Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 14

“Eu ke mukenji wa ntempelo”

“Eu ke mukenji wa ntempelo”

YEHEZEKELE 43:12

LUNGENYI LUNENE: Tshikena kumona tshia ntempelo tshivua tshipeteshe bena Yuda ba mu matuku a Yehezekele malongesha mimpe ne tshidi tshitutangila petu lelu

1, 2. a) Nshapita mushale uvua mutulongeshe tshinyi bua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo? b) Netuandamune nkonko kayi minene ibidi?

 ANU mutukavua balonge mu nshapita mushale, ntempelo uvua Yehezekele mumone kavua ntempelo munene wa mu nyuma uvua mupostolo Paulo muakuile to. Tuvua balonge kabidi ne: Nzambi uvua mumuleje tshikena kumona atshi bua kulongesha bantu bende mushinga wa ditumikila mikenji ya ntendelelu mukezuke. Bantu bavua mua kupetulula malanda abu ne Yehowa anu pavuabu bamutumikila. Mpindieu tudi tumvua bua tshinyi Yehowa mmushindike bualu bua mushinga ebu njila ibidi mu mvese umue eu wamba ne: “Eu ke mukenji wa ntempelo.”​—Bala Yehezekele 43:12.

2 Tuandamunayi nkonko minene ibidi eyi: Tshikena kumona atshi tshivua mua kuikala tshilongeshe bena Yuda ba tshikondo tshia Yehezekele malu kayi bua mikenji idi Yehowa muele bua ntendelelu mukezuke? Diandamuna dia lukonko elu nedituambuluishe bua kuandamuna luibidi elu: Mu matuku mabi a ku nshikidilu aa, mmunyi mudi tshikena kumona atshi tshitutangila?

Malu avuatshi tshilongeshe bantu ku kale

3. Bua tshinyi kumona nzubu wa Yehowa pa mukuna mule kuvua mua kuikala kusaka bantu ku diumvua bundu?

3 Bua kuandamuna lukonko lua kumpala tuanji kuakula bua bintu bikese bia pa buabi bivua mu tshikena kumona tshia ntempelo atshi. Mukuna mule. Bantu bavua mua kuikala bafuanyikije muaba uvua Yehezekele mu tshikena kumona atshi ne mêyi a buprofete a Yeshaya a dijadikulula ntendelelu mukezuke avua abakolesha ku muoyo. (Yesh. 2:2) Kadi kumona nzubu wa Yehowa pa mukuna mule nanku kuvua kubalongeshe tshinyi? Kuvua kubalongeshe ne: bavua ne bua kuangata ntendelelu mukezuke ne mushinga wa bungi kupita tshintu kayi tshionso. Bushuwa, ntendelelu mukezuke utu anu ku mutu kua bintu bionso bualu Nzambi udi “mubandishibue bikole ku mutu kua nzambi mikuabu yonso” ke udi mumujadike. (Mis. 97:9) Kadi bantu kabavua benza tshiabu tshivua tshikengela kuenza to. Bavua balekelele ntendelelu mukezuke mu nkama ya bidimu, kunyangukaye bibi. Kumona nzubu munsantu wa Nzambi mubandishe kuulu muaba mutumbuke wa butumbi ne lumu kuvua kusake bantu bavua bakaje mioyo yabu bua kumvua bundu.

4, 5. Biibi bile bia ku ntempelo bivua mua kuikala bilongeshe bena Isalele tshinyi?

4 Biibi bile. Ku ntuadijilu kua tshikena kumona atshi, Yehezekele wakamona muanjelu upima bule bua biibi bia ku ntempelo. Bivua metre matue ku 30 mu bule! (Yeh. 40:14) Kuvua kabidi bibuelelu bikale ne nzubu ya balami munda muabi. Ntshinyi tshivua bualu abu mua kuikala buambile bantu bavua basue kulonga bunene bua nzubu au? Yehowa uvua muambile Yehezekele ne: “Tuma ntema bimpe ku tshibuelelu tshia ntempelo.” Uvua mumuambile nanku bualu bena Isalele bavua babueja bantu bavua “kabayi batengula mu muoyo ne mu mubidi,” bababueja mu nzubu munsantu wa ntendelelu wa Yehowa. Ke bualu kayi Yehowa wakamba ne: “Badi banyanga ntempelo wanyi.”​—Yeh. 44:5, 7.

5 Bantu bavua “kabayi batengula mu . . . mubidi” kabavua batumikile dîyi dia kuditenguisha divua Yehowa mutume dia katshia ku matuku a Abalahama to. (Gen. 17:9, 10; Lew. 12:1-3) Kadi bavua “kabayi batengula mu muoyo” bavua ne bubi bunene. Bavua bantomboji ba mutu mukole, kabayi balonda buludiki bua Yehowa. Kabivua bimpe kubalekela babuela mu nzubu munsantu wa ntendelelu wa Yehowa! Yehowa mmukine lubombo, kadi bantu bende bavua balekele lubombo luvula mu nzubu wende. Biibi ne nzubu ya balami bia ku ntempelo wa mu tshikena kumona au bivua bibalongeshe ne: busenji buonso buvuabu benza abu buvua ne bua kujika! Bantu bavua ne bua kunemeka mikenji ya dibuela mu nzubu wa Nzambi, bua Yehowa kushisha kuitaba ntendelelu wabu.

6, 7. a) Ndilongesha kayi didi Yehowa upesha bantu bende ku diambuluisha dia tshimanu tshia lupangu lua ntempelo? b) Mmalu kayi avua bena Isalele benze ku ntempelo? (Tangila dimanyisha.)

6 Tshimanu tshia lupangu lua ntempelo. Tshintu tshikuabu tshia pa buatshi tshia mu tshikena kumona atshi ntshimanu tshivua tshinyunguluke lupangu lujima lua ntempelo. Yehezekele udi wamba ne: tshivua bule bua malenge 500, anyi metre 1 555 mu nseke yatshi yonso! (Yeh. 42:15-20) Bimanu ne mbanza ya ntempelo bivua bienze nseke inayi ya bule bua nkubita 500 patupu, anyi metre 259, mu luseke luayi lumue. Kuvua kabidi tshipapu tshinene ku nseke yonso ya ntempelo, tshinyunguluka kudi tshimanu tshia lupangu. * Tshimanu atshi tshivua ne mushinga kayi?

7 Mona tshiakamba Yehowa: “Mpindieu, bumbushe masandi abu a mu nyuma ne bitalu bia bakalenge babu kule nanyi, nunku meme nensombe munkatshi muabu bua kashidi.” (Yeh. 43:9) “Bitalu bia bakalenge babu” bivua pamuapa bileja mpingu. Bidi bimueneka ne: Yehowa uvua mushiye tshipapu tshinene atshi bua kuambila bena Isalele ne: “Umbushayi bintu bia manyanu abi. Tshiena musue kubimona to.” Bu bobu balame ntendelelu wabu mukezuke, Yehowa uvua ne bua kubabenesha, ulua kusomba nabu.

8, 9. Ndilongesha kayi divua bena Isalele bapete pavua Yehowa mupesha batangidi mibelu mikole?

8 Wakapesha batangidi mibelu mikole. Yehowa wakapesha kabidi balume bavua ne midimu minene munkatshi mua tshisamba tshiende mibelu mikole, kadi ne dinanga dionso. Wakabela bena Lewi bavua basemene kule nende pakavua bantu bakuluke kabidi mu ditendelela dia mpingu, kadi wakela bana ba Sadoka kalumbandi wamba ne: “bavua batangila midimu ya muaba wanyi munsantu pavua bena Isalele bumbuke kundi.” Wakenzela bantu bonso abu malu ne buakane ne luse, muntu yonso bilondeshile bienzedi biende. (Yeh. 44:10, 12-16) Wakakula kabidi ne dîsu dikole wambila bamfumu ba bena Isalele malu a kuakaja.​—Yeh. 45:9.

9 Yehowa wakaleja patoke ne: bantu bavua ne midimu minene ne batangidi bavua ne bua kumubadila malu bua mushindu uvuabu benza malu ne bukokeshi buabu. Bitshivua anu bikengela kubabela pabu, kubambila malu a kuakaja, ne kubanyoka. Kadi bavua ne bua kuikala bantunga mulongo mu ditumikila mikenji ya Yehowa!

10, 11. Ntshinyi tshidi tshileja ne: tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua tshiambuluishe bamue bena Yuda bavua bapingane kuabu?

10 Bena Yuda bavua balukile abu bavua batumikile malongesha a mu tshikena kumona tshia Yehezekele anyi? Eyowa, kadi katuena bamanye menemene tshivua bantu ba lulamatu ba kale abu bela meji bua tshikena kumona atshi to. Dîyi dia Nzambi didi dituleja malu a bungi avuabu benze ne mushindu uvuabu bangate ntendelelu mukezuke wa Yehowa. Bavua batumikile mêyi manene a mu tshikena kumona atshi anyi? Bavua baatumikile mu mushindu kampanda, bualu bobu bavua benzaku malu mashilangane ne avua bankambua babu bantomboji benze kumpala kua kuyabu nabu mu Babilona.

11 Bantu ba kueyemena bu mudi muprofete Hagai ne Zekâya, Ezela uvua mufundi ne muakuidi, ne nguvena Nehemiya, bakalongesha bantu ba Nzambi mêyi manene bu mudi avua mu tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo. (Eze. 5:1, 2) Bavua balongeshe bantu ba Nzambi ne: bavua ne bua kuteka ntendelelu mukezuke pa muaba wa kumpala. (Hag. 1:3, 4) Bakakula ne muoyo mujima bua banemeke mikenji ivua itangila dibuela mu ntendelelu mukezuke. Tshilejilu, Ezela ne Nehemiya bakabela bantu bikole bua bipate bakaji ba bisamba bikuabu bavuabu basele, bualu bavua babapangisha bobu ne bantu bakuabu bua kutumikila Nzambi. (Bala Ezela 10:10, 11; Neh. 13:23-27, 30) Kadi netuambe tshinyi bua ditendelela dia mpingu? Bidi bimueneka ne: pavua bena Yuda bapingane kuabu bakakina mpekatu au uvua mubakulule misangu ya bungi. Kadi bua bakuidi ne bamfumu anyi bakokeshi? Anu muvua tshikena kumona atshi tshileje, bavua pabu mu bantu bavua Yehowa mupeshe mibelu ne dîsu dikole. (Neh. 13:22, 28) Ba bungi ba kudibu bakitaba mibelu ayi ne budipuekeshi buonso.​—Eze. 10:7-9, 12-14; Neh. 9:1-3, 38.

Pavua Nehemiya wenza mudimu ne bena Isalele, uvua wenda ubalongesha malu a ntendelelu mukezuke (Tangila tshikoso tshia 11)

12. Mmunyi muvua Yehowa mubeneshe bena Yuda bavua bapingana kuabu?

12 Bua tshienzedi atshi, Yehowa wakabenesha bantu bende. Bobu kushemeja nende malanda, kupetabu makanda a mubidi mimpe, ne malu kuenzekawu mu bulongame kupita kumpala. (Eze. 6:19-22; Neh. 8:9-12; 12:27-30, 43) Biakenzeka nanku bualu bantu bakatuadija kutumikila mikenji ya Yehowa ya ntendelelu mukezuke. Bantu ba bungi bakatumikila malongesha a mu tshikena kumona tshia ntempelo atshi. Mu tshikoso tudi mua kuamba ne: tshikena kumona atshi tshivua tshiambuluishe bena Yuda abu mu mishindu minene ibidi: 1) Tshivua tshibalongeshe malu a mushinga bua mikenji ya ntendelelu mukezuke ne bua muvuabu ne bua kuyitumikila. 2) Tshivua ne mêyi avua akolesha bantu ku muoyo, tshibajadikila ne: Yehowa uvua ne bua kujadikulula ntendelelu mukezuke, kabidi ne: uvua mua kubabenesha anu pavuabu bamutendelela mu mushindu uvuaye wanyisha. Kadi tshidiku ne dikumbana dikuabu lelu eu anyi?

Tshidi tshikena kumona tshia Yehezekele tshitulongesha lelu

13, 14. a) Bua tshinyi tudi tuamba ne: tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo ntshikumbane matuku etu aa? b) Mmishindu kayi ibidi idi tshikena kumona atshi tshitukumbanyina lelu? (Tangila kabidi kazubu ka 13A ka “Ntempelo mishilangane ne malongesha mashilangane.”)

13 Tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo tshidi tshitutangila petu lelu anyi? Eyowa! Vuluka, tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua tshileja nzubu munsantu wa Nzambi pa “mukuna mule” tshidi tshipetangana ne mêyi a buprofete a Yeshaya a ne: “Mukuna wa nzubu wa Yehowa” uvua ne bua ‘kujadikibua bikole ku mutu kua nsongo ya mikuna minene.’ Yeshaya udi uleja bimpe ne: mêyi avuaye muambe aa avua ne bua kukumbana “ku ndekelu kua matuku” anyi “mu matuku a ku nshikidilu.” (Yeh. 40:2; Yesh. 2:2-4; dim.; tangila kabidi Mika 4:1-4.) Mêyi a buprofete aa akatuadija kukumbana ku matuku a ku nshikidilu aa katshia mu 1919 pavuabu bajadikulule ntendelelu mukezuke bienze anu bu bamuteke ku mutu kua mukuna mule. *

14 Kadi tshikena kumona tshia Yehezekele tshiotshi ntshikumbanyine ntendelelu mukezuke lelu. Anu muvua malu a bungi avuamu makumbanyine bena Yuda ba kale, tshikena kumona atshi tshidi tshitukumbanyina petu lelu mu mishindu ibidi: 1) Tshidi tshitupetesha mibelu mimpe ya mua kutumikila mikenji ya Yehowa ya ntendelelu mukezuke. 2) Tshidi tshitujadikila ne: bavua ne bua kujadikulula ntendelelu mukezuke ne Yehowa uvua ne bua kubenesha bantu bende.

Mikenji ya ntendelelu mukezuke lelu

15. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka patudi tuenda tupatula malongesha a ntempelo wa mu tshikena kumona tshia Yehezekele atshi?

15 Tuanji kuakulabi bua bimue bintu bivua Yehezekele mumone. Fuanyikija ne: muanjelu au udi utuendesha pamue ne Yehezekele ku ntempelo wa mu tshikena kumona atshi. Vuluka ne: katuena tumona ntempelo munene wa mu nyuma to, kadi tudi tupatula anu malongesha bua ntendelelu wetu lelu. Mmalongesha kayi au?

16. Dipima bintu bionso bia mu tshikena kumona tshia Yehezekele didi ditulongesha tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

16 Bua tshinyi kupima bintu bionso abi? Yehezekele udi umona muanjelu uvua ne tshimuenekelu tshia tshiamu tshia mitaku au wangata bule buonso bua ntempelo, bua bimanu, biibi, nzubu ya balami, mbanza, ne tshioshelu. Bungi bua malu adiye mufunde bua bule bua bintu bionso abi budi mua kutshiokesha mubadi. (Yeh. 40:1–42:20; 43:13, 14) Kadi ela meji bua malongesha adi malu au atupetesha. Yehowa udi uleja mudi mikenji yende ne mushinga wa bungi. Yeye ke udi uyela, ki mbantu to. Bantu badi badiambila ne: mushindu utudi tutendelela Nzambi kawena ne bualu, badi badishima bibi be! Bualu bukuabu, Yehowa mmufundishe malu onso avua atangila bule bua ntempelo au ne mu katoba bua kutujadikila ne: dijadikulula dia ntendelelu mukezuke mbualu bulelela buenzaye. Bujalame bua bunene ne bule bua bintu bia ku ntempelo au budi buleja ne: milayi ya Nzambi neyikumbane ne mu katoba. Nanku Yehezekele udi ujadika ne: dijadikulula dia ntendelelu mukezuke mu matuku atshivua alua mbualu buvua ne bua kuenzeka.

Bujalame bua bunene ne bule bua bintu bia ku ntempelo budi bukulongesha tshinyi? (Tangila tshikoso tshia 16)

17. Tshimanu tshia lupangu lua ntempelo tshidi tshitulongesha tshinyi?

17 Tshimanu tshia lupangu lua ntempelo. Anu mutukadi bamone, Yehezekele uvua mumone tshimanu tshinyunguluke lupangu lujima lua ntempelo. Tshivua tshivuluija bantu ba Nzambi ne: bavua ne bua kuimansha bukoya buonso bua mu ntendelelu kule bua kabunyangi nzubu wa Yehowa nansha. (Bala Yehezekele 43:7-9.) Tudi petu ne bua kutumikila mubelu au lelu! Pakalekelelabu bantu ba Nzambi mu bupika bua Babilona Munene, Kristo wakateka mupika wa lulamatu udi mudimuke mu 1919. Katshia anu pine apu, bantu ba Nzambi mbenze muabu muonso bua kulekela malongesha a dishima ne bilele bia ditendelela dia mpingu ne bia bampangano. Tudi tudienzeja bua kumbusha bukoya buonso mu ntendelelu mukezuke. Bualu bukuabu, katuena tuendela mushinga ku nzubu wa Bukalenge to, bualu tudi basue bua malu a bukoya au kaabuedi mu ntendelelu wetu nansha kakese.​—Mâko 11:15, 16.

18, 19. a) Biibi bile bia ku ntempelo wa mu tshikena kumona bidi bitulongesha tshinyi? b) Ntshinyi tshitudi ne bua kuenzela bantu badi bakeba kupepeja mikenji ya Nzambi? Fila tshilejilu.

18 Biibi bile. Mmalongesha kayi atudi tupeta patudi tuelangana meji bua biibi bile bia mu tshikena kumona tshia Yehezekele atshi? Kakuyi mpata, biibi abi bivua bilongeshe bena Yuda bavua mu Babilona abu ne: mikenji ya Yehowa ya bikadilu mmitumbuke. Kadi biibi abi bidi bitulongesha petu tshinyi lelu? Tudi tutendelela Yehowa mu ntempelo munene wa mu nyuma. Tudi ne bua kuikala petu ne bikadilu bilenga ne kuepuka lubombo mu ntendelelu wetu. (Lomo 12:9; 1 Pet. 1:14, 15) Mu matuku a ku nshikidilu aa, Yehowa mmuambuluishe bantu bende bua kutumikila mikenji yende ya malu a bikadilu bimpe menemene. * Tshilejilu, muntu yeye muenze mpekatu kayi munyingalale, badi bamuipata mu tshisumbu. (1 Kol. 5:11-13) Bualu bukuabu, nzubu ya balami ivua ku bibuelelu bia biibi abi idi mua kutuvuluija ne: lelu Yehowa kena wanyisha ntendelelu wa muntu udi wenza malu mabi to. Tshilejilu, muntu wa mpala ibidi udi mua kubuela mu Nzubu wa Bukalenge, kadi Yehowa kakumuanyisha to, too ne padiye ushintuluka ne wenza tshidi Nzambi utulomba. (Yak. 4:8) Mbukubi buimpe menemene bua ntendelelu mukezuke nangananga lelu eu udi malu a bikadilu manyanguke bibi!

19 Bible ukavua muleje ne: ndongoluelu eu uvua ne bua kunyanguka kumpala kua nshikidilu kulua. Udi wamba ne: “Bantu babi ne badingianganyi nebatungunuke ne kunyanguka bibi menemene, bapambuishangana ne bapambuishibua.” (2 Tim. 3:13) Badi badinga bantu ba bungi lelu ne: mikenji mitumbuke ya Yehowa mmikole, ikadi ya kale, ne nya mafi. Neulekele pebe bakusuika ku masele mushindu au anyi? Tshilejilu, muntu yeye mukuambile ne: mikenji ya Nzambi idi ikandika diangatangana dia mulume ne mulume anyi mukaji ne mukaji nya mafi, neumuitabe anyi, peshi newitabe tshidi Dîyi dia Yehowa diamba patoke ne: badi benza bienzedi bia nanku badi “benza malu a bundu”? Nzambi udi utubela bua katuanyishi malu a masandi to. (Lomo 1:24-27, 32) Tuetu batuilangane ne malu a nanku, mbimpe tuelangane meji a tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo uvua ne biibi bile, ne tuvuluke ne: Yehowa kena mua kubuikila mêsu pa mpekatu udi muntu wenza anu bualu nsombelu kampanda mmumufikishe ku dimuenza to. Tutuku basue kutumikila Tatu wetu wa mu diulu, tuakuila mikenji yende miakane anyi?

Tudi tupesha Nzambi “mulambu wa kumutumbisha nawu” patudi tuenza malu a ntendelelu mukezuke

20. Mmunyi mudi tshikena kumona tshia Yehezekele tshikolesha bena mu “musumba munene”?

20 Mbanza ya ntempelo. Pavua Yehezekele mumone bualabale bua lubanza lua pambelu, uvua mua kuikala musanke bikole pavuaye muele meji bua bungi bua bantu ba Yehowa bavua mua kudisangishilamu bua kumutendelela. Lelu eu, tudi tumutendelela mu ntempelo mutambe bunene. Tshikena kumona tshia Yehezekele etshi ntshikoleshe bena mu “musumba munene” badi batendelela Yehowa mu lubanza lua pambelu lua ntempelo wende wa mu nyuma. (Buak. 7:9, 10, 14, 15) Yehezekele wakamona mbanza ya pambelu mitangilangane ne bibambalu bia kudiila muvua bantu ba Nzambi badiila milambu ya diumvuangana ivuabu balua nayi. (Yeh. 40:17) Mu ngumvuilu kampanda, bavua badia pamue ne Yehowa Nzambi, bileja muvuabu nende mu malanda mimpe! Lelu, katuena tulambula milambu bu muvua bena Yuda bavua ku mikenji ya Mose benza to. Kadi tudi tupesha Nzambi “mulambu wa kumutumbisha nawu” patudi tuenza malu a ntendelelu mukezuke bu mudi kuandamuna mu bisangilu ne kuyisha. (Eb. 13:15) Tudi kabidi tudia biakudia bia mu nyuma bidi Yehowa utupesha. Tudi tudiumvua anu bu bana ba Kola bavua bimbile Yehowa ne: “Dituku dimue mu mbanza yebe ndimpe kupita matuku tshinunu muaba mukuabu!”​—Mis. 84:10.

21. Tshikena kumona tshia Yehezekele etshi tshidi tshilongesha bena Kristo bela manyi tshinyi?

21 Buakuidi. Yehezekele uvua mumone ne: biibi bivua bakuidi ne bena Lewi babuelela mu lubanza lua munda lua ntempelo bivua bifuanangane ne bivua bena mu bisa bikuabu babuelela mu lubanza lua pambelu. Bualu abu buvua buvuluija bakuidi abu ne: bavua pabu ne bua kutumikila mikenji ya Yehowa ya ntendelelu mukezuke. Lelu eu kakuena dîku dia bakuidi munkatshi mua bantu ba Nzambi to, kadi Bible udi wamba bua bena Kristo bela manyi ne: “Nuenu nudi ‘tshisa tshisungula, bakuidi bikale bakalenge.’” (1 Pet. 2:9) Bakuidi ba mu Isalele wa kale bavua batendelela mu lubanza lushilangane ne luvua bantu bakuabu. Lelu, bena Kristo bela manyi kabena batendelela pa wabu muaba to, kadi badi mu malanda a pa buawu ne Yehowa bualu udi ubangata bu bana bende. (Gal. 4:4-6) Bia muomumue, tshikena kumona etshi tshidi mua kuambuluisha bela manyi pabu. Tshilejilu, mbamanye ne: bakuidi bavua pabu dijinga ne mibelu ne dinyoka. Mbimpe bena Kristo bonso bamanye ne: tudi “tshisumbu tshimue” tshia mikoko tshilombola kudi “mulami umue.”​—Bala Yone 10:16.

22, 23. a) Ntshinyi tshidi bamfumu ba Isalele badibu bakuile mu tshikena kumona tshia Yehezekele balongesha bakulu mu tshisumbu? b) Mmalu kayi ikala mua kuenzeka kumpala eku?

22 Bamfumu ba Isalele. Mu tshikena kumona tshia Yehezekele, bamfumu ba Isalele bavua ne mushinga wa bungi. Bamfumu abu kabavua bakuidi to, pavuabu baya ku ntempelo, bavua ne bua kulonda tshivua bakuidi babambila. Kadi bavua balombola bantu bakuabu ne babambuluisha bua kufila milambu. (Yeh. 44:2, 3; 45:16, 17; 46:2) Nanku, badi tshilejilu tshimpe tshidi bena Kristo badi ne midimu mu tshisumbu lelu ne bua kulonda. Mu bulelela, bena Kristo bonso, nansha batangidi ba bijengu, badi ne bua kulonda buludiki bua mupika wa lulamatu. (Eb. 13:17) Bakulu badi benza mudimu mukole wa kuambuluisha bantu ba Nzambi bua bafile milambu ya kumutumbisha nayi mu bisangilu ne mu buambi. (Ef. 4:11, 12) Mbimpe bakulu bavuluke kabidi ne: Yehowa uvua mubele bamfumu ba Isalele ne dîsu dikole pavuabu benza mudimu bibi ne bumfumu buabu. (Yeh. 45:9) Bia muomumue, bakulu kabedi meji ne: badi ku mutu kua mikenji, kakuena udi mua kubabela anyi kubambila malu a kuakaja to. Kadi mbimpe banyishe mubelu wonso udi Yehowa ubapesha padi mpunga umueneka, nebibambuluishe bua kulengeja mudimu wabu wa bulami ne wa butangidi.​—Bala 1 Petelo 5:1-3.

23 Yehowa neatungunuke ne kutupesha balami ba dinanga bakumbane mu Mparadizu. Lelu, mbienze anu bu ne: dilongesha didibu bapesha bakulu, didi dilongolola bamue ba kudibu bua balue balami bakumbane mu Mparadizu. (Mis. 45:16) Kabienaku bikuenza disanka bua kumona muikala balume abu dibenesha kutudi mu bulongolodi bupiabupia anyi? Yehowa nkayende ke wasungula tshikondo tshia kutumvuija bimpe menemene tshikena kumona tshia Yehezekele etshi pamue ne mêyi makuabu a buprofete a dijadikulula ntendelelu mukezuke. Pamuapa lelu katuena mua kumanya malu onso adi tshikena kumona etshi mua kutulongesha anyi mishindu mikuabu yakumbanatshi to. Nanku tuindile, tshiamba ndîba.

Biibi bile bia ku ntempelo ne mbanza yende bidi bitulongesha tshinyi bua ntendelelu wetu? (Tangila tshikoso tshia 18-21)

Mudi Yehowa ubenesha ntendelelu mukezuke

24, 25. Tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua tshileja ne: pavua bena Isalele balamata ntendelelu mukezuke bavua mua kupeta mabenesha kayi kudi Yehowa?

24 Bua kujikija, tuvulukayi bualu bunene buvua buenzeke mu tshikena kumona tshia Yehezekele atshi. Yehowa kulua ku ntempelo, kulayaye bantu bende ne: bobu batumikile mikenji yende ya ntendelelu mukezuke ne muoyo mujima neasombe nabu. (Yeh. 43:4-9) Disomba dia Yehowa mu ntempelo adi divua ne bua kuenzela bantu bende ne buloba buabu tshinyi?

25 Tshikena kumona atshi tshidi tshiakula bua bintu bibidi bidi bileja mabenesha avua Yehowa ne bua kuitshikijila bantu bende: 1) Musulu udi upueka umbukila ku muaba munsantu wa ntempelo, ufila muoyo ne bufuke mu buloba; ne 2) buloba budi bukosolola bitupa bitupa bia bunene bumanyike, ntempelo muikale munkatshi muabi, bionso ebi bienzeka mu bulongame. Mvese ayi idi itulongesha tshinyi lelu? Kakuyi mpata, tudi mu tshikondo tshikadi Yehowa mubuele mu ntempelo wende munene wa mu nyuma, mumukezule, ne mumuanyishe. (Mal. 3:1-4) Netukonkonone mêyi a buprofete abidi au mu nshapita wa 19 too ne wa 21 ya mukanda eu.

^ tshik. 6 Yehowa wakaleja muvua bantu bende banyange nzubu wende wa tshijila kale wamba ne: “Pakatekabu mushiku wa mbelu wabu pabuipi ne mushiku wa mbelu wanyi ne dibaya diabu dia mu luseke dia ku mushiku wa mbelu pabuipi ne dibaya dianyi dia mu luseke dia ku mushiku wa mbelu, kuikale anu tshimanu pankatshi panyi nabu, bakanyanga dîna dianyi dia tshijila ne malu mabi avuabu benze.” (Yeh. 43:8) Mu Yelushalema wa kale kuvua anu tshimanu tshimue tshivua tshitapulula ntempelo wa Yehowa ne nzubu ya bantu bakuabu. Pavua bantu balekele kutumikila mikenji miakane ya Yehowa bakabueja bukoya, ditendelela dia mpingu mu nzubu wa Yehowa. Nzambi kavua mua kuanyisha tshienzedi atshi nansha kakese!

^ tshik. 13 Tshikena kumona tshia ntempelo tshivua Yehezekele mumone ne mêyi makuabu a buprofete a dijadikulula ntendelelu mukezuke mmakumbane mu matuku a ku nshikidilu aa. Tshilejilu, mona mudi mvese eyi ipetangana: Yehezekele 43:1-9 ne Malaki 3:1-5; Yehezekele 47:1-12 ne Yoele 3:18.

^ tshik. 18 Nzambi wakanji kujadika ntempelo wa mu nyuma mu 29 pavua Yezu mubatijibue ne mutuadije mudimu wende bu Muakuidi Munene. Kadi panyima pa lufu lua bapostolo ba Yezu, bantu bakalengulula ntendelelu mukezuke pa buloba munkatshi mua bidimu nkama ya bungi. Katshia anu mu 1919 Nzambi wakajadikulula ntendelelu mulelela.