloni ekugandeleleni ama-Israyeli. (Hlul. 3:12-15, 27-30) Ekukhambeni kwesikhathi, lokha uSawula sele abekwe bona abe yikosi, bakwa-Amoni basahlela ama-Israyeli. (1 Sam. 11:1-4) Emihleni yeKosi uJehotjhafathi bahlangana nebakwaMowabi bona basahlele iNarha yesiThembiso.—2 Kron. 20:1, 2.

7. BakwaMowabi babaphatha njani abomzawabo, iinzukulwana zakwa-Israyeli?

7 BakwaMowabi nabo bekubantwana bakaLoti kodwana ngendodakazakhe ekulu. (Gen. 19:36, 37) UJehova watjela ama-Israyeli bona angalwi nebakwaMowabi. (Dut. 2:9) Kodwana bakwaMowabi akhenge babe nomusa. Kunokobana basize abomzawabo ebebabaleka ekugqilazweni eGibhide, balinga ukubavimba ukuthi bangangeni eNarheni yesiThembiso. IKosi yakwaMowabi uBhalaki, yaqatjha uBhalami bona aqalekise ama-Israyeli begodu uBhalami wafundisa uBhalaki ukuthi awalinge njani amadoda wakwa-Israyeli ngokuwadosela ekuziphatheni okumbi nekulotjheni iinthombe. (Num. 22:1-8; 25:1-9; IsAm. 2:14) Kwaphela amakhulu weminyaka bakwaMowabi bagandelela iinhlobo zabo bekwafika emihleni kaHezekiyeli.—2 Kho. 24:1, 2.

8. Kubayini uJehova athi bakwa-Edomu babafowabo ka-Israyeli begodu bakwa-Edomu benzani?

8 Bakwa-Edomu bekubantwana bomfowabo kaJakopo oliwele lakhe, u-Esawu. Bebahlobene khulu kangangobana uJehova wathi bakwa-Edomu bafowabo bama-Israyeli. (Dut. 2:1-5; 23:7, 8) Nanyana kunjalo, bakwa-Edomu baphikisana nama-Israyeli kusukela ngesikhathi aPhuma eGibhide bekwaba kulapho kutjhatjalaliswa iJerusalema ngo-607 B.C.E. (Num. 20:14, 18; Hez. 25:12) Ngesikhatheso, bakwa-Edomu akhenge bathatjiswe kuhlunguphazwa kwama-Israyeli kwaphela, kunalokho bahlohlozela abantu beBhabhiloni bona bavimbezele iJerusalema begodu bebavimba nama-Israyeli ebewabaleka, bawanikele emanabenawo.—Rhu. 137:7; Oba. 11, 14.

9, 10. (a) Kwenzekani ngebakwa-Amoni, bakwaMowabi nebakwa-Edomu? (b) Ngiziphi iimbonelo ezitjengisa ukuthi akusiwo woke amalunga weentjhabezi ebekaphatha ama-Israyeli kumbi?

9 UJehova wazijezisa iinhlobo zama-Israyeli ngendlela ezaphatha ngayo abantu bakhe. Wathi: ‘Ngizoyinikela ama-Amoni bona ibe lilifa ebantwini bePumalanga, ama-Amoni angekhe asakhunjulwa hlangana neentjhaba.’ Wabuye wathi, ‘Ngizokukhupha isahlulelo kuMowabi, kuzokufuze bazi ukuthi nginguJehova.’ (Hez. 25:10, 11) Ngemva kweminyaka emihlanu iJerusalema liwile, iimphorofidwezo zathoma ukuzaliseka lokha abantu beBhabhiloni nabahlula bakwa-Amoni nebakwaMowabi. Malungana nebakwa-Edomu uJehova wathi, ‘uzokususa umuntu nefuyo’ begodu ‘uzobatjhiya banganalitho.’ (Hez. 25:13) Njengombana kwabikezelwa, bakwa-Amoni, bakwaMowabi nebakwa-Edomu akhenge basaba khona.—Jor. 9:25, 26; 48:42; 49:17, 18.

10 Nanyana kunjalo, akusiwo woke amalunga weentjhabezo aphatha kumbi abantu bakaZimu. Ngokwesibonelo uTselekhi umAmoni noJitima umMowabi babalwa hlangana neengorho zakaDavida ezinamandla. (1 Kron. 11:26, 39, 46; 12:1) URute umMowabikazi walotjha uJehova ngokuthembeka.—Rut. 1:4, 16, 17.

Unganyefisi ekulotjheni kwakho uJehova

11. Sifundani endleleni ama-Israyeli asebenzelana ngayo neentjhaba zakwa-Amoni, kwaMowabi nakwa-Edomu?

11 Khuyini esiyifundako endleleni ama-Israyeli asebenzelana ngayo neentjhabezi? Kokuthoma, lokha ama-Israyeli nakanyefisa ebuhlobeni bawo noJehova, kulapho athoma khona imikghwa yokulotjha kwamala kweenhlobo zawo, njengokulotjha uBhali wePewori, wakwaMowabi nozimu wama-Amoni uMoleki. (Num. 25:1-3; 1 Kho. 11:7) Kungenzeka okufanako nakithi. Iinhlobo zethu zingasigandelela bona sinyefise ekulotjheni kwethu uZimu. Ngokwesibonelo, kungenzeka zingazwisisi bona kubayini singagidingi ama-Easter, singaphani izipho ngoKresimusi namkha singahlanganyeli kweminye iminyanya edumileko yekolo yamala. Ngitjho nanyana zingakahlosi okumbi, zingagcina zisenza sinyefise ekwenzeni intando kaZimu, nanyana kungaba kwesikhatjhana. Kuqakatheke khulu bona singathomi sivumele ukugandelelwa okunjalo kusihlule. Njengombana umlando wama-Israyeli utjengisa, ngitjho nokunyefisa okuncani kungonakalisa itjhebiswano esinalo noJehova.

12, 13. Ngikuphi ukuphikiswa esingaqalana nakho kodwana kungenzekani nasingahlala sithembekile?

12 Kunokhunye godu esingakufunda endleleni ama-Israyeli asebenzelana ngayo nebakwa-Amoni, bakwaMowabi nebakwa-Edomu. Iinhlobo zethu ezingakholwako zingasiphikisa kabuhlungu. UJesu wathi ngezinye iinkhathi umlayezo esiwutjhumayelako ‘ungabangela ukuhlukana, phakathi kwendodana noyise, indodakazi nonina.’ (Mat. 10:35, 36) UJehova watjela ama-Israyeli ukuthi angathomi ipikiswano neenhlobo zawo, yeke asifuni ukuphikisana namalunga wemindenethu angakholwako. Kodwana akukafuzi sirareke nasiphikiswako.—2 Thim. 3:12.

13 Ngitjho nanyana iinhlobo zethu zingasiphikisi ngebanga lokuthi silotjha uJehova, akukafuzi zize qangi ekuphileni kwethu kunoJehova. Kungebanga lokuthi uJehova ufanelwe kukuthi simbeke qangi eenhliziyweni zethu. (Funda uMatewu 10:37.) Ukungezelela kilokho, nasihlala sithembekile kuJehova, ezinye iinhlobo zethu zingafana noTselekhi, uJitima noRute zilotjhe uJehova nathi. (1 Thim. 4:16) Ngokwenza njalo, nazo zizokuthabela ukulotjha okukuphela kwakaZimu weqiniso begodu uzozithanda bekazivikele.

UJehova Wajezisa Amanabakhe ‘Ngelunya’

14, 15. AmaFilista awaphatha njani ama-Israyeli?

14 AmaFilista afuduka esihlengeleni seKrethe aya enarheni uJehova ngokukhamba kwesikhathi athi uzoyinikela u-Abrahama neenzukulwana zakhe. Bobabili u-Abrahama no-Isaka basebenzelana nabantwaba. (Gen. 21:29-32; 26:1) Ngesikhathi ama-Israyeli angena eNarheni yesiThembiso, amaFilista besele asitjhaba esikhulu esinebutho lepi elinamandla. Bewalotjha abozimu bamala njengoBhali-Zebhubhi noDagoni. (1 Sam. 5:1-4; 2 Kho. 1:2, 3) Ngezinye iinkhathi ama-Israyeli bewalotjha abozimaba.—Hlul. 10:6.

15 Ngebanga lokungathembeki kwama-Israyeli, uJehova wavumela amaFilista abusa abantu bakhe iminyaka eminengi. (Hlul. 10:7, 8; Hez. 25:15) Agandelela ama-Israyeli ngemithetho eminengi a begodu arhayila nabanengi bawo. (1 Sam. 4:10) Kodwana lokha ama-Israyeli nakazisolako, atjhuguluke bekabuyele kuJehova bekawasindisa. Wabeka amadoda afana noSamsoni, uSawula noDavida ukusindisa abantu bakhe. (Hlul. 13:5, 24; 1 Sam. 9:15-17; 18:6, 7) Njengombana uHezekiyeli abikezela, amaFilista ‘ajeziswa ngelunya’ lokha abantu beBhabhiloni begodu ngokukhamba kwesikhathi amaGirigi asahlela inarhawo.—Hez. 25:15-17.

16, 17. Sifundani endleleni ama-Israyeli asebenzelana ngayo namaFilista?

16 Khuyini esiyifundako endleleni ama-Israyeli asebenzelana ngayo namaFilista? Abanye abantu bakaJehova eenkhathini esiphila kizo baphikiswa ziintjhaba ezinamandla khulu ezibusako. Ngokungafani nama-Israyeli, sinomlando wokuhlala sithembekile kuJehova. Nanyana kunjalo, kwesinye isikhathi amanaba wokulotjha okuhlwengileko angabonakala aphumelela. Ngokwesibonelo, ekuthomeni kweminyaka yabo-1900 urhulumende we-United States walinga ukuvimba umsebenzi wabantu bakaJehova, ngokubopha labo abadosa phambili ehlanganweni, nangokubavalela amatjhumi weminyaka ejele. Ngepi yephasi yesibili, ihlangano yamaNazi eGermany yalinga ukutjhabalalisa abantu bakaZimu, ngokuvalela iinkulungwana nangokubulala amakhulu wabantu. Ngemva kwepi, iSoviet Union yathoma ijima lokuphikisana naboFakazi bakaJehova elathatha iminyaka eminengi, yathumela abafowethu eenkampeni zokuhlunguphazwa namkha yabadingisela eenarheni ezikude.

17 Aborhulumende bangaragela phambili bavimbele umsebenzi wokutjhumayela, babophe abantu bakaZimu namkha babulale abanye bethu. Kghani izenzakalwezi kufuze zisenze sisabe namkha siphelelwe kukholwa? Awa! UJehova uzobasindisa abathembekile kuye. (Funda uMatewu 10:28-31.) Sibabonile aborhulumende abanamandla nabagandelela abantu bakaZimu batjhabalala, kukulapho abantu bakaZimu baragela phambili banda. Ingasikade boke aborhulumende babantu bazokufana namaFilista, bazokukateleleka ukwazi uJehova. Nabo njengamaFilista bazokutjhabalala!

‘Umnotho Omnengi’ Akhenge Ubanikele Isivikelo Samambala

18. ITirosi beyimbuso onjani?

18 Idorobho lakade leTirosi b belisendaweni yokurhwebelana ephuma phambili ephasini ngesikhatheso. Etjingalanga, imikhumbi yeTirosi beyitjhinga eendaweni ezinengi zokuthengiselana magega nelwandle leMedithera. Ngepumalanga, iindlela zeTirosi zokuthengiselana bezikhamba zitjhinge eendaweni ezikude zemibuso enamandla. Amakhulu weminyaka, iTirosi beyisolo ithuthukisa ubunjinga bayo ngezinto zeendawenezi ezikude. Abathengi nabathengisi beTirosi banjinga khulu kangangobana bebazibiza ngamakhosana.—Isa. 23:8.

19, 20. Ngimuphi umehluko okhona phakathi kwabantu beTirosi namaGibiyoni?

19 Nakubusa iKosi uDavida neKosi uSolomoni, ama-Israyeli asebenzelana khulu neTirosi ebeyiwanikela izinto, nabantu abanobukghoni ukusiza ukwakha isirhodlo sakaDavida begodu ngokukhamba kwesikhathi ithempeli lakaSolomoni. (2 Kron. 2:1, 3, 7-16) Ngesikhathesi ama-Israyeli bewathembekile kuJehova begodu bekawabusisa. (1 Kho. 3:10-12; 10:4-9) Akhucabange ngamathuba iingidi zabantu beTirosi ebezinawo wokufunda ngokulotjha okuhlwengileko, ukwazi uJehova nokuzibonela iinzuzo zokulotjha uZimu weqiniso!

20 Nanyana abantu beTirosi babona koke lokho, baragela phambili nokuziphilela ukuphila okumabothobotho. Akhenge balandele isibonelo sabantu bedorobho leKanana, amaGibiyoni, wona athi ngokuzwa ngemisebenzi emikhulu kaJehova afuna ukumlotjha. (Jotj. 9:2, 3, 22–10:2) Kunalokho abantu beTirosi bagcina baphikisana nabantu bakaZimu begodu bathengisa abanye babo ekugqilazweni.—Rhu. 83:2, 7; Juw. 3:4, 6; Amo. 1:9.

Asifuni ukuqala izinto esinazo njengesivikelo

21, 22. Kwenzekani ngeTirosi begodu kubayini?

21 Asebenzisa uHezekiyeli uJehova wathi ebaphikisinabo: “Qala! Ngijamelene nawe, Maye! Tirosi, ngizokuletha iintjhaba ezinengi ngokujamelene nawe njengalokha ilwandle liletha amagagasalo. Bazokutjhabalalisa amaboda weTirosi bagirize imibhotjhongwayo, ngizokuthanyela ihlabathi ngiyenze idwala eliphazimako, elinganalitho.” (Hez. 26:1-5) Abantu beTirosi bathembela ebunjingeni babo bona bavikeleke, bacabanga ukuthi buzobavikela njengeboda lesihlengele sabo ebeliphakeme ngamamitha ama-46. Bekufuze balalele isiyeleliso uSolomoni asitjhoko nakathi: “Umnotho wonjingileko unjengedorobho lakhe elivikelekileko.”—IzA. 18:11.

22 Lokha iBhabhiloni begodu ngokukhamba kwesikhathi amaGirigi azalisa isiphorofido sakaHezekiyeli, abantu beTirosi babona ukuthi ukuvikeleka ebekulethwa yimali abanayo namaboda wedorobho bekusemkhumbulwenabo kwaphela. Ngemva kokutjhatjalaliswa kweJerusalema, iBhabhiloni yathoma ijima lokusahlela iTirosi iminyaka eli-13. (Hez. 29:17, 18) Ngemva kwalokho ngo-332 B.C.E., u-Alexander omKhulu wazalisa ingcenye eqakathekileko yeemphorofido zakaHezekiyeli. c Ibutho lakhe labuthelela amarubhi wedorobho leTirosi eliphakathi, laphosela amatje, izinto ezenziwe ngeengodo nehlabathi emanzini, lenza indlela etjhinga edorobheni elisesihlengeleni. (Hez. 26:4, 12) U-Alexander wabhuruza amaboda, wathumba idorobho, wabulala iinkulungwana zamasotja nabantu begodu wathengisa neengidi zeenkulungwana ekugqilazweni. Abantu beTirosi bakateleleka ukwazi uJehova lokha nabafunda kabuhlungu ukuthi ‘umnotho omnengi,’ angekhe wabavikela ngokupheleleko.—Hez. 27:33, 34.

Nanyana iTirosi beyibonakala ivikelekile kodwana yatjhatjalaliswa njengombana uHezekiyeli abikezela (Funda isigaba 22)

23. Singafundani ebantwini beTirosi?

23 Sifundani ebantwini beTirosi? Asifuni ukuvumela ‘amandla akhohlisako wobunjinga’ asenze sithembele ezintweni zobunjinga zephaseli, siziqale njengesivikelo. (Mat. 13:22) Asikwazi ukuba “ziingqila zakaZimu nezobunjinga.” (Funda uMatewu 6:24.) Ngilabo abalotjha uJehova ngomphefumulo woke kwaphela abavikelekileko. (Mat. 6:31-33; Jwa. 10:27-29) Iimphorofido malungana nokuphela kwephaseli zizokuzaliseka ngendlela ezitlolwe ngayo, njengombana neemphorofido ngeTirosi zazaliseka. Ngesikhatheso labo abathembele ebunjingeni bazokukateleleka ukwazi uJehova nakatjhabalalisa zokurhwebelana zephaseli.

Amandla Wezepolitiki ‘Bewanjengomhlanga’

24-26. (a) Kubayini uJehova abiza iGibhide ngokuthi “mhlanga”? (b) Kungayiphi indlela iKosi uTsedekhiya ingakhenge ilalele isinqophiso sakaJehova begodu waba yini umphumela?

24 Ngaphambi kobana uJosefa abelethwe, bekufike esikhathini iBhabhiloni isahlela iJerusalema, iGibhide beyilawula isifunda esithileko seNarha yesiThembiso. Ngebanga lokuthi iGibhide beyinesikhathi eside ikhona, beyibonakala inzinze njengomuthi wakade. Kodwana nayimadaniswa noJehova beyinganamandla ifana ‘nomhlanga.’—Hez. 29:6.

25 IKosi ehlubukileko uTsedekhiya akhenge ikubone lokho ngeGibhide. UJehova wasebenzisa umphorofidi uJoromiya ukutjela uTsedekhiya ukuthi azinikele ekosini yeBhabhiloni. (Jor. 27:12) UTsedekhiya bewafunga ngegama lakaJehova ukuthi angekhe ahlubuke kuNebukadinetsari. Kodwana wadelela isinqophiso sakaJehova, waphula isifungo sakhe noNebukadinetsari, wabawa iGibhide imsize alwe neBhabhiloni. (2 Kron. 36:13; Hez. 17:12-20) Ama-Israyeli athembela emandleni weGibhide azihlaba ngewawo. (Hez. 29:7) NakuyiGibhide yona, beyingabonakala ngasuthi inamandla ‘njengesilwana esikhulu esisabekako selwandle.’ (Hez. 29:3, 4) Kodwana uJehova wathi uzokwenza kiyo ngendlela abazumi ababamba ngayo iingwenya eNayile, uzokufaka amawugu emihlathinayo ayidosele ekutjhatjalalisweni. Wenza njalo nakathumela iBhabhiloni bona isahlele inarha le yakade.—Hez. 29:9-12, 19.

26 Kwenzekani ngoTsedekhiya ongakhenge athembeke? Ngebanga lokuthi wahlubuka kuJehova, uHezekiyeli wabikezela ukuthi ‘ikosi ekhohlakeleko’ le, izokulahlekelwa bukhosi bayo. Kodwana wanikela nethemba. (Hez. 21:25-27) UJehova wamenza wabikezela ukuthi ikosi yerhelo lebukhosini, ‘enelungelo elingokomthetho’ izokufumana ubukhosi. Esahlukweni esilandelako sencwadi le, sizokubona ukuthi kwaba ngubani loyo.

27. Sifundani endleleni u-Israyeli asebenzelana ngayo neGibhide?

27 Sifundani endleleni ama-Israyeli asebenzelana ngayo neGibhide? Abantu bakaJehova namhlanjesi akukafuzi bathembele emandleni wezepolotiki, bacabange ukuthi amandla lawo azobavikela. Ngitjho nendlela esicabanga ngayo kufuze itjengise ukuthi ‘asisiyingcenye yephasi.’ (Jwa. 15:19; Jak. 4:4) Zepolotiki zingabonakala zinamandla kodwana njengeGibhide yakade zibuthakathaka njengomhlanga. Kukuhlakanipha ukuthembela kuMbusi onamandla wephasi nezulu kunokuthembela ebantwini!—Funda iRhubo 146:3-6.

Kufuze sikubalekele ukuthatha ihlangothi kezepolotiki ngitjho nanyana sisodwa (Funda isigaba 27)

Iintjhaba ‘Kuzokufuze Zazi’

28-30. Uyini umehluko phakathi kokuthi iintjhaba ‘kufuze zazi uJehova’ nendlela thina esazi ngayo uJehova?

28 UJehova ukutjho iinkhathi ezinengi encwadini kaHezekiyeli ukuthi iintjhaba ‘kuzokufuze zazi ukuthi nginguJehova.’ (Hez. 25:17) Amezwi lawo azaliseka ngesikhathi uJehova akhupha isahlulelo emanabeni wabantu bakhe. Kodwana azokuzaliseka khulu esikhathini sethu. Ngayiphi indlela?

29 Njengabantu bakaZimu bekadeni, nathi sibhodwe ziintjhaba ezisibona singakavikeleki njengezimvu ezinganamelusi. (Hez. 38:10-13) Njengombana sizokubona esaHlukweni se-17 nese-18 sencwadi le, iintjhaba zizokwenza koke okusemandlenazo ukusahlela abantu bakaZimu. Kodwana nazenza njalo, zizokufunda ukuthi ayini amandla wamambala. Zizokukateleleka ukwazi uJehova nokulemuka ubukhosi bakhe nakazitjhabalalisa epini ye-Arimagedoni.—IsAm. 16:16; 19:17-21.

30 Ngokuhlukileko, uJehova uzosivikela bekasibusise. Lokho kungebanga lokuthi sithethe isikhathi nje bona simazi, simthembe, simlalele besimlotjhe ngendlela ehlwengileko nemfaneleko.—Funda uHezekiyeli 28:26.

a Ngokwesibonelo, amaFilista bekangavumeli ama-Israyeli asebenze ngesimbi. Ama-Israyeli bekufuze aye kumaFilista nakafuna ukulola izinto azisebenzisako nakalimako begodu bewabhadeliswa imali engalingana nomrholo wamalanga athileko ukwenza njalo.—1 Sam. 13:19-22.

b Idorobho leTirosi kubonakala kwanga belakhiwe endaweni esematjeni, belikude ngamakhilomitha ama-50 ukusuka etlhagwini yeNtaba iKarimeli. Ngokukhamba kwesikhathi, ukungezelelwa kwedorobho kwenziwa endaweni ephakathi. Igama lesiTjhemu ledorobho elithi Sur, litjho “Idwala.”

c U-Isaya, uJoromiya, uJuweli, u-Amosi noZakariya nabo baphorofida ngeTirosi begodu iimphorofido zabo zazaliseka njengombana zinjalo.—Isa. 23:1-8; Jor. 25:15, 22, 27; Juw. 3:4; Amo. 1:10; Zak. 9:3, 4.