1.–3. Millele Hesekiel raske südamega mõtleb ja mida laseb Jehoova tal kirja panna?

ON KÄES Hesekieli kuues pagendusaasta. * Raske südamega mõtleb prohvet võimukriisile oma kallil kodumaal, sadade kilomeetrite kaugusel Juudas. Juba üksnes Hesekieli eluajal on seal valitsenud üks kuningas teise järel.

² Hesekiel sündis ustava kuninga Joosija valitsusaja keskpaiku. Selleks ajaks oli Joosija ebajumalakujud Juudast kõrvaldanud ja õige jumalateenimise taastanud. Hesekiel võis olla väga põnevil, kui ta sellest kõigest teada sai. (2. Ajar. 34:1–8.) Paraku ei viinud Joosija tegevus püsiva muutuseni. Enamik pärast teda valitsenud kuningaid kummardas jällegi ebajumalaid. Pole siis ime, et rahvas on vajunud sügavale usulise mandumuse ja moraalituse mülkasse. Ometi koidab selles pimeduses lootuskiir.

³ Jehoova laseb Hesekielil kirja panna ühe ennustuse tulevase valitseja, messia kohta, kes taastab õige jumalateenimise alatiseks ja hoolitseb hellalt Jehoova lammaste  eest. See on esimene mitmest messia kohta käivast ennustusest, mis on kirjas Hesekieli raamatus. Neid tasub hoolega uurida, sest need puudutavad ka meie tulevikku. Käsitleme nüüd nelja sellist ennustust.

4. Millise ennustuse käskis Jehoova Hesekielil edasi rääkida ja kuidas pidi ta selle ennustuse sisse juhatama?

⁴ Arvatavasti aastal 612 e.m.a tuli Hesekielile Jehoovalt sõnum. Ennustus, mille Hesekiel pidi pagendatud juutidele edasi rääkima, rõhutas messia valitsuse ulatust ning tarvidust panna lootus tema kuningriigi peale. Jehoova käskis tal selle ennustuse sisse juhatada prohvetliku mõistulooga, mis tõstis esile Juuda valitsejate ustavusetust ja seda, kui väga on rahval vaja õiglast valitsejat. (Hes. 17:1, 2.)

5. Milline oli selle mõistuloo sisu?

⁵ Loe Hesekiel 17:3–10. Selle mõistuloo sisu oli järgmine. Suur kotkas noppis seedripuu ladvast ülemise võsu ja viis selle kaupmeeste linna. Ta võttis ka selle maa seemet ja külvas viljakale põllule, rohke vee äärde. Seemnest kasvas madalakasvuline roomav viinapuu. Seejärel tuli sinna veel üks suur kotkas. Viinapuu sirutas oma juured ihalevalt tema poole, lootes, et ta istutab ta ümber teise veerikkasse kohta. Jehoova mõistis viinapuu hukka ning ütles, et selle juured kistakse välja ja see kuivab ära.

6. Selgita, mida see mõistulugu tähendas.

⁶ Mida see mõistulugu tähendas? (Loe Hesekiel 17:11–15.) Aastal 617 e.m.a tuli Babüloonia kuningas Nebukadnetsar (esimene suur kotkas) Jeruusalemma alla ja piiras selle ümber. Ta võttis Juuda kuninga Joojakini troonilt (noppis ülemise võsu) ja viis Babüloni (kaupmeeste linna). Nebukadnetsar tõstis Jeruusalemmas kuningatroonile Sidkija (selle maa seemne). Ta lasi Sidkijal anda Jumala nimel vande, et ta on truu vasallkuningas. (2. Ajar. 36:13.) Sidkija aga põlgas oma vannet: ta tõstis Babüloonia kuninga vastu mässu ja pöördus sõjalise abi saamiseks Egiptuse vaarao (teise suure kotka) poole. Kuid sellest polnud talle mingit tulu. Kuna Sidkija murdis oma lubadust, mõistis Jehoova ta hukka. (Hes. 17:16–21.) Lõpuks tõugati Sidkija troonilt ja viidi Babüloni, kus ta oli vangiahelais kuni oma surmani. (Jer. 52:6–11.)

7. Mida me sellest mõistuloost õpime?

⁷ Mida me sellest mõistuloost õpime? Esiteks seda, et Jehoova teenija peab olema sõnapidaja. „Teie „jah” olgu  „jah” ning teie „ei” olgu „ei”,” ütles Jeesus. (Matt. 5:37.) Kui meil tuleb mingis olukorras vanduda, et räägime tõtt, näiteks kohtus tunnistust andes, peaksime sellesse vandesse tõsiselt suhtuma. Teiseks õpime seda, et kui me pole hoolsad, võime kergesti hakata lootma kellegi teise kui Jehoova peale. Piibel ütleb: „Ärge lootke valitsejatele, inimlastele, kes ei suuda päästa.” (Laul 146:3.)

8.–10. Milliste poeetiliste kujundite abil Jehoova messiat kirjeldas ja kuidas see ennustus täitub? (Vaata ka kasti „Ennustus messia kohta. Suursugune seeder”.)

⁸ Kuid on olemas ka selline valitseja, kes väärib meie täielikku usaldust ja kellele saab kindlalt loota. Pärast seda kui Jehoova oli käskinud Hesekielil rääkida rahvale mõistuloo võsust, mis istutatakse teise kohta, kirjeldas ta samade poeetiliste kujundite abil messiat, tulevast õiglast valitsejat.

⁹ Ennustus. (Loe Hesekiel 17:22–24.) Selles ennustuses pole tegelasteks enam kotkad, vaid Jehoova ise. Ta ütleb: „Ma nopin selle [kõrge seedri] ladvast kõige õrnema võsu ning istutan selle kõrgele ja võimsale mäele.” Sellest võsust kasvab suursugune seeder, mille varjus pesitsevad kõiksugused linnud. Siis tuleb kõigil puudel väljal tunnistada, et selle suursuguse puu on kasvatanud Jehoova.

¹⁰ Täitumine. Jehoova võttis oma poja Jeesus Kristuse Taaveti kuningasoost (kõrge seedri küljest) ning seadis ta troonile taevasel Siioni mäel (kõrgel ja võimsal mäel). (Laul 2:6; Jer. 23:5; Ilm. 14:1.) Nõnda andis ta Jeesusele, keda tema vaenlased pidasid kõige alamaks inimeseks, tema isa Taaveti trooni. (Taan. 4:17; Luuka 1:32, 33.) Jeesus kui messias (suursugune seeder) valitseb taevast kogu maa üle ja toob inimestele lõputult õnnistusi. Iga tema kuulekas alam „elab julgesti ega pea kartma õnnetust”. (Õpet. 1:33.)

11. Milline õpetus on selles ennustuses meile?

¹¹ Õpetus meile. See ennustus peaks panema meid mõtlema ühele üliolulisele küsimusele: kelle peale me tegelikult loodame? Oleks rumal loota valitsustele ja nende sõjalisele jõule. Tõelise turvatunde leiame siis, kui usaldame täielikult Kristust, oma taevast kuningat. Tema valitsus on inimkonna ainus lootus. (Ilm. 11:15.)

12. Kuidas näitas Jehoova, et ta pole Taavetiga tehtud lepingut unustanud?

¹² Mõistulugu kahest kotkast andis teada, et Sidkija, kes oli Taaveti soost kuningas, tõugatakse troonilt ja viiakse  Babülooniasse. Hesekiel võis mõelda, mis saab siis Jumala lepingust Taavetiga, kelle järeltulija pidi valitsema kuningana igavesti. (2. Saam. 7:12, 16.) Kui Hesekielil selline küsimus tekkis, ei pidanud ta vastust kaua ootama. Pagenduse seitsmendal aastal, umbes aastal 611 e.m.a, kui Sidkija oli veel troonil, tuli Hesekielile Jehoovalt sõnum. (Hes. 20:2.) Jehoova käskis tal kuulutada veel üht messia kohta käivat ennustust. See ennustus näitas, et Jehoova pole Taavetiga tehtud lepingut unustanud ning et tuleb valitseja, kes on Taaveti järeltulija ja kellel on seetõttu troonile seaduslik õigus.

13., 14. Millest räägib ennustus tekstis Hesekiel 21:25–27 ning kuidas see täitus?

¹³ Ennustus. (Loe Hesekiel 21:25–27.) Hesekieli kaudu pöördus Jehoova Sidkija poole otsekoheste sõnadega: „Iisraeli jumalatu pealik, on saabunud su lõpliku karistuse päev.” Jehoova ütles talle, et tema turban ja kroon, mis on kuningavõimu sümbolid, võetakse temalt ära. „Madal”  pidi ülendatama ja „kõrge” alandatama. Need, kes ülendatakse, pidid valitsema seni, kuni „tuleb tema, kel on sellele [kroonile] seaduslik õigus” ning Jehoova annab kuningavõimu talle.

¹⁴ Täitumine. Aastal 607 e.m.a alandati „kõrge” ehk Juuda kuningriik, kui babüloonlased hävitasid selle pealinna Jeruusalemma ja võtsid Sidkija vangi. „Madal” ehk paganarahvaste võimud aga ülendati: kuna Taaveti soost kuningat maa peal enam polnud, jäid valitsema ainult nemad. Kuid selline olukord kestis ainult teatud aja. Aastal 1914 said „rahvastele määratud ajad” täis ning Jehoova andis kuningavõimu Jeesusele, kellel oli Taaveti järeltulijana sellele seaduslik õigus. * (Luuka 21:24; 1. Moos. 49:10.) Sellega täitis Jehoova Taavetile antud tõotuse, et Taaveti järeltulija pärib igikestva kuningavõimu. (Luuka 1:32, 33.)

15. Miks me võime oma kuningale Jeesus Kristusele kõhklematult loota?

 ¹⁵ Õpetus meile. Me võime oma kuningale Jeesus Kristusele kõhklematult loota. Erinevalt selle maailma poliitilistest juhtidest, keda valivad inimesed või kes ise võimu haaravad, on Jeesuse valinud kuningaks Jehoova ning tal on troonile seaduslik õigus. (Taan. 7:13, 14.) Niisugune kuningas väärib tõesti meie täielikku usaldust.

16. Kuidas Jehoova oma lammastesse suhtub ja kuidas Iisraeli karjased tema lambaid kohtlesid?

¹⁶ Jehoova on karjane, kes hoolib väga oma lammastest, oma maistest teenijatest. (Laul 100:3.) Ta on usaldanud nad inimestest karjaste, koguduse ülevaatajate hoole alla ning jälgib teraselt, kuidas nad tema lambaid kohtlevad. Hesekieli päevil kohtlesid Iisraeli karjased tema lambaid karmilt ja julmalt, nii et kari kannatas ning paljud lakkasid Jehoovat teenimast. (Hes. 34:1–6.) Sellised karjased tõmbasid enda peale Jehoova viha.

17. Kuidas Jehoova oma lambad päästis?

¹⁷ Jehoova ütles Iisraeli julmade valitsejate kohta: „Ma ... nõuan neilt aru oma lammaste pärast.” Samuti tõotas ta: „Ma päästan oma lambad.” (Hes. 34:10.) Jehoova peab alati oma sõna. (Joosua 21:45.) Aastal 607 e.m.a päästis ta oma lambad, kui lasi babüloonlastel Iisraeli karjaste võimutsemisele lõpu teha. Seitsekümmend aastat hiljem päästis ta nad Babüloonia vangipõlvest ja tõi nad tagasi kodumaale, et nad võiksid seal õige jumalateenimise taastada. Ent Jehoova rahva olukord oli endiselt raske, sest „rahvastele määratud ajad” kestsid veel sajandeid ja sel tuli elada mitme suurvõimu all. (Luuka 21:24.)

18., 19. Millist prohvetlikku sõnumit käskis Jehoova Hesekielil kuulutada aastal 606 e.m.a? (Vaata pilti peatüki alguses.)

¹⁸ Kui Jeruusalemma langemisest oli möödas umbes aasta, käskis Jehoova Hesekielil kuulutada veel üht prohvetlikku sõnumit messia kohta. Selle ennustusega näitas Jehoova, kui väga ta hoolib oma lammastest ja nende tulevikust ning kuidas messias Jehoova lammaste eest hoolt kannab.

¹⁹ Ennustus. (Loe Hesekiel 34:22–24.) Jumal ütles: „Ma panen nende üle ühe karjase, oma teenija Taaveti.” Sõnad „ühe karjase” ja „teenija” (ainsuses) näitavad, et sellest valitsejast ei tule dünastiat, vaid et tema üksi pärib Taaveti trooni igaveseks. Ta karjatab Jumala lambaid ja „on pealik nende keskel”. Jehoova sõlmib oma lammastega rahulepingu ning nad elavad turvaliselt, õnnelikult ja külluses. „Õnnistused langevad alla nagu vihm.” Inimesed  on siis rahujalal nii omavahel kui ka loomadega. (Hes. 34:25–28.)

20., 21. a) Kuidas on see ennustus täitunud? b) Milline tulevik meid tänu rahulepingule ootab?

²⁰ Täitumine. Jumal nimetas seda valitsejat oma teenijaks Taavetiks. Need olid prohvetlikud sõnad Jeesuse kohta, kes põlvnes Taavetist ja kel oli kuningatroonile seaduslik õigus. (Laul 89:35, 36.) Jeesus oli hea karjane, kes andis Jehoova lammaste eest koguni oma elu. (Joh. 10:14, 15.) Praegu karjatab ta neid taevast. (Heebr. 13:20.) Aastal 1914 seadis Jumal Jeesuse taevas troonile ning andis talle ülesande tema lambaid hoida ja toita. Aastal 1919 määras Jeesus ametisse ustava ja aruka orja, et see toidaks majateenijaid, nii taevase kui ka maise lootusega kristlasi. (Matt. 24:45–47.) Jeesuse juhtimisel on ustav ja arukas ori Jumala rahvale pidevalt vaimset toitu andnud. Tänu sellele on meil juba praegu rahurikas ja turvaline elu vaimses paradiisis.

²¹ Rahuleping, mille Jehoova oma lammastega on sõlminud, tõotab meile võrratut tulevikku. Uues maailmas täituvad viimseni kõik selle lepingu tõotused. Kogu maast saab paradiis, kus inimesi ei ähvarda enam kunagi sõjad, kuritegevus, vaesus, haigused ega isegi metsloomad. (Jes. 11:6–9; 35:5, 6; 65:21–23.) „Nad elavad turvalist elu ja keegi ei kohuta neid.” (Hes. 34:28.)

22. Kuidas Jeesus oma isa lammastesse suhtub ja kuidas tuleks kogudusevanematel neid kohelda?

²² Õpetus meile. Jeesus hoolib väga oma isa lammastest. Karjase ja kuningana tagab ta selle, et nad oleksid hästi toidetud ning et neil oleks rahulik ja turvaline elu vaimses paradiisis. Sellise juhi hoole all tunneme end tõeliselt hästi. Kogudusevanematel tuleks kohelda Jumala lambaid samamoodi, nagu Jeesus seda teeb. Nad peaksid hoidma karja meeleldi ja innukalt ning olema sellele eeskujuks. (1. Peetr. 5:2, 3.) Nad ei tohiks ühtki Jehoova lammast halvasti kohelda. Hesekieli päevil ütles Jehoova Iisraeli karjaste kohta: „Ma ... nõuan neilt aru oma lammaste pärast.” (Hes. 34:10.) Ka tänapäeval jälgib Jehoova, kuidas ülevaatajad tema lambaid kohtlevad, ja sedasama teeb Jeesus.

23. Mida Jehoova oma rahva kohta tõotas ja kuidas ta selle tõotuse täitis?

²³ Jehoova soovib, et tema teenijate seas oleks ühtsus. Hesekieli kaudu tõotas ta, et kogub kokku nii Juuda kui ka Iisraeli kuningriigi esindajad ning et neist saab üks  rahvas. Ta ütles, et nad on otsekui kaks keppi, mis saavad tema käes üheks. (Hes. 37:15–23.) See ennustus täitus esimest korda sellega, kui Jumal tõi aastal 537 e.m.a mõlema kuningriigi esindajad tõotatud maale tagasi ja taastas oma rahva ühtsuse. * Kuid see oli vaid väike näide märksa suuremast ja kestvamast ühtsusest, mis pidi valitsema Jumala rahva seas tulevikus. Kohe pärast seda, kui Jehoova oli rääkinud Iisraeli ühendamisest, andis ta ennustuse selle kohta, kuidas tulevane valitseja liidab tema teenijad üle kogu maailma ühtseks rahvaks ja seda igaveseks.

24. Milliseid väljendeid Jehoova messia kohta kasutab ning mis iseloomustab messia valitsust?

²⁴ Ennustus. (Loe Hesekiel 37:24–28.) Taas kasutab Jehoova messia kohta väljendeid „minu teenija Taavet”, „üks karjane” ja „pealik”. Kuid nüüd nimetab ta teda ka kuningaks. (Hes. 37:22.) Mis selle kuninga valitsust iseloomustab? Tema valitsus on jääv. Sõnad „igavesti” ja „igikestev” näitavad, et tema valitsusest tulenevatele õnnistustele ei tule iial lõppu. * Tema alamate seas on ühtsus. Neil on üks kuningas, nad kõik järgivad samu seadusi ja elavad üheskoos maal, mille Jehoova neile on andnud.  Tema valitsus aitab inimestel saada Jehoovaga lähedasemaks. Jehoova sõlmib nendega rahulepingu. Tema on nende Jumal ja nemad on tema rahvas ning tema pühamu on igavesti nende keskel.

25. Kuidas on see ennustus täitunud?

²⁵ Täitumine. Aastal 1919 koondas Jumal oma ustavad võitud teenijad kuningas Jeesus Kristuse valitsuse alla. Hiljem ühines võitutega suur rahvahulk kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest. (Ilm. 7:9.) Nõnda sai neist üks kari, kellel on üks karjane. (Joh. 10:16.) Nii taevase kui ka maise lootusega kristlased järgivad Jehoova seadusi. Tänu sellele elavad nad ühtse usuperena vaimses paradiisis ja Jehoova õnnistab neid rahuga. Tema pühamu on nende keskel, mis tähendab, et nad teenivad teda õigel viisil. Jehoova on nende Jumal ning nemad on tema rahvas, kes teenib teda uhkusega nüüd ja igavesti.

26. Kuidas me saame vaimses paradiisis valitsevat ühtsust hoida?

²⁶ Õpetus meile. Meil on rõõm kuuluda üleilmsesse usuperre, kes teenib Jumalat õigel viisil. Kuid sellega kaasneb ka vastutus. Igaühel meist tuleb teha oma osa, et ühtsust hoida, ühtsust nii uskumustes kui ka tegudes.  (1. Kor. 1:10.) Selleks tuleb meil kõigil süüa sama vaimutoitu, juhinduda samadest põhimõtetest, mis on kirjas Piiblis, ning osaleda samas kuulutus- ja õpetustöös. Kuid kõige enam aitab meil ühtsust hoida armastus. Kui püüame armastuses kasvada ning olla osavõtlikud, kaastundlikud ja andestavad, aitame ühtsusel õitseda. Armastus on „ühtsuse täiuslik side”. (Kol. 3:12–14; 1. Kor. 13:4–7.)

27. a) Mida oled sina nendest messia kohta käivatest ennustustest õppinud? b) Millest me räägime järgmistes peatükkides?

²⁷ Tänu Hesekieli raamatu ennustustele mõistame tähtsaid tõdesid oma kuninga Jeesus Kristuse kohta. Me võime teda täielikult usaldada, tal on troonile seaduslik õigus, ta karjatab Jehoova lambaid hellalt ja tänu temale valitseb meie seas tõeline ühtsus, mis jääb püsima igaveseks. Ent need messia kohta käivad ennustused on tihedalt seotud ka Hesekieli raamatu keskse teemaga, milleks on õige jumalateenimise taastamine. Jeesus on see, kelle kaudu Jehoova oma rahva kokku kogub ja õige jumalateenimise taastab. (Hes. 20:41.) Järgmistes peatükkides räägime õige jumalateenimise taastamisest lähemalt ning näeme, kuidas seda teemat Hesekieli raamatus arendatakse.