Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 13

“Umvuija . . . mudi ntempelo”

“Umvuija . . . mudi ntempelo”

YEHEZEKELE 43:10

LUNGENYI LUNENE: Diumvuija dia tshikena kumona tshia ntempelo mulenga tshivua Yehezekele mumone

1-3. a) Bua tshinyi tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo wa dikema tshivua mua kuikala tshimukoleshe? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.) b) Ntshinyi tshituamona mu nshapita eu?

 FUANYIKIJA Yehezekele ukadi ne bidimu 50. Udi wela meji a bidimu 25 bikadibu benze katshia babakuata baya nabu. Bidimu bia bungi bikavua bipite katshia babumbula ntempelo wa mu Yelushalema. Biobi ne: uvua wela meji a kulua muakuidi mu Yelushalema, abu bukavua bualu bua kupua muoyo. Kutshivua kushale bidimu bitue ku 56 bua kubalekelelabu mu Babilona, nanku Yehezekele uvua mujadike ne: kavua mua kulala kabidi bidimu bia bungi mufuane kumona muvuabu balekelela bantu ba Yehowa bapingana kuabu bua kuibakulula ntempelo to. (Yel. 25:11) Meji a nanku avua ne bua kuikala mamubungamije.

2 Kadi Yehowa wakenza bualu bulenga bua dikema, kulejaye Yehezekele tshikena kumona tshivua tshimukoleshe ku muoyo ne tshimupeteshe ditekemena dikole! Udi umuambula mu tshikena kumona, upingana nende kuabu, ne umuteka pa mutu pa mukuna mule mutambe. Pa mukuna apu, Yehezekele udi ututakena ne “muntu uvua ne tshimuenekelu bu tshia tshiamu tshia mitaku.” Muanjelu au udi umuendesha nseke yonso ya ntempelo wa dikema. (Bala Yehezekele 40:1-4.) Bualu ebu budi bumueneka bulelela! Tshidi Yehezekele umona tshidi tshimukemesha, tshimupitshila mutu. Nansha mudiye mumanye bintu bia bungi bidiye umona mu ntempelo eu, ntempelo eu uvua mushilangane bikole ne wa mu Yelushalema.

3 Tshikena kumona tshia dikema etshi tshidi mu nshapita tshitema ya ndekelu ya mu mukanda wa Yehezekele. Tuakulayi mpindieu bua mushindu utudi mua kumvua tshikena kumona etshi. Pashishe netumanye bikala tshivua Yehezekele mumone atshi ni tshivua ntempelo munene wa mu nyuma uvua mupostolo Paulo mulue kuakuila panyima pa nkama ya bidimu. Netumone kabidi muvua tshikena kumona atshi tshikankamije Yehezekele ne bena Yuda bavua mu Babilona.

Diumvuija dipepele dia tshikena kumona

4. Ku kale, mikanda yetu ivua yamba tshinyi bua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo? Kadi bivua bikengela kuenza tshinyi?

4 Ku kale, mikanda yetu ivua yamba ne: tshivua Yehezekele mumone atshi tshivua ntempelo munene wa mu nyuma wakalua mupostolo Paulo kuakuila mu mukanda uvuaye mutumine bena Ebelu. * Nanku, bivua bimueneka ne: malu avua Paulo mufunde bua ntenta wa tshitendelelu uvuaye mumone mu tshikena kumona ke avua atuambuluisha bua kuamba ne: bintu bia bungi bidi Yehezekele mumone mu ntempelo au bivua mundidimbi wa malu kampanda. Kadi patudi basambile ne bakebulule bikole, tudi bamone ne: bivua bikengela kupeta diumvuija dipepele dia tshikena kumona tshia Yehezekele etshi.

5, 6. a) Mmunyi muvua mupostolo Paulo muleje didipuekesha padiye wakula bua ntenta wa tshitendelelu? b) Ntshinyi tshivuaye muambe bua diakula malu avua atangila ntenta au? Mmunyi mudi mmuenenu wende wa malu eu utuambuluisha mu ngumvuilu wetu wa tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo?

5 Ki mbimpe tuetu kukeba diumvuija dia tshintu tshionso tshia mu ntempelo uvua Yehezekele mumone nansha. Tuangate tshilejilu. Pavua Paulo ufunda bua ntenta wa tshitendelelu ne ntempelo wa mu nyuma, wakatela bintu bivua mu ntenta wa tshitendelelu, bu mudi tshintu tshia or tshia kuoshila musenga wa manananshi, tshibuikidiji tshia mushete, ne mulondo wa or muikale ne mana. Wakafila diumvuija dia bintu abi anyi? Bidi bimueneka ne: nyuma muimpe kavua mumusake bua kufunda bualu abu to. Wakamba ne: “Mpindieu ki ndîba dia kuakula bia bungi bua malu aa to.” (Eb. 9:4, 5) Paulo uvua musue kulonda buludiki bua nyuma ne kutekemena Yehowa ne budipuekeshi buonso.​—Eb. 9:8.

6 Tudi mua kumona tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo mu mushindu wa muomumue. Tshidi ne malu a bungi. Ke bualu kayi, mbimpe tuindile Yehowa nkayende afile diumvuija diawu biobi bikengela. (Bala Mika 7:7.) Nanku tudi mua kuamba ne: nyuma wa Nzambi ki mmutokeshe kabidi tshilumbu tshia tshikena kumona etshi anyi? Tòo!

Yehezekele uvuaku mumone ntempelo munene wa mu nyuma anyi?

7, 8. a) Nngumvuilu kayi muakajilula utudi nende lelu? b) Mmunyi mudi ntempelo wa tshikena kumona mushilangane ne ntempelo wa mu nyuma uvua Paulo muakuile?

7 Anu bu mutukavua bamone ku ntuadijilu, mikanda yetu ya kale mmiumvuije ne: Yehezekele uvua mumone ntempelo munene wa Yehowa wa mu nyuma uvua Paulo pende mulue kuakuila mu mukanda wa Ebelu. Kadi patudi bakonkonone malu bimpe bimpe, tudi bafike ku dimona ne: Yehezekele kavua mumone ntempelo munene wa mu nyuma to. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?

8 Tshia kumpala, ntempelo uvua Yehezekele mumone kena upetangana ne diumvuija divua nyuma musake Paulo bua kufila to. Mona ne: mupostolo Paulo udi uleja ne: ntenta wa tshitendelelu wa mu matuku a Mose uvua mundidimbi wa bualu bunene buvua ne bua kuenzeka. Ntenta wa tshitendelelu au uvua anu bu ntempelo wa Solomo ne wa Zelubabela bualu ntempelo ayi ivua mibaka mushindu umue, mikale payi ne tshitupa tshivuabu babikila ne: “Muaba Mutambe Tshijila.” Paulo wakabikila tshitupa atshi ne: “muaba wa tshijila muenza ku bianza” uleja ne: uvua “tshimfuanyi tshia muaba mulelela.” Kadi muaba mulelela au mmuaba kayi? Paulo udi wandamuna ne: mmu “diulu muine,” muaba udi Yehowa musombele. (Eb. 9:3, 24) Mmumue ne: diulu ke divua Yehezekele mumone anyi? Tòo. Mu tshikena kumona tshia Yehezekele kamuena tshidi tshileja ne: uvua mumone malu a mu diulu nansha.​—Tangila kabidi Danyele 7:9, 10, 13, 14.

9, 10. Mu bualu bua milambu, ntempelo uvua Yehezekele mumone mushilangane ne ntempelo munene wa mu nyuma uvua Paulo muakuile ku tshinyi?

9 Kudi bualu bukuabu budi buleja dishilangana didi pankatshi pa tshikena kumona tshia Yehezekele ne malu adi Paulo mufunde bua dilambula dia milambu. Yehezekele uvua mumvue bambila bantu, bamfumu, ne bakuidi malu a difila dia milambu. Bavua ne bua kulambula milambu bua mpekatu yabu. Bavua kabidi ne bua kufila milambu ya diumvuangana, ivuabu pamuapa badiila mu nzubu wa tshidiilu wa mu ntempelo. (Yeh. 43:18, 19; 44:11, 15, 27; 45:15-20, 22-25) Kadi batu bafila milambu ya nanku misangu ne misangu mu ntempelo munene wa mu nyuma anyi?

Ntempelo uvua Yehezekele mumone mu tshikena kumona ki nntempelo munene wa mu nyuma to

10 Diandamuna ndipepele. Paulo wakafunda ne: “Pavua Kristo mulue bu muakuidi munene wa malu mimpe akadi menzeke, wakabuela mu ntenta mutambe bunene ne mutambe bupuangane udi kayi muenza ku bianza, mbuena kuamba ne: udi kayi wa mu bufuki ebu. Kavua mubuele muaba wa tshijila ne mashi a mbuji ya mpumbu ne a bana balume ba ngombe to, kadi wakabuelamu ne mashi ende nkayende musangu umue bua kashidi, kutupetelaye dilekeledibua dia tshiendelele.” (Eb. 9:11, 12) Nanku bavua bafile anu mulambu umue bua kashidi mu ntempelo munene wa mu nyuma. Mmulambu wa tshia kupikulangana natshi. Yezu Kristo nkayende udi Muakuidi Munene ke uvua muwufile. Bushuwa, ntempelo uvua Yehezekele mumone ne milambu ya mbuji ne ngombe ivuabu balambulamu kavua ntempelo munene wa mu nyuma to.

11. Mu tshikondo tshia Yehezekele, bua tshinyi tudi tuamba ne: dîba dia Nzambi kumvuija bulelela bua ntempelo munene wa mu nyuma kadivua dianji kukumbana?

11 Bualu ebu budi butufikisha ku bualu buibidi budi buleja ne: Yehezekele kavua mumone ntempelo munene wa mu nyuma to, bua ne: Atshi katshivua tshikondo tshivua Nzambi musungule bua kusokolola bulelela abu to. Vuluka ne: tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua tshitangila, tshia kumpala, bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona. Bavua muinshi mua mikenji ya Mose. Pavuabu babalekelela, bavua ne bua kupingana ku Yelushalema bua kutumikila mikenji ya Mose ivua itangila ntendelelu mukezuke, ne bibakulula ntempelo ne tshioshelu tshiende. Dîba adi, bavua mua kutungunuka ne kulambulaku milambu; bavua bayilambule munkatshi mua bidimu bitue ku nkama isambombo. Elabi meji muvuabi mua kutonda bena Yuda abu bu ntempelo wa mu tshikena kumona tshia Yehezekele au muikale wa mu nyuma, muvua muakuidi munene ulambula muoyo wende yeye muine ne wimanyika difila dia milambu mikuabu. Bavua mua kumvua tshikena kumona atshi munyi? Tshivua mua kuikala tshibatekeshe bua kabatumikidi kabidi mikenji ya Mose to, ki mmuomu? Kadi misangu yonso Yehowa utu usokolola bulelela anu padi dîba dikumbana ne padiye umona ne: bantu bende badi mua kubumvua bipepele.

12-14. Leja dipetangana didi pankatshi pa ntempelo uvua Yehezekele mumone ne diumvuija divua Paulo mufile dia ntempelo wa mu nyuma? (Tangila kazubu ka “Ntempelo mishilangane ne malongesha mashilangane.”)

12 Ndipetangana kayi didi pankatshi pa ntempelo uvua Yehezekele mumone ne diumvuija divua Paulo mufile dia ntempelo wa mu nyuma? Vuluka ne: Paulo kavua umvuija ntempelo uvua Yehezekele mumone to, kadi uvua umvuija ntenta wa tshitendelelu wa mu matuku a Mose. Mbulelela ne: Paulo uvua mutele bintu bia bungi bivua mu ntempelo wa Solomo ne wa Zelubabela, mutele pamuapa ne bintu bikuabu bivua mu ntempelo uvua Yehekezele mumone pende. Kadi mu kabujima, Yehezekele ne Paulo mbafunde malu mashilangane. * Paulo kavua wambulula malu avua Yehezekele mufunde to, kadi mifundu yabu idi ikumbajijangana ngenyi bimpe. Mushindu kayi?

13 Malu avua bantu babidi abu bafunde adi apetangana ku ne: Paulo udi wakula bua malu avua Yehowa mulongolole bua ntendelelu wende, kadi Yehezekele yeye mmuakule bua mikenji ivua Yehowa muele bua ntendelelu au. Bu muvua Paulo musue kutulongesha malu avua Yehowa mulongolole bua ntendelelu mukezuke, wakumvuija bintu bia mu ntempelo wa mu nyuma, bu mudi: muakuidi munene, milambu, tshioshelu, ne muaba mutambe tshijila. Kadi bu muvua Yehezekele yeye wakula bua mikenji ivua Yehowa muele bua ntendelelu mukezuke, tshikena kumona tshiende tshidi ne malu a bungi adi alenga mioyo yetu ne atulongesha bia bungi bua mikenji ya Yehowa.

14 Kadi mmunyi mudi ngumvuilu wa malu muakajilula eu utuambuluisha? Udi utufikisha ku diamba ne: tshikena kumona tshia Yehezekele etshi tshidi tshitutangila lelu. Bua tuetu kumona muditshi tshituambuluisha, tuanjayi kumona muvuatshi tshiambuluishe bena Yuda ba lulamatu ba mu matuku a Yehezekele ne ba panyima pende.

Tshikena kumona etshi tshivua tshikoleshe bena Yuda bavua mu Babilona mushindu kayi?

15. a) Ndungenyi kayi lunene luvua mu tshikena kumona tshia Yehezekele? b) Ndishilangana kayi didi pankatshi pa malu adi mu Yehezekele nshapita wa 8 ne Yehezekele nshapita wa 40 too ne wa 48?

15 Bua kupeta diandamuna didi Bible ufila, tuandamunayi imue nkonko yatuambuluisha bua kumvua bimpe tshikena kumona atshi. Lua kumpala: Ndungenyi kayi lunene luvua mu tshikena kumona atshi? Ndua ne: bavua ne bua kujadikulula ntendelelu mukezuke! Yehezekele uvua mumanye bualu abu, bualu ukavua mubufunde mu nshapita wa 8 wa mukanda wende. Mu nshapita au, Yehowa mmuleje malu onso a muvua ntempelo wa mu Yelushalema munyanguke. Nanku Yehezekele uvua ne bua kuikala musanke bikole bua kufunda malu avua mashilangane ne avua mafikile ntempelo wa mu Yelushalema. Adi mu nshapita wa 40 too ne wa 48 wa mukanda wende. Kena wakulamu bua ntendelelu mukezuke uvua munyanguke au to, kadi mbua ntendelelu mukezuke mulongolola anu muvua Yehowa musue, upetangana ne mikenji ya Mose.

16. Mmunyi mudi tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo tshijadika malu akavua Yeshaya muambe bidimu lukama kumpala?

16 Bivua bikengela kubandisha ntendelelu wa Yehowa kuulu bua kushisha kumujadikulula. Yeshaya ukavua mufunde bidimu bipite pa lukama kumpala ne: “Ku ndekelu kua matuku, mukuna wa nzubu wa Yehowa newujadikibue bikole ku mutu kua nsongo ya mikuna minene, ne newubandishibue ku mutu kua mikuna mikese.” (Yesh. 2:2) Bushuwa Yeshaya ukavua mumone ne: bavua ne bua kubandisha ntendelelu mukezuke wa Yehowa kuulu, bienze anu bu ne: uvua pa nsongo ya mikuna mile menemene, ne bavua ne bua kumujadikulula. Kadi Yehezekele uvua penyi mu tshikena kumona etshi? Uvua “pa mukuna mutumbuke bikole,” ne popu apu ke pavua nzubu wa Yehowa uvuaye utangila! (Yeh. 40:2) Nanku tshikena kumona tshia Yehezekele etshi tshivua tshijadika ne: Nzambi uvua ne bua kujadikulula ntendelelu mukezuke.

Ntempelo uvua Yehezekele mumone uvua pa mukuna mule menemene (Tangila tshikoso tshia 16)

17. Leja malu manene adi mu Yehezekele nshapita wa 40 too ne wa 48.

17 Tangila mu tshikoso malu manene avua Yehezekele mumone ne mumvue adi mu Yehezekele nshapita wa 40 too ne wa 48. Uvua mumone muanjelu upima bule bua biibi binene bia ntempelo, bimanu, mpangu, ne muaba munsantu. (Yeh. 40-42) Pashishe bualu bua dikema buakenzeka: Yehowa wakabuela mu ntempelo au ne butumbi bua bungi! Kupeshaye bantu bende ba mutu mukole mibelu, kuyipeshaye kabidi bakuidi ne bamfumu. (Yeh. 43:1-12; 44:10-31; 45:9-12) Yehezekele wakamona musulu wa mâyi ufumina ku muaba munsantu wa ntempelo au, ufila muoyo ne mabenesha mu Mbuu Mufue muvuawu uya kubuela. (Yeh. 47:1-12) Pashishe kumonaye kabidi ditunga dikosolola mu tutupa tua maloba tua bunene bumanyike, ne ntendelelu mukezuke ujadikibua lua munkatshi mua ditunga adi. (Yeh. 45:1-8; 47:13–48:35) Bivua bisua kumvuija tshinyi? Yehowa uvua ujadikila bantu bende ne: uvua ne bua kujadikulula ntendelelu mukezuke ne kumubandisha kuulu. Dikala diende mu ntempelo divua dijadikila bantu bende ne: ntendelelu mukezuke uvua ne bua kutungunuka.

Ntempelo uvua Yehezekele mumone uvua tshimfuanyi tshilenga tshia muvua Yehowa mua kujadikulula ntendelelu mukezuke (Tangila tshikoso tshia 17)

18. Tshikena kumona tshia ntempelo etshi ntshia kumvua anu muditshi emu anyi? Umvuija.

18 Luibidi: Tshikena kumona etshi tshivua tshia kumvua anu muvuatshi amu anyi? Tòo. Yehezekele ne bena diende bavuaye wambila tshikena kumona atshi bavua bamanye ne: katshivua tshia kuangata anu muvuatshi amu to. Bualu Yehezekele uvua mumone ntempelo pa “mukuna mutumbuke bikole.” Patudi tufuanyikija mêyi au ne akavua Yeshaya mumanyishe, kakuvua mukuna mumanyike uvuabu ne bua kujadikila ntempelo au to. Ntempelo wa Solomo uvua muashila pa mukuna wa Moliya mu Yelushalema, muaba au ke uvuabu ne bua kumuibakulula kabidi. Kadi mukuna au ke uvua “mutumbuke bikole” anyi? Tòo. Mu bulelela, mukuna wa Moliya uvua munyunguluka kudi mikuna mikuabu ivua bule buawu anyi miwupite ku bule. Kabidi, lupangu lua ntempelo uvua Yehezekele mumone luvua lunene bikole. Nunku bunene bualu ne bimanu bialu kabivua mua kukumbana pa lusongo lua mukuna wa Moliya to, luvua lunene kupita ne bunene bua tshimenga tshia Yelushalema wa mu matuku a Solomo. Kabidi, bena Yuda bavua mu Babilona kabavua batekemene ne: musulu wetu eu uvua mua kufumina ku muaba munsantu wa mu ntempelo ne kuya kudiela mu Mbuu Mufue muvuawu ne bua kuondopa mâyi akavua mumamu to. Bualu bua ndekelu, mikuna ya mu Buloba Bulaya kayivua mua kukumbana bua bakosele bisa bia Isalele miaba ya biobi kusombela mikale ne mikalu milulame bu muvuaye mubimone mu tshikena kumona to. Nunku tshikena kumona atshi ki ntshia kuangata muditshi amu to.

19-21. Yehowa uvua musue bua tshikena kumona tshia Yehezekele tshienzele bena Yuda tshinyi? Bua tshinyi tshivua ne bua kubasaka ku diumvua bundu?

19 Luisatu: Mmunyi muvua tshikena kumona atshi tshiambuluishe bena Yuda bavua mu Babilona? Pavuabu bela meji a mikenji mitumbuke ya Yehowa ya ntendelelu mukezuke, bavua ne bua kudiumvua bundu. Yehowa uvua muambile Yehezekele bua ‘kumvuija ba mu nzubu wa Isalele muvua ntempelo.’ Yehezekele uvua ne bua kubumvuija bimpe menemene muvua ntempelo, bua bavua basue bafike ku ‘dilonga tshifundu tshiende (anyi plan wende).’ Bua tshinyi bantu bavua ne bua kuelangana meji a ntempelo au? Anu mutukadi bamone, kabivua bua ne: bamuibakulule to. Kadi Yehowa uvua muambe ne: bivua bua “bumvue bundu bua bilema biabu.”​—Bala Yehezekele 43:10-12.

20 Bua tshinyi tshikena kumona atshi tshivua mua kuikala tshilenge mioyo ya bamue bantu ne tshienze bua bumvue bundu? Mona tshivuabu bambile Yehezekele: “Muana wa muntu, teya ntema, tangila bimpe, ne teleja bimpe malu onso andi nkuambila a bualu bua mêyi mafunda ne mikenji bia ntempelo wa Yehowa.” (Yeh. 44:5) Yehezekele uvua mumvue mêyi mafunda ne mikenji ya Yehowa njila ne njila. (Yeh. 43:11, 12; 44:24; 46:14) Bavua anu bamuvuluija kabidi mikenji ya Yehowa, too ne ivua yakula bua bule bua nkubita ne bua bintu bia kupima nabi bujitu. (Yeh. 40:5; 45:10-12; tangila kabidi Nsumuinu 16:11.) Ke bualu kayi, mu tshikena kumona atshi Yehezekele uvua mufunde muaku “kupima” ne “tshipiminu” mu tshiena Ebelu anyi tshiena Alama misangu mipite pa 50!

21 Ntshinyi tshivua Yehowa musue kuambila bantu bende pavuaye wakula bua bipiminu, bujitu, mikenji, ne mêyi mafunda? Bidi bimueneka ne: uvua ubavuluija bulelela bua mushinga ebu: anu Yehowa nkayende ke udi ne bukenji bua kuela mikenji ya ntendelelu mukezuke. Bantu bavua kabayi batumikile mikenji yende bavua ne bua kumvua bundu! Kadi tshikena kumona atshi tshivua tshilongeshe bena Yuda abu malu kayi? Mu nshapita udi ulonda netukonkonone bimue bilejilu bisunguluke biatuambuluisha bua kumona mudi tshikena kumona atshi tshitutangila petu lelu.

Bua tshinyi tshikena kumona tshia ntempelo tshivua mua kusaka bantu bavua banange malu mimpe ku diumvua bundu? (Tangila tshikoso tshia 19-21)

^ tshik. 4 Ntempelo wa mu nyuma udi uleja malu adi Yehowa mulongolole bua ntendelelu mukezuke mmuimanyine pa mulambu wa Yezu Kristo wa tshia kupikulangana natshi. Tudi bamanye ne: ntempelo wa mu nyuma eu wakatuadija mu 29 P.Y.

^ tshik. 12 Tshilejilu, Paulo uvua mutambe kuakula bua muakuidi munene ne mudimu uvuaye wenza Dituku dia Dibuikila dia mpekatu ku tshidimu. (Eb. 2:17; 3:1; 4:14-16; 5:1-10; 7:1-17, 26-28; 8:1-6; 9:6-28) Kadi mu tshikena kumona tshia Yehezekele, kena wakula bua muakuidi munene anyi bua Dituku dia Dibuikila dia mpekatu to.