Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 13

‘Tsɔɔmɔ Bɔ Ni Sɔlemɔ Shĩa Lɛ Yɔɔ’

‘Tsɔɔmɔ Bɔ Ni Sɔlemɔ Shĩa Lɛ Yɔɔ’

EZEKIEL 43:10

NƆ NI ABAAWIE HE: Sɔlemɔ shĩa kpele ni Ezekiel na yɛ ninaa mli lɛ mlitsɔɔmɔ

1-3. (a) Mɛni hewɔ eeenyɛ efee akɛ Ezekiel tsui nyɔ emli be ni ajie sɔlemɔ shĩa kpele lɛ he ninaa lɛ atsɔɔ lɛ lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso nɛɛ mli?

FEEMƆ Ezekiel ni eye afii 50 lɛ he mfoniri okwɛ. Ehi nomŋɔɔ mli afii 25. No mli lɛ, akpãtã Yerusalem sɔlemɔ shĩa lɛ hiɛ jeeŋmɔ ni etsɔ koikoi. Kɛ́ be ko ni eho lɛ, Ezekiel yakpa gbɛ akɛ ebaaku esɛɛ ni eyasɔmɔ akɛ osɔfo yɛ Yerusalem lɛ, no lɛ amrɔ nɛɛ eyɔse akɛ nakai gbɛkpamɔ lɛ nyɛŋ aba mli. Eshwɛ aaafee afii 56 lolo dani nomŋɔɔ lɛ baaba naagbee. No hewɔ lɛ, Ezekiel le akɛ, ebaawa waa akɛ ebaahi shi kɛyashi nɛkɛ afii babaoo nɛɛ baashɛ ni Yehowa webii lɛ aku amɛsɛɛ kɛya amɛmaŋ ekoŋŋ, aahu po akɛ ebaahi shi ni ena akɛ ama sɔlemɔ shĩa lɛ ekoŋŋ. (Yer. 25:11) Ani susumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ hãa ewerɛ hoɔ ehe?

2 Kwɛ bɔ ni ehi waa akɛ Yehowa hala be nɛɛ, ni ejie ninaa kpele kpo etsɔɔ Ezekiel koni no ashɛje nuu anɔkwafo nɛɛ mii ni ená hiɛnɔkamɔ! Yehowa tsɔ ninaa nɛɛ nɔ ewó gbalɔ lɛ kɛku sɛɛ kɛtee emaŋ, ni ekɛ lɛ yadamɔ gɔŋ ko ni kwɔ waa nɔ. Be ni edamɔ gɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, “nuu ko ni su tamɔ akɔɔble” ba eŋɔɔ. Nakai nuu lɛ ji ŋwɛibɔfo, ni ekɛ Ezekiel yashara shi yɛ sɔlemɔ shĩa wulu ko mli. (Kanemɔ Ezekiel 40:1-4.) Efee tamɔ nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ! Eeenyɛ efee akɛ ninaa nɛɛ waje Ezekiel hemɔkɛyeli, ehã enaa kpɛ ehe, ni ekolɛ, ehiɛ fee lɛ yaa fioo. Eyɛ mli akɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ni ena lɛ he nibii komɛi jeee nɔ ko hee kɛhã lɛ moŋ, shi esoro no kwraa yɛ sɔlemɔ shĩa ni ele yɛ Yerusalem lɛ he.

3 Ezekiel wolo lɛ mli naagbee yitsei nɛɛhu lɛ wieɔ ninaa ni hãa mɔ naa kpɛɔ ehe nɛɛ he titri. Hã wɔsusu su ni esa akɛ wɔná be ni wɔpɛiɔ ninaa nɛɛ mli koni wɔnu shishi jogbaŋŋ lɛ he wɔkwɛ. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ kɛji nɔ ni Ezekiel na lɛ ji mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele ni Paulo wie he afii ohai komɛi asɛɛ lɛ. Agbɛnɛ hu, wɔbaasusu bɔ ni Ezekiel kɛ nomii lɛ nu ninaa nɛɛ shishi amɛhã lɛ he wɔkwɛ.

Ehe Bahia Ni Wɔtsake Gbɛ Ni Wɔtsɔɔ Nɔ Wɔtsɔɔ Saji Amli Lɛ

4. Be ko ni eho lɛ, te atsɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he ninaa lɛ mli ahã tɛŋŋ, shi amrɔ nɛɛ, mɛni ehe ebahia ni afee?

4 Be ko ni eho lɛ, awie yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ, Ezekiel na Yehowa mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ, nɔ ni akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni ewie he yɛ wolo ni eŋma kɛyahã Hebribii lɛ mli lɛ. * Yɛ nakai shishinumɔ lɛ naa lɛ, etamɔ nɔ ni nilee yɛ mli akɛ wɔbaadamɔ bɔ ni Paulo wie sɔlemɔ buu lɛ he ehã lɛ nɔ wɔtsɔɔ akɛ sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na yɛ eninaa lɛ mli lɛ he nibii lɛ babaoo damɔ shi kɛhã nɔ ko, loo amɛfeɔ nibii komɛi ahe mfoniri. Shi be ni wɔsɔle ni wɔjwɛŋ nii anɔ kɛtee shɔŋŋ lɛ, wɔna akɛ ehe miihia ni wɔtsɔɔ Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ mli yɛ gbɛ ni shishinumɔ yɔɔ mlɛo nɔ.

5, 6. (a) Mɛni Paulo wie yɛ sɔlemɔ buu lɛ he ni tsɔɔ akɛ ebaa ehe shi? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Paulo yɛ bɔ ni wɔnuɔ Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ shishi wɔhãa lɛ mli?

5 Wɔna akɛ ehe ehiaaa ni wɔkwɛ kɛji nibii fɛɛ ni yɔɔ sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na yɛ eninaa lɛ mli lɛ he lɛ ateŋ eko fɛɛ eko ji gbalɛ ko mlibaa loo akɛ efeɔ nɔ ko he mfoniri. Mɛni hewɔ? Hã wɔsusu nɔkwɛmɔnɔ ko ni sa kadimɔ waa he wɔkwɛ. Be ni Paulo wie sɔlemɔ buu lɛ kɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ, etsĩ nibii ni yɔɔ sɔlemɔ buu lɛ mli lɛ babaoo atã, ni nibii nɛɛ ekomɛi ji shika tsuru tsofa-kɛ-ŋma shãanɔ lɛ, kpaŋmɔ adeka lɛ naanɔ lɛ, kɛ shika tsuru kɔɔpoo ni mana lɛ yɔɔ mli lɛ. Ani ewie akɛ nibii nɛɛ eko fɛɛ eko ji gbalɛ mlibaa? Ekã shi faŋŋ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hãaa efee nakai. Nɔ ni Paulo ŋma moŋ ji akɛ: “Amrɔ nɛɛ jeee be ni wɔkɛbaawie nibii nɛɛ ahe fitsofitso.” (Heb. 9:4, 5) Paulo ŋmɛ gbɛ koni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsɔɔ lɛ gbɛ, ni ekɛ heshibaa mɛ Yehowa.​—Heb. 9:8.

6 Wɔbaanyɛ wɔwie nɔ ko tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ he. Ebaabi ni wɔle no hu he nibii fitsofitso. Ni kɛ́ ehe bahia ni afee tsakemɔi yɛ bɔ ni wɔnuɔ saji komɛi ashishi wɔhãa lɛ mli lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔbaamɛ Yehowa koni ehã nibii afee faŋŋ. (Kanemɔ Mika 7:7.) Shi ani esa akɛ wɔmu sane naa akɛ Yehowa mumɔ lɛ hãko wɔle ninaa nɛɛ he saji krokomɛi? Dabi kwraa!

Ani Ezekiel Na Mfonirifeemɔŋ Sɔlemɔ Shĩa Kpeteŋkpele Lɛ?

7, 8. (a) Mɛɛ tsakemɔ afee yɛ bɔ ni wɔnuɔ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ shishi wɔhãa lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ esoro sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na lɛ yɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa ni Paulo wie he lɛ he?

7 Tamɔ bɔ ni wɔwie kɛtsɔ hiɛ lɛ, yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, awie yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ Ezekiel na Yehowa mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ, nɔ ni akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni eŋma he sane ehã Hebribii lɛ. Shi niiamlitaomɔ krokomɛi ni wɔfee lɛ ehã wɔna akɛ, Ezekiel enaaa mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

8 Klɛŋklɛŋ lɛ, sɔlemɔ shĩa lɛ ni Ezekiel na lɛ kɛ Paulo niiamlitsɔɔmɔ lɛ kpãaa gbee. Susumɔ enɛ he okwɛ: Bɔfo Paulo fee lɛ faŋŋ akɛ, Mose gbii lɛ amli sɔlemɔ buu lɛ feɔ nɔ ko ni da he mfoniri loo nɔkwɛmɔnɔ. Sɔlemɔ buu lɛ yɛ tsũ ko ni atsɛɔ lɛ “He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ,” tamɔ bɔ ni Solomon sɔlemɔ shĩa lɛ kɛ Zerubabel nɔ lɛ ni ama fɛɛ henɔ kome lɛ hu ji lɛ. Paulo tsɛ nakai tsũ lɛ akɛ “he krɔŋkrɔŋ ni akɛ niji fee,” ni etsɔɔ mli akɛ efeɔ “he krɔŋkrɔŋ diɛŋtsɛ lɛ he mfoniri.” Mɛni ji he krɔŋkrɔŋ diɛŋtsɛ lɛ mɔ? Paulo tsɔɔ mli akɛ, no ji: “Ŋwɛi diɛŋtsɛ,” he ni Yehowa yɔɔ lɛ. (Heb. 9:3, 24) Ani no Ezekiel na lɛ? Dabi. Nɔ ko bɛ Ezekiel ninaa lɛ mli ni tsɔɔ akɛ, ena nibii ni yɔɔ ŋwɛi.​—Okɛto Daniel 7:9, 10, 13, 14 lɛ he.

9, 10. Yɛ afɔleshãa gbɛfaŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ esoro sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na yɛ ninaa mli lɛ yɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele ni Paulo wie he lɛ he?

9 Nɔ ko ni kɔneɔ wɔyiŋ waa akɛ esoro Ezekiel ninaa lɛ yɛ Paulo nɔ lɛ he ji afɔlei ni ashãa lɛ. Ezekiel nu ni akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni mli kã shi faŋŋ miihã emaŋbii lɛ, lumɛi lɛ, kɛ osɔfoi lɛ yɛ afɔleshãai ahe. Abi ni amɛshã amɛhe eshai lɛ ahe afɔlei. Abi ni amɛshã naanyobɔɔ afɔlei hu, ni no lɛ, amɛbaanyɛ amɛye eko yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ niyelihei lɛ. (Eze. 43:18, 19; 44:11, 15, 27; 45:15-20, 22-25) Ani ayaa nɔ ashãa nakai afɔlei lɛ yɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ mli?

Sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na yɛ ninaa lɛ mli lɛ jeee mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ

10 Hetoo lɛ yɛ faŋŋ. Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Be ni Kristo ba akɛ nibii kpakpai ni eba momo lɛ ahe osɔfonukpa lɛ, etsɔ mama tsũ ni je agbo ni eye emuu fe klɛŋklɛŋ nɔ lɛ mli, mama tsũ ni jeee niji akɛfee, nɔ ni jeee je nɛŋ bɔɔ nii lɛ ateŋ eko. Ebote he krɔŋkrɔŋ lɛ shi kome nyɔŋlo, jeee kɛ abotiai kɛ tsinahii alá, shi moŋ kɛ lɛ diɛŋtsɛ elá, ni ekɛná naanɔ kpɔmɔ ehã wɔ.” (Heb. 9:11, 12) No hewɔ lɛ, afɔle kome pɛ ashã yɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ mli. No ji kpɔmɔ afɔleshãa lɛ, ni mɔ ni kɛhã ji Osɔfonukpa Kpeteŋkpele lɛ diɛŋtsɛ, ni ji Yesu Kristo. Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na yɛ eninaa lɛ mli ni akɛ toi kɛ tsinai shãa afɔlei yɛ jɛmɛ lɛ jeee mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ.

11. Yɛ Ezekiel gbii lɛ amli lɛ, no mli lɛ, be shɛko ni Nyɔŋmɔ kɛbaajie anɔkwalei ni kɔɔ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ akpo. Mɛni hewɔ?

11 No kɛ wɔ baa yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ jeee mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ Ezekiel na lɛ nɔ, ni no ji: No mli lɛ, be ni Nyɔŋmɔ kɛbaajie nakai anɔkwalei lɛ akpo lɛ shɛko. Kaimɔ akɛ mɛi klɛŋklɛŋ ni Ezekiel ninaa lɛ kɔɔ amɛhe ji Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom kɛtee Babilon lɛ. No mli lɛ, amɛyɛ Mose Mla lɛ shishi. Kɛ́ nomŋɔɔ lɛ ba naagbee lɛ, amɛbaaku amɛsɛɛ kɛya Yerusalem, ni amɛkɛ nakai Mla lɛ ni kɔɔ jamɔ krɔŋŋ he lɛ baayatsu nii kɛtsɔ sɔlemɔ shĩa lɛ kɛ efɔleshãa latɛ lɛ ni amɛbaama ekoŋŋ lɛ nɔ. Ni amɛbaaya nɔ amɛshã afɔlei yɛ jɛmɛ, ni sɛɛ mli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ amɛfee enɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 600. Susumɔ enɛ he okwɛ: Eji Ezekiel ninaa lɛ Yudafoi lɛ na mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa lɛ kulɛ, te ebaasa amɛhe ehã tɛŋŋ? Ejaakɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa nɛɛ mli osɔfonukpa lɛ kɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala shã afɔle yɛ, ni no sɛɛ lɛ, agu afɔlei krokomɛi fɛɛ ni ashãa lɛ! Kulɛ, te amɛbaanu ninaa nɛɛ shishi amɛhã tɛŋŋ? Kulɛ, ani enɛ hãŋ amɛnijiaŋ aje wui ni amɛkaye Mose Mla lɛ nɔ? Tamɔ bɔ ni wɔle lɛ, Yehowa jieɔ anɔkwalei lɛ akpo yɛ be ni sa mli, kɛ be ni ewebii lɛ baanyɛ anu shishi lɛ mli.

12-14. Mɛɛ tsakpãa yɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ ni Ezekiel na lɛ kɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa lɛ ni Paulo wie he lɛ teŋ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Sɔlemɔ Shĩai Srɔtoi Lɛ Tsɔɔ Wɔ Nibii Srɔtoi.”)

12 Belɛ, mɛɛ tsakpãa yɔɔ sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na yɛ ninaa mli lɛ kɛ mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa ni Paulo wie he lɛ teŋ? Hã ehi ojwɛŋmɔŋ akɛ, Paulo niiamlitsɔɔmɔ lɛ damɔ sɔlemɔ buu lɛ ni ama yɛ Mose gbii lɛ amli lɛ nɔ, shi jeee sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na yɛ ninaa mli lɛ nɔ. Eji anɔkwale akɛ, Paulo tsĩ sɔlemɔ buu lɛ he nibii babaoo atã, ni nakai nibii lɛ hu yɛ sɔlemɔ shĩa ni Solomon ma lɛ kɛ Zerubabel nɔ lɛ mli, ni nibii tamɔ nakai hu yɛ sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na yɛ ninaa mli lɛ mli. Shi kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, esoro nɔ ni Ezekiel wie he lɛ yɛ Paulo nɔ lɛ he. * Amɛ fɛɛ amɛwieee nɔ kome he, esoro nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ŋma lɛ, shi kɛ̃lɛ, mɔ nɛ niŋmaa lɛ yeɔ ebuaa ni anuɔ mɔ nɛ nɔ lɛ shishi. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Wɔbaanyɛ wɔwie tsakpãa ni yɔɔ Biblia mli saji enyɔ nɛɛ ateŋ lɛ he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Paulo nɔ lɛ tsɔɔ wɔ gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛhã anɔkwa jamɔ, shi Ezekiel nɔ lɛ tsɔɔ wɔ Yehowa taomɔ nii kɛhã anɔkwa jamɔ. Bɔ ni afee ni Paulo ahã wɔle gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛhã jamɔ krɔŋŋ lɛ, etsɔɔ wɔ nɔ ni mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa lɛ mli nibii, tamɔ osɔfonukpa lɛ, afɔlei lɛ, afɔleshãa latɛ lɛ, kɛ He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ tsɔɔ. Shi bɔ ni afee ni wɔle Yehowa taomɔ nii kɛhã jamɔ krɔŋŋ lɛ, Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ tsɔɔ wɔ nibii fitsofitso ni hãa wɔleɔ nibii babaoo yɛ Yehowa taomɔ nii lɛ ahe.

14 Belɛ, te esa akɛ wɔnu tsakemɔ ni wɔfee yɛ bɔ ni wɔnuɔ sane nɛɛ shishi lɛ mli lɛ shishi wɔhã tɛŋŋ? Enɛ etsɔɔɔ kɔkɔɔkɔ akɛ Ezekiel ninaa lɛ kɔɔɔ wɔhe tsɔ ŋmɛnɛ. Bɔ ni afee ni wɔna bɔ ni ninaa lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛhã wɔ lɛ, hã wɔsusu bɔ ni Yudafoi anɔkwafoi ni hi shi yɛ Ezekiel gbii lɛ amli kɛ no sɛɛ lɛ ná ninaa lɛ he sɛɛ lɛ he jogbaŋŋ wɔkwɛ.

Te Yudafoi Ni Aŋɔ Amɛ Nom Lɛ Nu Ninaa Lɛ Shishi Amɛhã Tɛŋŋ?

15. (a) Mɛni ji sane oti ni yɔɔ Ezekiel ninaa lɛ mli? (b) Mɛɛ srɔto wɔnaa yɛ sane ni yɔɔ Ezekiel yitso 8 lɛ kɛ nɔ ni yɔɔ yitso 40 kɛyashi 48 lɛ teŋ?

15 Bɔ ni afee ni wɔna hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa yɛ sane nɛɛ he lɛ, hã wɔsusu sanebimɔi srɔtoi ni kɔɔ sane nɛɛ he lɛ ahe wɔkwɛ, ejaakɛ nomɛi baaye abua wɔ koni wɔna sane muu lɛ fɛɛ naa jogbaŋŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, mɛni ji sane oti ni yɔɔ ninaa lɛ mli? Yɛ kukufoo mli lɛ, sane oti ni yɔɔ ninaa lɛ mli ji akɛ, abaato jamɔ krɔŋŋ shishi ekoŋŋ! Ekã shi faŋŋ akɛ, Ezekiel nu shishi nakai. No mli lɛ, eŋma sane ni amrɔ nɛɛ eyɔɔ Ezekiel yitso 8 lɛ mli lɛ momo, ni yitso nɛɛ mli ji he ni Yehowa jie ninaa ko kpo etsɔɔ lɛ ni ena nyaŋemɔ nii ni afeɔ yɛ sɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Yerusalem lɛ. Ni eeenyɛ efee akɛ Ezekiel ná miishɛɛ waa akɛ eŋma nɔ ko ni esoro no kwraa yɛ nɔ ni eŋma momo lɛ he, ni ji sane ni amrɔ nɛɛ wɔnaa yɛ Ezekiel yitso 40 kɛyashi 48 lɛ. Yitsei nɛɛ ewieee jamɔ krɔŋŋ ni abule lɛ he, moŋ lɛ, amɛhãa wɔnaa nɔ ni jamɔ krɔŋŋ biɔ ni afee, tamɔ bɔ ni atsɔɔ yɛ Mose Mla lɛ mli akɛ ajá Yehowa ahã lɛ pɛpɛɛpɛ.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ maa nɔ ni Yesaia gba aaafee afii 100 ni tsɔ hiɛ lɛ nɔ mi?

16 Kɛ́ abaajá Yehowa jogbaŋŋ ekoŋŋ tamɔ eji tsutsu lɛ, no lɛ, esa akɛ awó ejamɔ lɛ nɔ fe jamɔi krokomɛi fɛɛ. Nɔ ni fe afii 100 ni tsɔ Ezekiel gbii lɛ ahiɛ lɛ, akɛ mumɔ tsirɛ gbalɔ Yesaia ni eŋma akɛ: “Yɛ gbii lɛ anaagbee lɛ mli lɛ, Yehowa shĩa lɛ gɔŋ lɛ baama shi shiŋŋ yɛ gɔji lɛ ayiteŋ, ni abaawó nɔ fe gɔŋkpɔi lɛ fɛɛ.” (Yes. 2:2) Yesaia na faŋŋ akɛ abaato Yehowa jamɔ krɔŋŋ lɛ shishi ekoŋŋ ni abaawó nɔ waa, oookɛɛ akɛma gɔŋ ni kwɔ fe fɛɛ nɔ. Ni amrɔ nɛɛ, nɛgbɛ Yehowa shĩa lɛ ma yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ? Ema “gɔŋ ko ni kwɔ waa nɔ”! (Eze. 40:2) No hewɔ lɛ, Ezekiel ninaa lɛ maa nɔ mi akɛ abaasaa ato jamɔ krɔŋŋ shishi ekoŋŋ.

Sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na lɛ ma gɔŋ ko ni kwɔ waa nɔ (Kwɛmɔ kuku 16)

17. Mɛɛ otii yɔɔ Ezekiel yitso 40 kɛyashi 48 lɛ?

17 Hã wɔsusu nɔ ni Ezekiel na kɛ nɔ ni enu lɛ he kuku wɔkwɛ; wɔnaa enɛ he sane yɛ ewolo lɛ yitso 40 kɛyashi 48 lɛ. Be ni bɔfo lɛ susuɔ sɔlemɔ shĩa lɛ agbói lɛ, egbogbo lɛ, ekpoi lɛ, kɛ ejamɔhe lɛ, no mli lɛ Ezekiel miikwɛ. (Eze. 40-42) Kɛkɛ ni nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ ba: Yehowa anunyam lɛ bayi sɔlemɔ shĩa lɛ obɔ! Yehowa wo ewebii ni egba afã lɛ kɛ osɔfoi lɛ kɛ lumɛi lɛ ŋaa. (Eze. 43:1-12; 44:10-31; 45:9-12) Ezekiel na faa ko miiho kɛmiijɛ sɔlemɔ shĩa lɛ mli, ni be ni ehoɔ kɛyaboteɔ Ŋshɔ Ni Egbo lɛ mli lɛ, ehãa nibii hiɔ wala mli ni ekɛ jɔɔmɔi hu baa. (Eze. 47:1-12) Ni ena ni ajara shikpɔŋ lɛ mli yɛ bɔ ni atsɔɔ lɛ naa pɛpɛɛpɛ, ni jamɔ krɔŋŋ hu miiya nɔ yɛ he ko ni bɛŋkɛ shikpɔŋ lɛ teŋgbɛ. (Eze. 45:1-8; 47:13–48:35) Mɛni ji oti ni yɔɔ sane muu lɛ fɛɛ mli? Ekã shi faŋŋ akɛ, Yehowa miiwo ewebii lɛ shi akɛ, ebaaku sɛɛ ekɛ jamɔ krɔŋŋ aba ekoŋŋ ni ebaawó nɔ fe jamɔi krokomɛi fɛɛ. Ebaaba esɔlemɔ shĩa lɛ ni ebaahi jɛmɛ, ni ebaajɛ nakai sɔlemɔ shĩa lɛ ejɔɔ ewebii lɛ, ebaahã amɛná hewalɛ, amɛbaahi wala mli, ni toiŋjɔlɛ baahi shikpɔŋ lɛ nɔ.

Sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na lɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa baato jamɔ krɔŋŋ shishi ekoŋŋ yɛ gbɛ ni yɔɔ nyam nɔ (Kwɛmɔ kuku 17)

18. Ani esa akɛ anu sɔlemɔ shĩa lɛ he ninaa lɛ shishi akɛ eetsɔɔ akɛ abaama sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele tamɔ nakai lɛɛlɛŋ? Tsɔɔmɔ mli.

18 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ani esa akɛ anu ninaa lɛ shishi akɛ eetsɔɔ akɛ abaama sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele tamɔ nakai lɛɛlɛŋ? Dabi. Eeenyɛ efee akɛ, Ezekiel kɛ enyɛmimɛi ni aŋɔ amɛ nom ni ninaa nɛɛ kɔɔ amɛhe lɛ yɔse amrɔ nɔŋŋ akɛ, ninaa nɛɛ ji mfonirifeemɔŋ nɔ ko. Mɛni hewɔ? Kaimɔ akɛ, Ezekiel na sɔlemɔ shĩa nɛɛ ni ema “gɔŋ ko ni kwɔ waa nɔ.” Eyɛ mli akɛ, enɛ kɛ nɔ ni Yesaia gba lɛ kpãa gbee moŋ, shi ehoŋ he ni sɔlemɔ shĩa lɛ diɛŋtsɛ ma lɛ. Solomon ma sɔlemɔ shĩa lɛ yɛ Moria Gɔŋ lɛ nɔ yɛ Yerusalem, ni jɛmɛ ji he ni atsɔɔ akɛ abaasaa ama yɛ ekoŋŋ gbi ko. Shi ani eji “gɔŋ ko ni kwɔ waa”? Dabi. Anɔkwa, gɔji krokomɛi bɔle Moria Gɔŋ lɛ, ni gɔji nɛɛ ekomɛi kwɔlɔ fe lɛ loo amɛkɛ lɛ kwɔlɛ kome. Agbɛnɛ hu, sɔlemɔ shĩa ni Ezekiel na lɛ da waa. Kɛ́ okwɛ sɔlemɔ shĩa lɛ dalɛ kɛ bɔ ni atswa gbogbo awo he lɛ, eda aahu akɛ ehoŋ Moria Gɔŋ lɛ nɔ. Ehoŋ Yerusalem maŋ muu lɛ fɛɛ ni yɔɔ Solomon beiaŋ lɛ diɛŋtsɛ po mli! Kɛfata he lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, nomii lɛ kpaaa gbɛ akɛ faa diɛŋtsɛ baaho kɛjɛ sɔlemɔ shĩa lɛ jamɔhe lɛ kɛyabote Ŋshɔ Ni Egbo lɛ mli, ní ehã nakai nui ni wala bɛ amɛmli lɛ aná hewalɛ. Naagbee lɛ, akɛni gɔji fa yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ hewɔ lɛ, husui ni jaraa wekui lɛ amli lɛ bɛ tɛ̃ɛ loo trɔmɔɔ, tamɔ bɔ ni atsɔɔ yɛ ninaa lɛ mli akɛ husui lɛ kamɔ shi trɔmɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ anu ninaa lɛ shishi akɛ eji mfonirifeemɔŋ nɔ ko.

19-21. Mɛɛ hewalɛ Yehowa taoɔ ni Ezekiel ninaa lɛ aná yɛ maŋbii lɛ anɔ, ni mɛni Yehowa taoɔ ekɛ enɛ atsɔɔ ewebii lɛ?

19 Nɔ ni ji etɛ lɛ, mɛɛ hewalɛ Yehowa taoɔ ni ninaa lɛ aná yɛ Ezekiel maŋbii lɛ anɔ? Be ni Yehowa webii lɛ susuɔ etaomɔ nii kɛhã jamɔ krɔŋŋ lɛ he lɛ, kulɛ esa akɛ amɛhiɛ agboi. Yehowa kɛɛ Ezekiel akɛ etsɔɔ “Israel shĩa lɛ bɔ ni sɔlemɔ shĩa lɛ yɔɔ.” Esa akɛ Ezekiel atsɔɔ Israelbii lɛ nibii fɛɛ fitsofitso bɔ ni afee ni, kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, amɛnyɛ “amɛkase sɔlemɔ shĩa lɛ he nitɛŋmɔ ni yɔɔ wolo nɔ lɛ.” Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ajwɛŋ sɔlemɔ shĩa lɛ nɔ lɛ? Tamɔ bɔ ni wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, jeee koni amɛma sɔlemɔ shĩa lɛ. Shi moŋ, Yehowa kɛɛ, “koni amɛhiɛ agboi yɛ amɛtɔmɔi lɛ ahewɔ.”​—Kanemɔ Ezekiel 43:10-12.

20 Mɛni hewɔ ekolɛ ninaa nɛɛ baata mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ atsuiŋ ni ehã amɛhiɛ agboi lɛ? Kadimɔ akɛ, akɛɛ Ezekiel akɛ: “Gbɔmɔ bi, okɛ ojwɛŋmɔ aba nɔ fɛɛ nɔ ni makɛɛ bo yɛ Yehowa shĩa lɛ he gbɛtsɔɔmɔi lɛ kɛ mlai lɛ ahe lɛ nɔ, ni okwɛ, ni obo mi toi jogbaŋŋ.” (Eze. 44:5) Awie gbɛtsɔɔmɔi kɛ mlai ahe atsɔɔ Ezekiel shii abɔ. (Eze. 43:11, 12; 44:24; 46:14) Agbɛnɛ hu, akai Ezekiel shii abɔ yɛ Yehowa taomɔ nii ahe​—akai lɛ po yɛ bɔ ni esa akɛ susumɔnii kɛ nsɛni tɛi lɛ afee nɔ ni ja lɛ ahe. (Eze. 40:5; 45:10-12; okɛto Abɛi 16:11 lɛ he.) Nɔ hewɔ ni wɔkɛɔ nakai ji akɛ, Ezekiel kɛ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “susu,” “susumɔ,” “susumɔnii,” kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ tsu nii fe shii 50 yɛ ninaa nɛɛ mli!

21 Susumɔnii, nsɛni tɛi, mlai, gbɛtsɔɔmɔi​—mɛni Yehowa taoɔ ekɛ enɛɛmɛi fɛɛ atsɔɔ ewebii lɛ? Etamɔ nɔ ni eetao ehã ewebii lɛ ale anɔkwa sane ni he hiaa nɛɛ: Yehowa pɛ ji mɔ ni tsɔɔ gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ akɛ jamɔ krɔŋŋ ahã lɛ. Mɛi fɛɛ ni jeɔ nɔ ni Yehowa etsɔɔ lɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ amɛhiɛ agboi! Shi mɛɛ gbɛi anɔ Yudafoi lɛ kase nii kɛjɛ ninaa lɛ mli? Yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu enɛ he nɔkwɛmɔnii pɔtɛi komɛi ahe. No baaye abua wɔ koni wɔna bɔ ni ninaa ni sa kadimɔ nɛɛ kɔɔ wɔhe jogbaŋŋ ŋmɛnɛ.

Mɛni hewɔ sɔlemɔ shĩa lɛ he ninaa lɛ baahã mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ ahiɛ agboi lɛ (Kwɛmɔ kuku 19-21)

^ kk. 4 Mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa lɛ ji gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛhã jamɔ krɔŋŋ ni damɔ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ nɔ. Wɔle akɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ bɔi nitsumɔ yɛ afi 29 Ŋ.B.

^ kk. 12 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo wie osɔfonukpa lɛ kɛ nitsumɔ ni etsuɔ yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ daa afi lɛ he titri. (Heb. 2:17; 3:1; 4:14-16; 5:1-10; 7:1-17, 26-28; 8:1-6; 9:6-28) Shi yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ, awieee osɔfonukpa lɛ loo Kpatamɔ Gbi lɛ he.