Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 8

“Ngitawuvusa Umelusi Munye”

“Ngitawuvusa Umelusi Munye”

HEZEKELI 34:23

LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Tiphrofetho letine kanye nekugcwaliseka kwato kuKhristu

1-3. Kungani Hezekeli eva buhlungu, futsi yini nyalo laphefumulelwa kutsi ayibhale?

NGUMNYAKA wesitfupha wekutfunjwa kwaHezekeli. * Lomphrofethi uva buhlungu njengobe acabanga ngendlela lengakalungi lelibuswa ngayo live lakaJuda, lokulive lakubo lelikhashane ngemakhilomitha lamangemakhulu. Sewubone emakhosi lamanyenti abusa lelive.

2 Hezekeli watalwa ngesikhatsi kubusa iNkhosi Josaya leyetsembekile. Kungenteka Hezekeli wajabula kakhulu nakeva ngemkhankhaso lobewentiwa nguJosaya wekubhidlita tithico futsi abuyisele kukhonta lokuhlantekile kaJuda. (2 Khr. 34:1-8) Nobe kunjalo, imetamo yaJosaya ayizange ibe nemiphumela lehlala njalo, ngobe emakhosi lamanyenti lamlandzela bekakhonta tithico. Akumangalisi-ke kutsi lesive sangena kakhulu ekutiphatseni lokungakalungi futsi salahlekelwa buhlobo lobuhle naJehova ngenca yekutsi besibuswa ngemakhosi lamabi. Kodvwa besekute yini litsemba ngaso? Cha!

3 Jehova waphefumulela umphrofethi wakhe lowetsembekile kutsi abhale siphrofetho sekucala kuletinyenti, lesimayelana naMesiya, lobekatawuba nguMbusi neMelusi wesikhatsi lesitako futsi bekatawubuyisela ngalokuphelele kukhonta lokuhlantekile aphindze anakekele timvu taJehova ngelutsandvo. Senta kahle kucabangisisa ngaletiphrofetho ngobe kugcwaliseka kwato kutsintsa likusasa letfu laphakadze. Ngako-ke, asesihlolisise tiphrofetho letine letikhuluma ngaMesiya letitfolakala encwadzini yaHezekeli.

“LIGALA LELITSAMBILE” LITAWUBA “NGUMSEDARI LOMUHLE KAKHULU”

4. Ngusiphi siphrofetho lesalandziswa nguHezekeli, futsi Jehova wasetfula njani lesiphrofetho?

4 Ngabo-612 B.C.E, “livi laJehova” lefika kuHezekeli futsi washo siphrofetho lebesimayelana nekubusa kwaMesiya kanye nesidzingo sekwetsembela eMbusweni wakhe. Jehova wetfula lesiphrofetho ngekucondzisa Hezekeli kutsi atjele lebekatfunjwe nabo mayelana nesiphicwaphicwano lesisiphrofetho lebesifanekisa indlela babusi bakaJuda lebebangaketsembeki ngayo, futsi sigcizelela nesidzingo sekuba nembusi lolungile ngaphansi kweMbuso lobuswa nguMesiya.—Hez. 17:1, 2.

5. Uyini umcondvo walesiphicwaphicwano?

5 Fundza Hezekeli 17:3-10. Nangu umcondvo walesiphicwaphicwano: “Lusweti lolukhulu” luhlutfule ligala lelisetulu esicongweni sesihlahla semsedari, lalibeka phansi “edolobheni lebatsengisi.” Lolusweti lubese lutsatsa “lenye yenhlanyelo yalelive” lwayihlanyela ensimini levundzile “eceleni kwemfula.” Lenhlanyelo yamila yaba “sihlahla semagilebisi lesimfisha lesinabako.” Kubese kufika lolunye lusweti lolukhulu. Lesihlahla sinabisele timphandze taso ngakulolusweti lwesibili, sifuna kutsatfwa ngilo lusiyise endzaweni lenemanti lanele. Jehova uyatehlulela tento talesihlahla, futsi uyaveta kutsi timphandze taso titawusishulwa futsi ‘sitawubuna’ bese siyoma.

Lusweti lolukhulu lwekucala lumelela iNkhosi Nebukhadnezari yaseBhabhulona (Buka sigaba 6)

6. Chaza kutsi sisho kutsini lesiphicwaphicwano.

6 Besisho kutsini lesiphicwaphicwano? (Fundza Hezekeli 17:11-15.) Nga-617 B.C.E, iNkhosi Nebukhadnezari yaseBhabhulona (“lusweti lolukhulu” lwekucala) yavimbetela iJerusalema. Yehlisa inkhosi yakaJuda Jehoyakimu (“ligala lelisetulu”) esihlalweni sebukhosi futsi yamyisa eBhabhulona (“edolobheni lebatsengisi”). Nebukhadnezari wabeka Sedekiya (longulomunye “wenhlanyelo yalelive” wasebukhosini) esihlalweni sebukhosi eJerusalema. Lenkhosi lensha yakaJuda yaphocelelwa kutsi yente sifungo ngeligama laNkulunkulu futsi lesifungo besiyiphocelela kutsi ibe yinceku yaNebukhadnezari. (2 Khr. 36:13) Kodvwa Sedekiya akasigcinanga lesifungo; wavukela iBhabhulona wase uyocela lusito lwemphi kuFaro waseGibhithe (“lusweti lolukhulu” lwesibili) kodvwa akazange asitakale. Jehova wamehlulela Sedekiya ngenca yetento takhe tekungetsembeki tekwephula sifungo. (Hez. 17:16-21) Ekugcineni, Sedekiya wehliswa esihlalweni sebukhosi, futsi wagcina afele ejele laseBhabhulona.—Jer. 52:6-11.

7. Ngutiphi tifundvo lesingatifundza kulesiphicwaphicwano lesisiphrofetho?

7 Ngutiphi tifundvo lesititfolako kulesiphicwaphicwano lesisiphrofetho? Kwekucala, njengetikhonti letihlantekile, kufanele sitigcine tetsembiso lesitentako. Jesu watsi: “‘Yebo’ wenu akabe nguyebo, na-‘Cha’ wenu abe ngucha.” (Mat. 5:37) Nangabe kudzingeka kutsi sifunge embikwaNkulunkulu kute sikhulume liciniso—njenganasiniketa bufakazi enkantolo—sitsatsa leso sifungo njengalesibalulekile. Kwesibili, kufanele sicaphele kutsi bobani lesibetsembako. LiBhayibheli liyasecwayisa: “Ningalibeki litsemba lenu kubaholi nobe kumuntfu, ngobe ngeke akhone kunisindzisa.”—Hla. 146:3.

8-10. Jehova wamchaza njani uMbusi longuMesiya wesikhatsi lesitako, futsi lesiphrofetho sigcwaliseka njani? (Buka libhokisi lelitsi: “Siphrofetho Lesimayelana NaMesiya—Sihlahla Semsedari Lesihle Kakhulu.”)

8 Nome kunjalo, kunembusi lokufanele simetsembe ngalokuphelele. Ngemuva kwekuniketa Hezekeli lesiphicwaphicwano lesimayelana neligala lelihlanyelwe kulenye indzawo, Jehova wasebentisa indlela lefanako kute achaze uMbusi longuMesiya wesikhatsi lesitako.

9 Loko lokushiwo ngulesiphrofetho. (Fundza Hezekeli 17:22-24.) Nyalo angeke kube tinsweti letinkhulu letitawutsatsa sinyatselo kodvwa kutawuba nguJehova matfupha. ‘Utawugamula ligala lelitsambile etulu esicongweni semsedari lomkhulu alihlanyele entsabeni lendze kakhulu.’ Leligala litawukhula, libe “ngumsedari lomuhle kakhulu,” futsi libe yindzawo yekuhlala yato “tonkhe tinhlobo tetinyoni.” “Tonkhe tihlahla talensimu” titawukwati kutsi nguJehova matfupha lobangele kutsi lesihlahla lesihle kakhulu sikhule.

10 Indlela lesiphrofetho lesigcwaliseka ngayo. Jehova wagamula iNdvodzana yakhe, Jesu Khristu eluhlwini lwaDavide lwekutalana kwemakhosi (‘umsedari lomkhulu’) futsi wamhlanyela eNtsabeni iSiyoni lesezulwini (“entsabeni lendze kakhulu”). (Hla. 2:6; Jer. 23:5; Semb. 14:1) Ngaleyo ndlela Jehova watsatsa indvodzana yakhe, leyo titsa tayo lebetiyitsatsa njengemuntfu “lophansi kunabo bonkhe,” wayiphakamisa ngekutsi ayinike “sihlalo sebukhosi sababe wayo Davide.” (Dan. 4:17; Luk. 1:32, 33) Njengemsedari lomuhle kakhulu, iNkhosi lenguMesiya Jesu Khristu, itawubusa etikwawo wonkhe umhlaba futsi ibe ngumtfombo wetibusiso kubo bonkhe bantfu letawube ibabusa. Lona nguMbusi lesingametsemba mbamba. Nasekubusa Jesu, bantfu labalalelako emhlabeni wonkhe ‘batawuhlala ngekuthula, futsi angeke bayesabe inhlekelele.’—Taga 1:33.

11. Ngusiphi sifundvo lesibalulekile lesisifundza esiphrofethweni lesikhuluma ‘ngeligala lelitsambile’ leliba “ngumsedari lomuhle kakhulu”?

11 Loko lesingakufundza kulesiphrofetho. Lesiphrofetho lesijabulisako lesimayelana ‘neligala lelitsambile’ lelaba “ngumsedari lomuhle kakhulu,” sisenta sikwati kuphendvula nangu umbuto lobaluleke kakhulu: Ngubani lokufanele simetsembe? Kubulima kwetsembela kubohulumende bebantfu nasemabutfweni abo lanemandla. Kuze sitfole kulondzeka mbamba, sitawube senta kahle nasibeka litsemba letfu lonkhe eNkhosini lenguMesiya, Jesu Khristu. Hulumende losezulwini, losetandleni taJesu, ukuphela kwelitsemba lebantfu.—Semb. 11:15.

“Loyo Lonelilungelo Lelisemtsetfweni”

12. Jehova wakwenta njani kwacaca kutsi akakasikhohlwa sivumelwane lasenta naDavide?

12 Kulenchazelo levela kuNkulunkulu lemayelana nalesiphicwaphicwano lesisiphrofetho setinsweti letimbili, Hezekeli wacondza kutsi Sedekiya inkhosi lengaketsembeki eluhlwini lwekutalana lwemakhosi emndenini waDavide, abetawehliswa esihlalweni sebukhosi futsi atsatfwe ayotfunjwa eBhabhulona. Kungenteka lomphrofethi watibuta kutsi kutawentekani ngesivumelwane Nkulunkulu lasenta naDavide sekutsi kutawuvela inkhosi emndenini waDavide letawubusa phakadze. (2 Sam. 7:12, 16) Nangabe kungenteka Hezekeli watibuta umbuto lonjalo, akuzange kudzingeke kutsi ahlale sikhatsi lesidze kute atfole imphendvulo. Ngabo 611 B.C.E., ngemnyaka wesi-7 wekutfunjwa, ngesikhatsi Sedekiya asabusa lakaJuda, “livi laJehova labese liyefika” kuHezekeli. (Hez. 20:2) Jehova wamenta wabiketela lesinye siphrofetho lesimayelana naMesiya, lesenta kwacaca kutsi Nkulunkulu bekangakasikhohlwa sivumelwane lebekasente naDavide. Esikhundleni saloko, lesiphrofetho saveta kutsi loMbusi longuMesiya wesikhatsi lesitako bekatawuba nelilungelo lelisemtsetfweni lekubusa abe yindlalifa yaDavide.

13, 14. Uyini umcondvo wesiphrofetho lesibhalwe kuHezekeli 21:25-27, futsi sigcwaliseka njani?

13 Loko lokushiwo ngulesiphrofetho. (Fundza Hezekeli 21:25-27.) Ngemavi lacacile, asebentisa Hezekeli, Jehova ukhuluma ‘nalomholi lokhohlakele waka-Israyeli,’ losekafikelwe sikhatsi sekujeziswa. Jehova utjela lombusi lokhohlakele kutsi “umshuculo” kanye “nemchele” wakhe (lokutimphawu temandla ebukhosi) kutawutsatfwa kuye. Ngemuva kwaloko, emandla ekubusa ‘lebekaphansi’ atawuphakanyiswa, bese kutsi lawo lebekaphakanyisiwe ‘ehliswe.’ Lamandla ekubusa lebekaphakanyisiwe atawuchubeka akhona “kuze kufike loyo lonelilungelo lelisemtsetfweni,” bese Jehova uwuniketa yena uMbuso.

14 Indlela lesiphrofetho lesigcwaliseka ngayo. Nga-607 B.C.E., ngesikhatsi iJerusalema ibhujiswa, lombuso ‘lobewuphakanyisiwe’ wakaJuda, lobewuseJerusalema, wehliswa ngesikhatsi libutfo laseBhabhulona libhubhisa lelidolobha futsi litfumba inkhosi Sedekiya lebeyehlisiwe esihlalweni sebukhosi. Ngemuva kwaloko, ngesikhatsi sekute inkhosi lebeyibusa eJerusalema, eluhlwini lwekutalana kwemakhosi emndenini waDavide, ‘lobekaphansi,’ lobekungemandla ebantfu betive, waphakanyiswa futsi walawula umhlaba—kodvwa loko kwaba kwesikhashana. Sikhatsi Sebetive, nobe “sikhatsi lesibekiwe setive,” saphela nga-1914 ngesikhatsi Jehova anika Jesu Khristu bukhosi. (Luk. 21:24) Njengobe bekayintalelwane yeNkhosi Davide, Jesu ‘bekanelilungelo lelisemtsetfweni’ lekuba yiNkhosi eMbusweni webuMesiya. * (Gen. 49:10) Ngaleyo ndlela, Jehova wasebentisa Jesu kute agcwalise setsembiso lebekasente naDavide sekumniketa indlalifa lebeyitawubusa phakadze.—Luk. 1:32, 33.

Jesu unelilungelo lelisemtsetfweni lekuba yiNkhosi yeMbuso waNkulukulu (Buka sigaba 15)

15. Kungani iNkhosi Jesu Khristu singayetsemba ngalokuphelele?

15 Loko lesingakufundza kulesiphrofetho. INkhosi Jesu Khristu singayetsemba ngalokuphelele. Kungani? Kungenca yekutsi ngalokungafani nebabusi belive labakhetfwa ngulabanye bantfu, nobe batfole tikhundla ngetindlela letingacondzakali, Jesu yena wakhetfwa nguJehova, “waniketwa . . . nembuso” lanelilungelo lelisemtsetfweni lekuwutfola. (Dan. 7:13, 14) Siyaciniseka kutsi kufanele siyetsembe leNkhosi lebekwe nguJehova matfupha!

“Inceku Yami Davide” Itawuba “Ngumelusi Wato”

16. Jehova utiva njani ngetimvu takhe, futsi ngesikhatsi saHezekeli “belusi baka-Israyeli” bebawuphatsa njani umhlambi?

16 Jehova, uMelusi Lophakeme, uyinakekela ngalokujulile inhlalakahle yetimvu takhe, lokutikhonti takhe tasemhlabeni. (Hla. 100:3) Nakabeka timvu takhe etandleni tebelusi labangephansi kwakhe lababantfu—labo labasetikhundleni tekuba babonisi—uyayinakisisa indlela labaphatsa ngayo timvu takhe. Ungacabanga-ke ngendlela Jehova bekativa ngayo ‘ngebelusi baka-Israyeli’ ngesikhatsi saHezekeli. Labaholi labo bebabusa ‘ngelunya futsi batiphatsa kabi timvu taNkulunkulu.’ Umphumela waba kutsi lomhlambi wacindzeteleka futsi labanyenti bakushiya kukhonta lokuhlantekile.—Hez. 34:1-6.

17. Jehova watisindzisa njani timvu takhe?

17 Yini Jehova lebekatayenta? Watsi ngalababusi baka-Israyeli labanelunya: “Ngitawufuna kutsi balandzise.” Wabese wenta nasi setsembiso: “Ngitawutisindzisa timvu tami.” (Hez. 34:10) Jehova uhlale awagcina emavi akhe. (Josh. 21:45) Nga-607 B.C.E., wakhulula timvu takhe ngekutsi asebentise libutfo laseBhabhulona kuze emuke lababusi umbuso. Ngemuva kweminyaka lengu-70, wakhulula tikhonti takhe letinjengetimvu eBhabhulona, watibuyisa eveni lato kute tibuyisele kukhonta kweliciniso. Kodvwa timvu taNkulunkulu betisolo tite umelusi ngobe tachubeka tilawulwa yimibuso yelive. “Sikhatsi lesibekiwe sebetive” besisatochubeka emakhulu eminyaka.—Luk. 21:24.

18, 19. Ngusiphi siphrofetho lesashiwo nguHezekeli nga-606 B.C.E.? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)

18 Nga-606 B.C.E., cishe sekwendlule umnyaka iJerusalema ibhujisiwe, futsi kusasele emashumi eminyaka ngembikwekutsi ema-Israyeli akhululwe ekutfunjweni yiBhabhulona, Jehova waphefumulela Hezekeli kutsi asho siphrofetho lebesiveta indlela Jehova latitsandza ngayo timvu takhe nalatayinakekela kahle ngayo ihlalakahle yato yaphakadze. Lesiphrofetho sichaza indlela loMbusi longuMesiya lotatinakekela ngayo timvu taJehova.

19 Loko lokushiwo ngulesiphrofetho. (Fundza Hezekeli 34:22-24.) Nkulunkulu ‘utawuvusa umelusi munye,’ lokunguloyo lambita ngekutsi ‘yinceku yami Davide.’ Emagama latsi “umelusi munye” neligama lelisebunyeni lelitsi “inceku,” aveta umcondvo wekutsi angeke avuse luhla loluchubekako lwemakhosi asemndenini waDavide, kodvwa utawuba yindlalifa yaDavide letawuhlala phakadze. LoMbusi longuMelusi utawondla timvu taNkulunkulu aphindze abe ‘ngumholi wato.’ Jehova utawenta “sivumelwane sekuthula” netimvu takhe. “Tibusiso titawehlela phansi [kubo] njengemvula” futsi bantfu batawuphila ngaphansi kwetimo letijabulisako, bative balondzekile futsi babe nemphumelelo lejabulisako. Kuthula angeke kube semkhatsini webantfu kuphela, kodvwa kutawuba khona ngisho nasemkhatsini webantfu netilwane!—Hez. 34:25-28.

20, 21. (a) Siphrofetho lesitsi “inceku yami Davide” sigcwaliseka njani? (b) Emavi lamayelana ‘nesivumelwane sekuthula’ asho kutsini ngesikhatsi lesitako?

20 Indlela lesiphrofetho lesigcwaliseka ngayo. Nakatsi ngaloMbusi, “inceku yami Davide,” Nkulunkulu bekabhekisela kuJesu, loyintalelwane yaDavide futsi lonelilungelo lelisemtsetfweni lekubusa. (Hla. 89:35, 36) Ngesikhatsi alana emhlabeni, Jesu wakhombisa kuba “ngumelusi lomuhle” ngekutsi anikele ngekuphila kwakhe “ngenca yetimvu.” (Joh. 10:14, 15) Kodvwa nyalo, sewungumelusi losezulwini. (Heb. 13:20) Nga-1914, Nkulunkulu wabeka Jesu kutsi abe yiNkhosi futsi wamnika umsebenti wekutsi eluse aphindze ondle umhlambi waNkulunkulu losemhlabeni. Ngekushesha nje, nga-1919, leNkhosi lesandza kubekwa yabeka “sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile” kute sinakekele ‘letinye tisebenti teNkhosi’—lokutikhonti taNkulunkulu letetsembekile letinelitsemba lekuphila ezulwini nobe emhlabeni. (Mat. 24:45-47) Ngephansi kwesicondziso saKhristu, lesisebenti lesetsembekile besisolo sitondla kahle timvu taNkulunkulu. Lokondliwa kusite letimvu kutsi tibe nekuthula naNkulunkulu futsi nato tibe nekuthula emkhatsini wato. Loku kwacala nga-1919 futsi kusachubeka nanyalo.

21 Emavi aHezekeli lamayelana ‘nesivumelwane sekuthula’ kanye ‘nemvula yetibusiso’ asho kutsini ngelikusasa? Kulelive lelisha lelitako, tikhonti taJehova letihlantekile emhlabeni titawujabulela tibusiso ‘tesivumelwane sekuthula’ ngalokuphelele. Ngemcondvo lophelele, bantfu labetsembekile labatawube bahlala epharadisi lelitawube lisemhlabeni wonkhe, angeke baphindze basongelwe timphi, bugebengu, yindlala, kugula nobe tilwane tesiganga. (Isa. 11:6-9; 35:5, 6; 65:21-23) Awujabuli yini ngelitsemba lonalo lekuphila phakadze emhlabeni lolipharadisi lapho timvu taNkulunkulu ‘titawuhlala ngekuphepha, kube bete nalokutesabisako’?—Hez. 34:28.

Njengobe anguMelusi losezulwini, Jesu uyabuka kutsi timvu taNkulunkulu tiphatfwa njani (Buka sigaba 22)

22. Jesu utiva njani ngetimvu, futsi belusi labangephansi kwakhe bakukhombisa njani loko?

22 Loko lesingakufundza kulesiphrofetho. NjengaBabe wakhe, Jesu utitsandza kakhulu timvu futsi unendzaba nenhlalakahle yato. LeNkhosi lenguMelusi yenta siciniseko sekutsi timvu taBabe wayo tondleka kahle futsi tijabulela kuthula nekulondzeka ngaphansi kwebuhlobo letinabo naNkulunkulu. Kuyajabulisa kube ngephansi kwekunakekelwa nguMbusi lofana nalona. Belusi labasebenta ngephansi kwekucondziswa nguJesu nabo kufanele batitsandze timvu. Labadzala kufanele beluse umhlambi ngekutitsandzela nangekutimisela, futsi babekele timvu sibonelo letingasilingisa. (1 Phet. 5:2, 3) Lomdzala welibandla akukafaneli ayiphatse ngelunya lenye yetimvu taJehova. Khumbula nankha emavi Jehova lawasho kubelusi baka-Israyeli lebebanelunya ngesikhatsi saHezekeli: “Ngitawufuna kutsi balandzise.” (Hez. 34:10) LoMelusi Lophakeme uyayinakisisa indlela timvu takhe letiphatfwa ngayo—neNdvodzana yakhe yenta njalo.

“Davide Inceku Yami Utawuba Ngumholi Wabo Kuze Kube Phakadze”

23. Ngusiphi setsembiso Jehova lasenta mayelana nekuhlanganisa sive saka-Israyeli, futsi loko wakugcwalisa njani?

23 Jehova ufuna kutsi tikhonti takhe timkhonte ndzawonye ngebunye. Kulesiphrofetho lebesimayelana nekubuyiselwa, Nkulunkulu wetsembisa kutsi utawubutsisela bantfu bakhe ndzawonye—lokungulabo labamelela umbuso wetive letimbili takaJuda nembuso wetive letilishumi taka-Israyeli—bese uyabahlanganisa babe “sive sinye,” kube shengatsi tindvuku letimbili tiba “yindvuku yinye” esandleni sakhe. (Hez. 37:15-23) Lesiphrofetho sagcwaliseka ngekutsi Nkulunkulu abuyisele sive lesihlangene saka-Israyeli eVeni Lesetsembiso nga-537 B.C.E. * Kodvwa lobunye bebumane nje bubufakazi bebunye lobukhulu lobutako nalobutawuhlala njalo. Ngemuva kwekwetsembisa kuhlanganisa ndzawonye ema-Israyeli, Jehova waniketa Hezekeli siphrofetho lebesimayelana nekutsi loMbusi wesikhatsi lesitako bekatatihlanganisa njani tikhonti teliciniso ndzawonye emhlabeni wonkhe ngesibopho sebunye lebesitawuhlala phakadze.

24. Jehova umchaza njani uMbusi longuMesiya, futsi loMbusi utawubusa sikhatsi lesinganani?

24 Loko lokushiwo ngulesiphrofetho. (Fundza Hezekeli 37:24-28.) Jehova uphindze ubita leNkhosi lenguMesiya ngekutsi ‘yinceku yami Davide,’ ‘ngumelusi munye,’ “ngumholi,” kodvwa nyalo sewubita Lona Lowetsenjisiwe ngekutsi “yinkhosi.” (Hez. 37:22) LeNkhosi itawubusa sikhatsi lesinganani? Itawubusa kuze kube phakadze. Emavi latsi “kuze kube phakadze” aveta kutsi angeke tiphele tibusiso letitawuletfwa kubusa kwaleNkhosi. * Nasekubusa Jesu bantfu batawuba nebunye. Ngaphansi ‘kwalenkhosi yinye,’ bantfu batawuhamba “ngetehlulelo” letifanako futsi ‘bayawuhlala eveni’ ngekuthula. Kubusa kwaJesu kutawenta kutsi bantfu basondzelane kakhulu naJehova Nkulunkulu. Jehova utawenta “sivumelwane sekuthula” nalabantfu. Jehova utawuba nguNkulunkulu wabo, bona babe bantfu bakhe, futsi indzawo yakhe lengcwele itawuba semkhatsini “wabo kuze kube phakadze.”

25. Siphrofetho lesimayelana neNkhosi lenguMesiya sigcwaliseka njani?

25 Indlela lesiphrofetho lesigcwaliseka ngayo. Nga-1919, labagcotjiwe labetsembekile baba munye ngephansi ‘kwemelusi munye,’ iNkhosi lenguMesiya, Jesu Khristu. Ngekuhamba kwesikhatsi, “sicumbi lesikhulu” lesichamuka kuto “tonkhe tive, tinhlanga, bantfu, kanye netilwimi,” saba munye nalabagcotjiwe lesikhonta kanye nabo. (Semb. 7:9) Lamacembu lamabili ahlangana aba “ngumhlambi munye” ‘lonemelusi munye.’ (Joh. 10:16) Ngisho nobe kulamalunga alomhlambi kunalabatawuphila ezulwini nalabatawuphila emhlabeni, kodvwa bonkhe bahamba ngetehlulelo taJehova ngekwetsembeka. Umphumela waloku kube kutsi bahlala ndzawonye ngebunye epharadisi laNkulunkulu lebazalwane labanebunye emhlabeni wonkhe. Jehova ubabusise ngekuthula, futsi indzawo yabo lengcwele lemelelwa kukhonta lokuhlantekile isemkhatsini wabo. Jehova unguNkulunkulu wabo, futsi nabo bayatigcabha ngekuba tikhonti takhe—nyalo naphakadze!

26. Wena ungasifaka njani sandla kute kube nebunye emkhatsini webantfu baNkulunkulu?

26 Loko lesingakufundza kulesiphrofetho. Sikutsatsa njengelilungelo kuba nebunye nebazalwane emhlabeni wonkhe labasekela kukhonta lokuhlantekile kwaJehova. Kodvwa lelilungelo lihambisana nalokutsite natsi lokufanele sikwente—kufanele sifake sandla ekugcineni lobunye. Kungako sonkhe kufanele sidlale indzima yetfu kute sihlale simunye kuloko lesikukholelwako futsi netento tetfu tingaphambani. (1 Khor. 1:10) Kute sente njalo, kufanele sichubeke singenisa lwati loluvela kuNkulunkulu, sibambelele etimisweni tekutiphatsa letifanako letitfolakala eVini laNkulunkulu futsi sibe nencenye kulomsebenti lofanako nalobalulekile wekushumayela nekwenta bafundzi. Nobe kunjalo, intfo lehamba embili lesenta kutsi sibe nebunye, lutsandvo. Njengobe senta konkhe lokusemandleni etfu kute sikhombisane lutsandvo ngetindlela letehlukene—letifaka ekhatsi kuvelana, umusa kanye nekucolelana—sifaka sandla ebunyeni betfu. LiBhayibheli litsi: “Lutsandvo” “lusibopho lesiphelele sebunye.”—Khol. 3:12-14; 1 Khor. 13:4-7.

Jehova uyabubusisa bunye bebazalwane labatsandzanako labasemhlabeni wonkhe (Buka sigaba 26)

27. (a) Utiva njani nawufundza ngetiphrofetho letikhuluma ngaMesiya encwadzini yaHezekeli? (b) Yini lesitayihlola kuletehluko letilandzelako?

27 Kusijabulisa kakhulu kufundza ngetiphrofetho letikhuluma ngaMesiya letitfolakala encwadzini yaHezekeli. Kufundza nekucabangisisa ngaletiphrofetho kusifundzisa kutsi iNkhosi yetfu lesiyitsandzako Jesu Khristu kufanele siyetsembe, inelilungelo lelisemtsetfweni lekubusa, iselusa ngelutsandvo futsi itasigcina sinekuthula lokutawuhlala phakadze. Kulilungelo lelikhulu kuba ngephansi kwaleNkhosi lenguMesiya! Kufanele sikhumbule kutsi letiphrofetho letikhuluma ngaMesiya tiyincenye yayo yonkhe lendzaba lemayelana nekubuyiselwa lokukhulunywa ngako encwadzini yeliBhayibheli yaHezekeli. Jehova usebentisa Jesu kute abutsisele bantfu baKhe ndzawonye futsi abuyisele kukhonta lokuhlantekile. (Hez. 20:41) Etehlukweni letilandzelako talencwadzi sitawuhlolisisa lendzaba lejabulisako yekubuyiselwa kwekukhonta lokuhlantekile, nendlela lokuvetwe ngayo njengobe kulandziswa kulendzaba yaHezekeli.

^ sig. 1 Umnyaka wekucala wekutfunjwa kwaba ngu-617 B.C.E. ngesikhatsi emaJuda lokwacalwa ngawo kutfunjwa, ayiswa eBhabhulona. Ngako umnyaka wesitfupha wacala nga-612 B.C.E.

^ sig. 14 Luhla lwekutalwa kwaJesu kusukela kuDavide lubhalwe kahle etincwadzini temaVangeli.—Mat. 1:1-16; Luk. 3:23-31.

^ sig. 23 Siphrofetho saHezekeli lesimayelana netindvuku letimbili kanye nekugcwaliseka kwaso kutawuchazwa eSehlukweni 12 salencwadzi.

^ sig. 24 Mayelana nemagama latsi “kuze kube phakadze,” lenye incwadzi itsi: “Lamagama anemcondvo wentfo lengapheli nobe lehlale ikhona.”