Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISAHLUKO 8

“Ngizabeka Umelusi Oyedwa”

“Ngizabeka Umelusi Oyedwa”

UHEZEKHELI 34:23

ESIZAKUFUNDA: Iziphrofetho ezine ezimayelana loMesiya lendlela ezagcwaliseka ngayo kuKhristu

1-3. Kuyini okuzwisa uHezekheli ubuhlungu futhi uNkulunkulu umphefumulela ukuthi abhaleni?

 SEKUNGUMNYAKA wesithupha uHezekheli ethunjiwe. a Umphrofethi lo uthi nxa ecabanga ngezinto ezenzakala embusweni wakoJuda azwe ubuhlungu. Lanxa ekhatshana kakhulu lakoJuda ulokhu elithanda ilizwe lakibo. Usebone amakhosi atshiyeneyo ebekwa futhi ekhitshwa esihlalweni sobukhosi.

2 UHezekheli wazalwa ngesikhathi kubusa inkosi ethembekileyo uJosiya. Kumele ukuthi uHezekheli wathokoza kakhulu lapho esizwa ngomkhankaso owawenziwe nguJosiya owokutshabalalisa izithombe elizweni lakoJuda lowokuvuselela ukukhonza kweqiniso. (2 Imilan. 34:1-8) Kodwa okwenziwa nguJosiya akuzange kuhlale isikhathi eside ngoba amakhosi alandela ngemva kwakhe ayekhonza izithombe. Ngesikhathi samakhosi lawa amabi, isizwe sonke saqalisa ukwenza izinto ezimbi futhi satshiya ukukhonza uJehova. Kambe ukuthi kwakungasela ngitsho ithemba lokuthi abantu babezaphinda bakhonze uJehova ngendlela eqondileyo? Ithemba lalikhona.

3 UJehova waphefumulela umphrofethi wakhe uHezekheli ukuthi abhale isiphrofetho esimayelana loMesiya owayezakuba nguMbusi loMelusi wabantu bakhe. UMbusi lo wayezavuselela ukukhonza kweqiniso futhi anakekele izimvu zikaJehova. Lesi yisiphrofetho sokuqala esakhulunywa nguHezekheli esimayelana loMesiya. Kuqakathekile ukuthi sizihlolisise iziphrofetho lezo ngoba ukugcwaliseka kwazo yikho okuphethe ikusasa lethu. Khathesi asixoxeni ngeziphrofetho ezine ezimayelana loMesiya ezitholakala ebhukwini likaHezekheli.

“Ihlumela Elibuthakathaka” Liba ‘Yisihlahla Somsedari Esikhulu’

4. Yisiphi isiphrofetho esabhalwa nguHezekheli njalo uJehova wamtshelani?

4 “Ilizwi likaJehova” lafika kuHezekheli wasebhala isiphrofetho esasichasisa umbuso kaMesiya lokuthi kungani abantu kumele bawuthembe. Lokhu kungabe kwenzakala ngo-612 B.C.E. UJehova watshela umphrofethi wakhe ukuthi atshele amaJuda ayethunjiwe umzekeliso owawuveza ukuthi ababusi bakoJuda babengelakholo. Umzekeliso lo wawutshengisa lokuthi kwakufuneka uMesiya owayezababusa kuhle abantu.—Hez. 17:1, 2.

5. Landisa umzekeliso uJehova awutshela uHezekheli.

5 Bala uHezekheli 17:3-10. Nanku umzekeliso uJehova amtshela wona: “Ukhozi olukhulu” lwaqunta ihlumela lesihlahla somsedari elaliphezulu kulawo wonke amahlumela, lwahamba lalo lwafika “lwalihlanyela edolobheni labathengisayo.” Ukhozi lolu lwathatha “enye inhlanyelo yaselizweni lwayihlanyela emhlabathini ovundileyo,” ‘eceleni kwamanzi amanengi.’ Inhlanyelo yakhula yaba ‘yisihlahla samagilebisi esinabayo.’ Kusenjalo kwafika olunye “ukhozi olwalulukhulu.” Isihlahla samagilebisi ‘sasesinabisela impande’ zaso lapho okwakulokhozi lolu, sesifuna ukuthi ukhozi lolu lusithathe luyesihlanyela kwenye indawo eyayilamanzi. UJehova wakusola lokho okwakusenziwa yisihlahla lesi, wathi impande zaso zazizaqutshulwa sicine ‘sisitsha’ some qha.

Ukhozi lokuqala lwalumela uNebhukhadinezari inkosi yeBhabhiloni (Khangela indima 6)

6. Chasisa ukuthi umzekeliso kaHezekheli utshoni.

6 Utshoni umzekeliso lo? (Bala uHezekheli 17:11-15.) “Ukhozi olukhulu” lokuqala ayekhuluma ngalo nguNebhukhadinezari inkosi yeBhabhiloni. Ngo-617 B.C.E., wabuya wazovimbezela iJerusalema. Wafika waqunta “ihlumela elaliphezulu kulawo wonke.” Ihlumela leli kwakunguJehoyakhini inkosi yakoJuda. UNebhukhadinezari wasusa uJehoyakhini esihlalweni sakhe sobukhosi, wahamba laye eBhabhiloni ‘idolobho labathengisayo.’ Wathatha uZedekhiya, “enye inhlanyelo yaselizweni,” wambeka esihlalweni sobukhosi eJerusalema. Wamfungisa ngebizo likaNkulunkulu ukuthi wayezahlala eyinceku yakhe. (2 Imilan. 36:13) Kodwa uZedekhiya wasephula isifungo wayihlamukela inkosi yeBhabhiloni wasecela ukuncediswa ‘lukhozi lwesibili olukhulu,’ uFaro inkosi yeGibhithe. Lanxa kunjalo uFaro kazange amsize ngalutho. UJehova wamsola kakhulu uZedekhiya ngenxa yokuthi wephula isifungo ayesenzile. (Hez. 17:16-21) UZedekhiya wacina ekhitshiwe esihlalweni sobukhosi wahanjiswa ejele eBhabhiloni lapho afela khona.—Jer. 52:6-11.

7. Yiziphi izifundo esizithola emzekelisweni wehlumela?

7 Sifundani emzekelisweni lo? Okokuqala esikufundayo yikuthi kumele senze lokho esikuthembisileyo. UJesu wathi: “Ilizwi lenu elithi ‘Yebo’ kalibe nguyebo, lelithi ‘Hatshi’ kalibe nguhatshi.” (Mat. 5:37) Nxa singafungiswa phambi kukaNkulunkulu ukuthi sizakhuluma iqiniso, kungaba semthethwandaba loba kwenye indawo, kumele sikhulume iqiniso njengoba siyabe sifungile. Okwesibili esikufundayo yikuthi kumele sinanzelele ukuthi ngobani esithembele kubo. IBhayibhili lithi: “Ungathembeli ezikhulwini kumbe komunye umuntu ngoba kalamandla okusindisa.”—Hubo. 146:3.

8-10. Yisiphi isiphrofetho esakhulunywa nguJehova esimayelana loMbuso kaMesiya njalo isiphrofetho leso sizagcwaliseka njani? (Khangela lebhokisi elithi “Isiphrofetho Esimayelana LoMesiya—Isihlahla Esikhulu Somsedari.”)

8 Kodwa ukhona umbusi okufanele simthembe. UJehova wathi esekhulume ngomzekeliso wehlumela elaquntwayo, waphinda wasebenzisa omunye umzekeliso ohambelana lalowo ukuze achasisele abantu okwakuzakwenziwa nguMesiya nxa esebusa.

9 Isiphrofetho esakhulunywa nguJehova. (Bala uHezekheli 17:22-24.) Emzekelisweni lo uJehova nguye othatha ihlumela esihlahleni hatshi ukhozi olukhulu. Uthatha ihlumela elibuthakathaka egatsheni olusesiqongweni kumbe “esihlokweni sesihlahla somsedari eside,” alihlanyele “phezu kwentaba enkulu futhi ende.” Ihlumela lelo lizakhula libe ‘yisihlahla somsedari esikhulu,’ “zonke inyoni” zibuye zizokwakha izidleke zaso kuso. Lapho-ke “zonke izihlahla zeganga” zizakwazi ukuthi uJehova nguye owenze ukuthi isihlahla somsedari sibe sikhulu futhi sithele.

10 Indlela isiphrofetho leso esagcwaliseka ngayo. UJehova wathatha iNdodana yakhe uJesu Khristu eyayingeyosendo lukaDavida, ‘isihlahla somsedari eside,’ wayihlanyela ‘entabeni enkulu futhi ende,’ intaba iZiyoni esezulwini. (Hubo. 2:6; Jer. 23:5; Isam. 14:1) UJehova wayiphakamisa iNdodana yakhe ‘eyayikhangelelwa phansi’ yizitha zayo, wayinika “isihlalo sobukhosi sikayise uDavida.” (Dan. 4:17; Luk. 1:32, 33) Njengesihlahla somsedari esikhulu, uJesu uzakuba yiNkosi ephakemeyo abuse wonke umhlaba esezulwini futhi anike bonke abantu izibusiso. Ngalesosikhathi siyabe sesilayo sibili iNkosi esingayithemba. Nxa sekubusa uJesu, bonke abantu abalalelayo abazabe bengaphansi komthunzi wakhe ‘bazahlala bevikelekile njalo abasoze bahlalele evalweni besesaba uhlupho.’—Zaga. 1:33.

11. Yisiphi isifundo esiqakathekileyo esisithola esiphrofethweni esimayelana ‘lehlumela elibuthakathaka’ elikhula libe ‘yisihlahla somsedari esikhulu’?

11 Esikufunda esiphrofethweni lesi. Isiphrofetho lesi esimayelana ‘lehlumela elibuthakathaka’ elikhula libe ‘yisihlahla esikhulu somsedari’ senza sicabangisise ngombuzo oqakathekileyo othi: Ngubani okufanele simthembe? Kungaba yibuthutha ukuthemba ohulumende babantu kanye lamabutho abo. Nxa sifuna ukuvikeleka kumele sithembe uJesu Khristu iNkosi enguMesiya. UMbuso wakhe osezulwini yiwo kuphela ozaqeda zonke inhlupho zabantu.—Isam. 11:15.

“Lowo Olelungelo Lokuwuthola”

12. UJehova wakucacisa njani ukuthi wayengasephulanga isivumelwano sakhe loDavida?

12 Ngesikhathi uJehova echasisela uHezekheli isiphrofetho esimayelana lenkozi ezimbili, uHezekheli wahle wazwisisa ukuthi uZedekhiya inkosi yakoJuda wayezakhitshwa esihlalweni sobukhosi ahanjiswe eBhabhiloni. UZedekhiya wayengowosendo lukaDavida. UNkulunkulu wayeyenze isivumelwano loDavida esokuthi inkosi evela emulini yakhe yayizabusa kuze kube nini lanini. Yikho kungenzakala ukuthi uHezekheli wayesezibuza ukuthi isivumelwano leso sasizaqhubeka yini njengoba uZedekhiya wayezakhitshwa esihlalweni sobukhosi. (2 Sam. 7:12, 16) Impendulo yombuzo lo wayithola masinyane. Ngomnyaka wesikhombisa amaJuda ethunjiwe, okungenzakala ukuthi kwakungo-611 B.C.E., ‘ilizwi likaJehova lafika’ kuHezekheli. Ngalesosikhathi uZedekhiya wayesabusa koJuda. (Hez. 20:2) UJehova wamtshela ukuthi akhulume esinye isiphrofetho esasimayelana loMesiya, esakwenza kwacaca ukuthi wayengasoze asephule isivumelwano sakhe loDavida. Isiphrofetho leso satshengisa ukuthi uMesiya wayezabe elelungelo lokubusa ngoba wayeyabe engowosendo lukaDavida.

13, 14. Sithini isiphrofetho esikuHezekheli 21:25-27 njalo sagcwaliseka njani?

13 Isiphrofetho esakhulunywa nguJehova. (Bala uHezekheli 21:25-27.) Esiphrofethweni lesi uJehova kazange agudle iguma. Watshela umphrofethi wakhe uHezekheli ukuthi atshele ‘umkhokheli wako-Israyeli owenza okubi’ ukuthi isikhathi sokujeziswa kwakhe sasesifikile. UJehova watshela umbusi lo omubi ukuthi wayezakhitshwa “iqhiye” yakhe “lomqhele” wobukhosi. Ababusi ‘abaphansi’ babezaphakanyiswa, kuthi labo ‘abaphakemeyo’ behliswe. Ababusi ababezaphakanyiswa babezabusa kuze kufike “lowo olelungelo” lokuthola ubukhosi, uJehova abesemnika umbuso.

14 Indlela isiphrofetho lesi esagcwaliseka ngayo. Ngo-607 B.C.E., umbuso wakoJuda ‘owawuphakeme’ wehliswa ngesikhathi abaseBhabhiloni bebhubhisa idolobho leJerusalema futhi bethumba iNkosi uZedekhiya. Ngakho njengoba kwakungaselankosi yosendo lukaDavida eyayisibusa eJerusalema, imibuso yezinye izizwe ‘eyayiphansi’ yayisiphakanyisiwe, isizenzela umathanda emhlabeni. Kodwa lokho kwakungokwesikhatshana. “Izikhathi ezibekiweyo zabezizwe” zazizaphela lapho uJehova enika uJesu Khristu ubukhosi. Lokhu kwenzakala ngo-1914. (Luk. 21:24) UJesu wayengowosendo lweNkosi uDavida, yikho wayelalo sibili ‘ilungelo’ lokubusa. b (Gen. 49:10) UJehova wayethembise uDavida ukuthi omunye wezizukulwane zakhe wayezabusa kuze kube nini lanini. Isithembiso lesi wasigcwalisa ngokunika uJesu uMbuso.—Luk. 1:32, 33.

UJesu ulelungelo lokuba yiNkosi eMbusweni kaNkulunkulu (Khangela indima 15)

15. Kungani kumele siyithembe iNkosi yethu uJesu Khristu?

15 Esikufunda esiphrofethweni lesi. Kumele siyithembe ngenhliziyo yonke iNkosi uJesu Khristu. Kungani sisitsho njalo? UJesu kafanani lababusi bomhlaba lo abakhethwa ngabantu kumbe abathola ubukhosi ngokubuthathela abanye. Yena wakhethwa nguJehova futhi ‘waphiwa umbuso’ alelungelo lokuwuthola. (Dan. 7:13, 14) Kambe kuyini okungasivimba ukuthi siyithembe iNkosi ekhethwe nguJehova ngokwakhe?

‘Inceku Yami UDavida Izazelusa’

16. UJehova uzwa njani ngezimvu zakhe futhi ngensuku zikaHezekheli ‘abelusi bako-Israyeli’ babewuphatha njani umhlambi?

16 UJehova uMelusi Omkhulu ulendaba labantu bakhe abamkhonzayo ngoba bayizimvu zakhe. (Hubo. 100:3) Nxa angabeka abanye abantu ukuthi beluse abantu bakhe uyakhangelisisa ukuthi babaphatha njani. Kufanele ukuthi ngezinsuku zikaHezekheli ‘abelusi bako-Israyeli’ babemzwisa ubuhlungu kakhulu uJehova. Abakhokheli labo ‘babekhahlameza abantu futhi bebaphatha ngesihluku.’ Abantu babethwele nzima futhi abanengi bacina sebetshiya ukukhonza kweqiniso.—Hez. 34:1-6.

17. UJehova wazikhulula njani izimvu zakhe?

17 Manje uJehova wayezakwenzani? Watshela ababusi bako-Israyeli ababelesihluku wathi: ‘Ngizalithonisisa.’ Waphinda wathi: ‘Ngizakhipha izimvu zami emilonyeni yenu.’ (Hez. 34:10) UJehova uhlala ekwenza lokho akukhulumileyo. (Josh. 21:45) Ngo-607 B.C.E., wakhulula izimvu zakhe esebenzisa abaseBhabhiloni ababuya bahlasela iJerusalema, bakhipha abelusi laba ababelesihluku ezikhundleni zabo. Ngemva kweminyaka engu-70, uJehova wakhulula abantu bakhe eBhabhiloni wababuyisela elizweni labo ukuze bayevuselela ukukhonza kweqiniso. Lanxa kunjalo izimvu zikaJehova zazilokhu zingavikelekanga ngoba zazibuswa yimibuso yezinye izizwe. “Izikhathi ezibekiweyo zabezizwe” zazizaqhubeka okweminyaka eminengi.—Luk. 21:24.

18, 19. Yisiphi isiphrofetho esakhulunywa nguHezekheli ngo-606 B.C.E.? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

18 Ngo-606 B.C.E., uJehova waphefumulela uHezekheli ukuthi akhulume isiphrofetho esasitshengisa ukuthi ulendaba lenhlalakahle yezimvu zakhe. Ngalesosikhathi iJerusalema yayisilomnyaka owodwa inqotshiwe futhi kwakusasele amatshumi eminyaka ukuthi ama-Israyeli akhululwe eBhabhiloni. Isiphrofetho leso saveza ukuthi uMbusi onguMesiya uzazelusa njani izimvu zikaJehova.

19 Isiphrofetho esakhulunywa nguJehova. (Bala uHezekheli 34:22-24.) UNkulunkulu ‘wayezabeka umelusi oyedwa’ ambiza ngokuthi ‘yinceku yakhe uDavida.’ Amabala athi “umelusi oyedwa” lelithi “inceku” atshengisa ukuthi uMbusi lo wayezabusa yedwa esikhundleni sikaDavida kuze kube nini lanini. Wayengasoze atshiyele abanye ubukhosi. UMbusi lo wayezakwelusa izimvu zikaNkulunkulu azinike ukudla futhi abe “ngumkhokheli phakathi kwazo.” UJehova ‘wayezakwenza isivumelwano sokuthula’ lezimvu zakhe. ‘Izibusiso zazizathululwa angathi lizulu’ njalo abantu babezahlala bevikelekile futhi bethokoza. Babezaphumelela njalo bahlalisane ngokuthula, kube lokuthula laphakathi kwabo lezinyamazana.—Hez. 34:25-28.

20, 21. (a) Isiphrofetho esikhuluma ‘ngenceku kaNkulunkulu uDavida’ sigcwaliseke njani? (b) Lokho okwakhulunywa nguHezekheli mayelana “lesivumelwano sokuthula” kutshoni ngekusasa lethu?

20 Indlela isiphrofetho lesi esagcwaliseka ngayo. Esiphrofethweni lesi uNkulunkulu wabiza uMbusi ayezambeka ngokuthi ‘yinceku yakhe uDavida.’ Ngamazwi la wayeveza ukuthi uJesu ulelungelo lokubusa ngoba ngowosendo lukaDavida. (Hubo. 89:35, 36) Ngesikhathi uJesu esemhlabeni watshengisa ukuthi ‘ungumelusi omuhle’ ngoba ‘wanikela ngempilo yakhe ngenxa yezimvu.’ (Joh. 10:14, 15) Kodwa khathesi usezulwini futhi welusa izimvu zakhe ezisemhlabeni. (Heb. 13:20) Ngo-1914 uNkulunkulu wanika uJesu ubukhosi, wamnika lomsebenzi wokwelusa abantu bakhe kanye lowokubanika ukudla. Ngemva kwesikhatshana nje, ngomnyaka ka-1919, uJesu wabeka “inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.” Umsebenzi wayo ngowokupha “izisebenzi zalapha ekhaya” ukudla. “Izisebenzi zalapha ekhaya” ngabantu abakhonza uJehova bethembekile kungelani lokuthi balethemba lokuyaphila ezulwini kumbe lokuphila khonapha emhlabeni. (Mat. 24:45-47) Kusukela ngalesosikhathi inceku ethembekileyo ibiqhubeka inika izimvu zikaNkulunkulu ukudla okuqinisa ukholo ikhokhelwa nguKhristu. Ukudla lokho kuyasinceda ukuthi sihlalisane ngokuthula futhi siqhubeke sithokoza enhlanganisweni kaJehova.

21 Isiphrofetho lesi sizagcwaliseka njani esikhathini sesizayo. “Isivumelwano sokuthula” uHezekheli akhuluma ngaso kanye lezibusiso athi zizathululwa kutshengisa ukuthi emhlabeni omutsha labo abakhonza uJehova ngendlela ayifunayo bazathola izibusiso ezinengi. Nxa umhlaba wonke usulipharadayisi abantu abathembekileyo kabasoze besabe lutho. Izimpi, lobugebenga, lendlala lokugula kuyabe kungasekho futhi kuyabe sekulokuthula phakathi kwabantu lezinyamazana. (Isaya. 11:6-9; 35:5, 6; 65:21-23) Abantu bakaNkulunkulu ‘bazahlala ngokuthula’ sibili, ‘kungelamuntu obenza besabe.’ Uzwa njani nxa ucabanga ngekusasa elihle kangaka?—Hez. 34:28.

UJesu uyabona ukuthi izimvu zikaNkulunkulu ziphathwa njani (Khangela indima 22)

22. UJesu uziphatha njani izimvu futhi labo ababekwe ukuthi babe ngabelusi kumele baziphathe njani izimvu?

22 Esikufunda esiphrofethweni lesi. UJesu uyazithanda izimvu njengoYise. Ngakho uyazinakekela izimvu zikaYise, azinike ukudla okuqinisa ukholo futhi abe leqiniso lokuthi zihlala zilokuthula njalo zivikelekile. Kuyasithokozisa sibili ukuthi sileNkosi esithanda kangaka! Bonke abaphiwe umsebenzi wokwelusa izimvu zikaJehova labo kumele bazithande izimvu njengoJesu. Kumele beluse umhlambi kaNkulunkulu ‘ngenhliziyo yonke langokuzimisela’ futhi babe yisibonelo esihle emhlambini. (1 Phet. 5:2, 3) Akumelanga abadala baphathe kubi izimvu zikaJehova. Kufanele bakhumbule amazwi uJehova awatshela abelusi bangensuku zikaHezekheli ababelesihluku. Wathi: “Ngizabathonisisa.” (Hez. 34:10) UJehova uMelusi Omkhulu leNdodana yakhe bahlala bekhangele ukuthi izimvu zabo ziphathwa njani.

“Inceku Yami UDavida Izakuba Ngumkhokheli Wabo Kuze Kube Phakade”

23. Kuyini uJehova akuthembisayo njalo wakugcwalisa njani?

23 UJehova ufuna ukuthi abantu bakhe bamkhonze bemanyene. Esiphrofethweni esikhuluma ngokuvuselelwa kokukhonza kweqiniso, uNkulunkulu wathembisa ukuthi wayezaqoqa abantu bakhe. Wayezaqoqa abaseleyo bombuso wakoJuda wezizwana ezimbili labombuso wako-Israyeli wezizwana ezilitshumi, abahlanganise “babe yisizwe esisodwa.” Kwakuzaba angathi yizigodo ezimbili ezihlanganiswe zaba “yisigodo esisodwa” esandleni sakhe. (Hez. 37:15-23) Isiphrofetho lesi sagcwaliseka ngo-537 B.C.E., lapho uNkulunkulu ebuyisela abantu bakhe eLizweni Lesithembiso sebeyisizwe esisodwa. c Kodwa isiphrofetho lesi sasizaphinda sigcwaliseke esikhathini esizayo ngendlela enkulu kakhulu. UJehova wathi esethembise ukumanyanisa isizwe sako-Israyeli, watshela uHezekheli isiphrofetho esasimayelana lokumanyana kwabantu bakaNkulunkulu emhlabeni wonke. Waveza ukuthi uMbusi owayezakuba khona wayezabaqoqa njani abantu abakhonza uNkulunkulu, abenze bamanyane kuze kube nini lanini.

24. UJehova wathini ngeNkosi enguMesiya futhi uMbuso kaMesiya uzabe unjani?

24 Isiphrofetho esakhulunywa nguJehova. (Bala uHezekheli 37:24-28.) Esiphrofethweni lesi uJehova ubiza uMbusi lo onguMesiya ngokuthi ‘uyinceku yakhe uDavida’ langokuthi ‘ungumelusi oyedwa.’ Uphinda ambize ngokuthi ‘ungumkhokheli’ langokuthi ‘uyinkosi.’ (Hez. 37:22) Umbuso lo uzabe unjani? Uzahlala kuze kube nini lanini. UMesiya uzabusa “kuze kube nini lanini” futhi izibusiso azazinika abantu zizahlala “kuze kube phakade.” d Umbuso lo uzakwenza abantu bamanyane. Bazalandela ‘imithetho yokwahlulela’ efananayo futhi “bazahlala elizweni” bemanyene ngoba bayabe sebebuswa “yinkosi eyodwa.” Kanti njalo uzakwenza abantu basondele kakhulu kuJehova uNkulunkulu. UJehova uzakwenza “isivumelwano sokuthula” labantu bakhe. Uzakuba nguNkulunkulu wabo bona babe ngabantu bakhe. Indawo yakhe engcwele ‘izakuba phakathi kwabo kuze kube nini lanini.’

25. Isiphrofetho esikuHezekheli 37:24-28 sagcwaliseka njani?

25 Indlela isiphrofetho lesi esagcwaliseka ngayo. Ngo-1919 amaKhristu agcotshiweyo ayethembekile, ayekhonza emanyene ngaphansi ‘komelusi oyedwa,’ uJesu Khristu. Ngokuhamba kwesikhathi ‘ixuku elikhulu” elivela “kuzo zonke izizwe, lezizwana, labantu kanye lezindimi” lamanyana lamaKhristu agcotshiweyo. (Isam. 7:9) Abexuku elikhulu kanye lamaKhristu agcotshiweyo ‘basebengumhlambi owodwa ongaphansi komelusi oyedwa.’ (Joh. 10:16) Bonke balandela imithetho kaJehova efananayo kungelani lokuthi balethemba lokuyaphila ezulwini kumbe lokuphila phakade emhlabeni. Ngakho bakhonza ndawonye bemanyene emhlabeni wonke. UJehova wenze ukuthi babe lokuthula futhi indawo yakhe yokuhlala engcwele iphakathi kwabo, okutshengisa ukuthi bakhonza uJehova ngendlela ayamukelayo. UJehova unguNkulunkulu wabo njalo bayazigqaja ngokuthi bazamkhonza kuze kube nini lanini.

26. Kuyini okumele sikwenze ukuze sihlale simanyene?

26 Esikufunda esiphrofethweni lesi. Kuyasithokozisa ukukhonza uJehova ngendlela ayamukelayo silabafowethu labodadewethu emhlabeni wonke. Kodwa sonke kumele sisebenze nzima ukuze sihlale simanyene. Okwenza simanyane yikuthi sonke sikholwa izinto ezifananayo futhi siziphatha ngendlela uNkulunkulu ayifunayo. (1 Khor. 1:10) Ngakho kufanele sidle ukudla okuqinisa ukholo esikuphiwayo, silandele lezimiso zokuziphatha esizifundiswayo futhi senze lomsebenzi oqakathekileyo wokutshumayela lokwenza abafundi. Kodwa into eqakatheke kulazo zonke esimanyanisayo luthando. Yikho kumele sizame ngazo zonke izindlela ukuba lothando, lozwelo, lesihawu futhi sithethelele abanye. IBhayibhili lithi ‘uthando lwenza simanyane ngokupheleleyo.’—Kol. 3:12-14; 1 Khor. 13:4-7.

UJehova uncedisa abantu bakhe emhlabeni wonke ukuthi bahlale bethandana (Khangela indima 26)

27. (a) Iziphrofetho ezimayelana loMesiya ezisebhukwini likaHezekheli zikunceda ngani? (b) Sizafunda ngani ezahlukweni ezilandelayo?

27 Siyambonga kakhulu uJehova ngeziphrofetho ezimayelana loMesiya ezisebhukwini likaHezekheli. Ukubala iziphrofetho lezi lokucabangisisa ngazo kwenza sibone ukuthi kumele siyithembe iNkosi yethu uJesu Khristu. Ziveza lokuthi uJesu ulalo sibili ilungelo lokubusa. Zisifundisa ukuthi unguMelusi olothando futhi uzasincedisa ukuthi sihlale simanyene kuze kube nini lanini. Kuyisibusiso sibili ukubuswa nguJesu Khristu! Kodwa kumele sikhumbule ukuthi iziphrofetho lezi ezimayelana loMesiya lazo zikhuluma ngokuvuselelwa kokukhonza kweqiniso, njengezinye iziphrofetho ezitholakala ebhukwini likaHezekheli. UJesu nguye osetshenziswa nguJehova ukuthi avuselele ukukhonza kweqiniso futhi aqoqe abantu bakhe. (Hez. 20:41) Ezahlukweni ezilandelayo sizahlola okutshiwo libhuku likaHezekheli ngokuvuselelwa kokukhonza kweqiniso.

a Ukuthunjwa kwamaJuda kokuqala kwenzakala ngo-617 B.C.E. Ngakho umnyaka wesithupha ethunjiwe waqala ngo-612 B.C.E.

b AmaVangeli akuveza egcekeni ukuthi uJesu wayengowosendo lukaDavida.—Mat. 1:1-16; Luk. 3:23-31.

c Isiphrofetho sikaHezekheli esimayelana lezigodo ezimbili lokuthi sagcwaliseka njani kuzaxoxwa ngakho kuSahluko 12.

d Elinye ibhuku lithi ibala lesiHebheru elihunyutshwe ngokuthi “kuze kube nini lanini” langokuthi “kuze kube phakade” litsho into ‘ehlala ikhona, engagugiyo, engapheliyo futhi engatshintshekiyo.’