Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 14

“Lo, Mthetho Wethempeli”

“Lo, Mthetho Wethempeli”

HEZEKIYELI 43:12

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Umbono wethempeli, iimfundo ebezingafundwa babantu bangesikhathi sakaHezekiyeli nalokho esikufundako namhlanjesi

1, 2. (a) Esahlukweni esidlulileko khuyini esiyifundileko ngethempeli elabonwa nguHezekiyeli embonweni? (b) Ngimiphi imibuzo emibili esizokucoca ngayo esahlukwenesi?

 UHEZEKIYELI akhenge alibone embonweni ithempeli elikhulu elingokomfanekiso, lelo uPowula alihlathulula eminyakeni eminengi eyalandelako. Sifunde ngakho lokho esahlukweni esidlulileko. Sibuye safunda ngokuthi umbono lo, bewenzelwe ukufundisa abantu bakaZimu ngokuqakatheka kweenkambiso zakaJehova zokulotjha okuhlwengileko. Abantu bebazokuthabela ubuhlobo obuvuselelweko noJehova kwaphela nabalandela iinkambiswezo. Kungebangelo uJehova agandelela iphuzweli kabili evesineli, elithi: “Lo, mthetho wethempeli.”—Funda uHezekiyeli 43:12.

2 Nje, akhe siphendule imibuzo emibili. Kokuthoma: Ngiziphi iimfundo ngeenkambiso zakaJehova zokulotjha okuhlwengileko amaJuda wangesikhathi sakaHezekiyeli ebekufuze azifunde embonweni wethempeli? Ipendulo yombuzo loyo izosisiza sizwisise umbuzo wesibili othi: Umbono lo, utjho ukuthini kithi esiphila emihleni ebudisi le?

Ngiziphi Iimfundo Umbono Lo Ebeziwufundisa Eenkhathini Zakade?

3. Kungenzeka ukuba sentabeni ephezulu kombono kwabaphathisa njani abantu iinhloni?

3 Ukuphendula umbuzo wokuthoma, akhe siqale izinto ezikarisako zombono wethempeli. Intaba ephakemeko. Kungenzeka abantu bebahlanganisa umbono kaHezekiyeli nesiphorofido saka-Isaya esiduduzako sokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko. (Isa. 2:2) Kwabafundisani abantu ukubona indlu kaJehova entabeni ephakemeko le? Kwabafundisa ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kufuze kuphakanyiswe, kuqalelwe phezulu kinakho koke. Ukulotjha okuhlwengileko kuphakeme ngebanga lokuthi, kulilungiselelo laloyo ‘ophakeme khulu ukubadlula boke abanye abozimu.’ (Rhu. 97:9) Kodwana abantu bebangakwenzi lokho ebekufuze bakwenze. Besele kuminyaka eminengi abantu basolo batjhiya begodu basilaphaza ukulotjha okuhlwengileko ngokulotjha iinthombe. Ukubona indlu kaJehova ecwengileko iphakanyiswa, ibekwa endaweni eyifaneleko yephazimulo nedumo, siyaqiniseka ukuthi yenza abantu abathobekileko baphathwa ziinhloni.

4, 5. Ngiziphi iimfundo okungenzeka abantu abezwa umbono kaHezekiyeli bazifunda ngamasango aphakemeko wethempeli?

4 Amasango aphakemeko. Ekuthomeni kombono, uHezekiyeli wabukela ingilozi ilinganisa amasango. Amasango lawo bewamamitha ama-30 ukuphakama. (Hez. 40:14) Bekuneenkumba zabonogada phakathi kobungeno. Kungenzeka bekutjho ukuthini kilabo ebebahlolisisa koke lokhu? UJehova watjela uHezekiyeli wathi: ‘Tjhejisisa ubungeno bethempeli.’ Lokho kungebanga lokuthi abantu bebeza nabantu “abangakasokwa ehliziyweni nenyameni” endlini kaJehova yokulotjha ecwengileko. Waba yini umphumela? UJehova wathi: “Basilaphaza ithempeli lami.”—Hez. 44:5, 7.

5 Labo ‘ebebangakasokwa . . . enyameni’ babhalelwa kulalela umthetho kaZimu ebekawubeke kusukela eenkhathini zaka-Abrahama. (Gen. 17:9, 10; Lev. 12:1-3) Kodwana labo ‘ebebangakasokwa ehliziyweni’ bebanomraro omkhulu. Bebanekani, bavukela, bangalaleli iinqophiso nemiyalo kaJehova. Abantu abanjalo, bekungakafuzi bangene bavunyelwe ukungena endlini ecwengileko kaJehova yokulotjha! UJehova ukuhloyile ukuzenzisa begodu abantu bakhe bakuvumela bona kuzale ngendlinakhe. Amasango neenkumba zabonogada ethempelini elisembonweni bezinesifundo esikhanyako: Koke lokhu bekungekhe kusenzeka! Iinkambiso eziphakemeko zokungena ngendlini kaZimu kufuze zilandelwe. Kulapho kwaphela uJehova bekazokubusisa khona abantu abamlotjhako.

6, 7. (a) UJehova ulisebenzise njani iboda elibhode ithempeli ukutjela abantu bakhe umlayezo? (b) Abantu bakaJehova bayiphatha njani indlwakhe esikhathini esidlulileko? (Funda umtlolo waphasi.)

6 Iboda lomkhawulo. Enye into ekarisako ethempelini elisembonweni, bekuliboda elizungeze indawo yethempeli. UHezekiyeli uthi iboda ehlangothini ngalinye belimihlanga ema-500 namkha ukuphakama okumamitha apheze abeyi-1 555, pheze makhilomitha ayi-1.6. (Hez. 42:15-20) Nanyana kunjalo, imakhiwo yethempeli neenrhodlo beyenza isikwele esimakhubithi ama-500 namkha amamitha ama-259 ububanzi. Yeke, bekunendawo evulekileko ebhode ithempeli, ivalelwe liboda langaphandle. a Beyiyini ihloswalo?

7 UJehova wathi: “Nje-ke abalahlele kude ubungwadla babo nabanye abozimu neendumbu zamakhosanabo, ngizokuhlala hlangana nabo ngokungapheliko.” (Hez. 43:9) ‘Iindumbu zamakhosanabo’ kungenzeka beziqalisele ekulotjheni iinthombe. Yeke, uJehova wasebenzisa iboda elibanzelo lethempeli elisembonweni kaHezekiyeli ukutjela abantu bakhe ukuthi, “Susani zoke izinto ezinyenyisakwezi. Ningathomi nizitjhideze.” Ngathana balotjha uJehova ngendlela ehlwengileko bekazobabusisa bekahlale nabo.

8, 9. Khuyini ekungenzeka abantu bayifunda endleleni uJehova akhalima ngayo amadoda adosa phambili?

8 Ukukhalima amadoda arholako. UJehova wabuye wakhalima amadoda arholako ebantwini bakhe. Wawakhalima kabuhlungu amaLevi akhambela kude naye, lokha abantu bazinikela ekulotjheni iinthombe, kukulapho abuka amadodana kaTsadokhi, ‘ebewatlhogomela imisebenzi yendawakhe ecwengileko lokha ama-Israyeli nawaphambukako.’ Wasebenzelana ngobulungiswa nangomusa neenqhemezi ngokwezenzo zazo. (Hez. 44:10, 12-16) Ngokufanako namakhosana wakwa-Israyeli akhalinywa kabuhlungu.—Hez. 45:9.

9 UJehova wakuveza ngokukhanyako ukuthi amadoda aseenkhundleni namkha arholako azokuphendula ngendlela enza ngayo umsebenzawo. Nawo bekakutlhoga ukukhalinywa, ukulungiswa nokuyalwa. Bekufuze akhambe phambili ekwenzeni izinto ngokweenkambiso zakaJehova.

10, 11. Ngibuphi ubufakazi obutjengisa ukuthi abanye ababuya ekudingisweni bafunda embonweni kaHezekiyeli?

10 Inga-kghani abadingisiweko ababuyako bakwenza abakufunda embonweni kaHezekiyeli? Angekhe sakwazi kuhle ebekucatjangwa madoda nabafazi abathembekileko ngombono lo okarisako. Nanyana kunjalo, iliZwi lakaZimu lisitjela okunengi ngalokho abadingisiweko ababuyako abakwenza, nendlela ebebaqala ngayo ukulotjha uJehova ngendlela ehlwengileko. Inga-kghani benza lokho umbono kaHezekiyeli owakutjhoko? Bakwenza ngokwezinga elithileko, khulukhulu nawumadanisa nalokho okwenziwa bokhokhwabo abahlubuka ngaphambi kobana badingiselwe eBhabhiloni.

11 Amadoda athembekileko anjengomphorofidi uHagayi, noZakariya, umphristi nomkopululi u-Ezra nombusi uNerhemiya, boke basebenza budisi ukufundisa abantu iinkambiso ezifana nalezo ezivezwe embonweni kaHezekiyeli wethempeli. (Ezr. 5:1, 2) Bafundisa abantu ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kufuze kuze qangi kunezinto abanazo namkha izinto abazifunela zona. (Hag. 1:3, 4) Baqinisekisa ukuthi iinkambiso nokulotjha uZimu ngendlela afuna ngayo ziyahlonitjhwa. Ngokwesibonelo, u-Ezra noNerhemiya bakhalima abantu kabuhlungu bona bakhambise abafazi babo bakwezinye iintjhaba, ebebafaka itjhebiswano labantu noZimu engozini. (Funda u-Ezra 10:10, 11; Nerh. 13:23-27, 30) Kuthiwani ngokulotjha iinthombe? Kubonakala kwanga ngemva kokudingiswa, isitjhaba besele sisihloyile isono esasenzako ebesisibambile emlandwenaso. Kuthiwani ngabaphristi namakhosana? Njengombana umbono kaHezekiyeli utjengisile, bebaphakathi kwalabo abafumana isiyalo begodu bakhalinywa nguJehova. (Nerh. 13:22, 28) Abanengi bathobeka basilalela isiyalweso.—Ezr. 10:7-9, 12-14; Nerh. 9:1-3, 38.

UNerhemiya wafundisa abantu ngokulotjha okuhlwengileko kukulapho asebenzisana nabo (Funda isigaba 11)

12. UJehova wababusisa njani abantu ababuya ekudingisweni?

12 UJehova wababusisa abantu bakhe. Abantu bathabela ubuhlobo obuhle noJehova, ipilo ehle nokuhleleka ebekukade bakugcina. (Ezr. 6:19-22; Nerh. 8:9-12; 12:27-30, 43) Lokho kungebanga lokuthi abantu ekugcineni balandela iinkambiso zakaJehova ezilungileko zokulotjha okuhlwengileko. Abanengi abathobekileko bafunda iimfundo embonweni wethempeli. Nasirhunyezako singaphetha ngokuthi umbono kaHezekiyeli wethempeli wasiza abadingisiweko ngeendlela ezimbili eziqakathekileko. (1) Wabafundisa ngeenkambiso zokulotjha okuhlwengileko nokuthi kufuze baphile njani ngazo. (2) Wabaqinisekisa ngesiphorofido. Wabikezela ukuthi ukulotjha okuhlwengileko kuzokubuyiselwa begodu waragela phambili nokubikezela indlela uJehova azokubusisa abantu bakhe ngayo nabahlala bamlotjha ngendlela ayamukelako. Nanyana kunjalo, namhlanjesi sifuna ukwazi ukuthi: Inga-kghani umbono lo uyazaliseka nje?

Lokho Umbono KaHezekiyeli Osifundisa Khona Namhlanjesi

13, 14. (a) Sazi njani ukuthi umbono kaHezekiyeli wethempeli uyazaliseka esikhathini sethu? (b) Ngiziphi iindlela ezimbili umbono lo osizuzisa ngazo? (Funda nebhoksi 13A elithi, “Amathempeli Ahlukileko, Iimfundo Ezihlukileko.”)

13 Siyaqiniseka ukuthi nathi umbono kaHezekiyeli wethempeli uyasithinta namhlanjesi. Khumbula ukufana okukhona phakathi kombono kaHezekiyeli wendlu kaJehova ecwengileko ‘esentabeni ephakeme khulu’ nesiphorofido saka-Isaya esithi intaba yendlu kaJehova “izokudzinyeleliswa ngaphezu kwesiqongolo seentaba.” U-Isaya usitjela ukuthi isiphorofido sakhe besizokuzaliseka hlangana ‘nemihla yokuphela.’ (Hez. 40:2; Isa. 2:2-4; funda noMikha. 4:1-4.) Iimphorofidwezi ziqalisele emihleni yokuphela kusukela ngo-1919, lokha ukulotjha okuhlwengileko kuphakanyiswa, kubuyiselwa, kwanga kubekwe entabeni ephakemeko. b

14 Yeke, siyaqiniseka ukuthi umbono kaHezekiyeli uyakuthinta ukulotjha okuhlwengileko namhlanjesi. Njengombana wawasiza amaJuda adingisiweko wekadeni, nathi usisiza ngeendlela ezimbili. (1) Usinikela iindlela zokuthi singamlotjha njani uJehova ngendlela ayamukelako. (2) Usiqinisekisa ngeemphorofido zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko nangeembusiso zakaJehova.

Iinkambiso Zokulotjha Okuhlwengileko Namhlanjesi

15. Khuyini ekufuze sicabange ngayo nasifunda ngombono kaHezekiyeli wethempeli?

15 Okwanje, akhe sicoce ngezinto ezisembonweni kaHezekiyeli. Zicabange unoHezekiyeli njengombana atjengiswa ithempeli elikhulu ngombono. Khumbula ukuthi awuboni ithempeli elikhulu elingokomfanekiso, kunalokho ufunana neemfundo ongazisebenzisa ekulotjheni kwakho uJehova namhlanjesi. Ngiziphi ezinye iimfundo ongazifunda?

16. Khuyini esiyifundako ngokulinganiswa okusembonweni kaHezekiyeli? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

16 Kubayini belilinganiswa? Njengombana uHezekiyeli aqalile, ingilozi ukuqaleka kwayo okunjengekhopha ilinganisa ithempeli, kuhlanganise amaboda, amasango, iinkumba zabonogada, iinrhodlo ne-aldara. Imininingwana le, ingamhlangahlanganisa umuntu ofundako. (Hez. 40:1–42:20; 43:13, 14) Cabanga nangeemfundo eziqakathekileko esingazifunda kilokhu. UJehova ugandelela ukuqakatheka kweenkambiso zakhe. Nguye ozibekileko, ingasi abantu. Labo abathi akutshwenyi ukuthi uZimu ulotjhwa njani bayatjhapha. Ukungezelela kilokho, ngokulinganisa ithempeli ngendlela ebelingayo, uJehova uqinisekisa ukuthi ukubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko bekuzokwenzeka. Ukuzaliseka kweenthembiso zakaZimu kuzokwenzeka njengeenlinganiso zethempeli. UHezekiyeli uqinisekisa ukuthi ukubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko emalangeni wokuphela kuzokwenzeka!

Khuyini okufundako ngeenlinganiso ezinembileko zethempeli? (Funda isigaba 16)

17. Khuyini okungenzeka iboda lomkhawulo lisikhumbuza khona namhlanjesi?

17 Iboda lomkhawulo. Njengombana sibonile, uHezekiyeli wabona iboda elizombeleze indawo esembonweni wethempeli. Lokho kwaba sikhumbuzo ebantwini bakaZimu bona bakulahlele kude ukungahlwengeki ekulotjheni kweqiniso, bangasilaphazi indlu kaZimu. (Funda uHezekiyeli 43:7-9.) Siyasitlhoga isiyalweso nanamhlanjesi. Ngemva kokuthi abantu bakaZimu batjhatjhululiwe ekudingisweni liBhabhiloni eliKhulu isikhathi eside, uKrestu wabeka inceku ethembekileko nehlakaniphileko ngo-1919. Kusukela ngesikhatheso, abantu bakaZimu basebenza budisi ukususa iimfundiso zamala, imikghwa ehlanganiswe nokulotjhwa kweenthombe nabosingazimu. Silinga ngamandla ukuhlukanisa ukulotjha uZimu nokungahlwengeki. Ukungezelela kilokho, asenzi amabhizinisi emaWolwenethu woMbuso, izinto ezinjalo asizihlanganisi nokulotjha uZimu.—Mar. 11:15, 16.

18, 19. (a) Khuyini esiyifunda emasangweni aphakemeko wethempeli? (b) Kufuze sibaphendule njani abafuna ukwehlisa iinkambiso zakaJehova eziphakemeko? Nikela isibonelo.

18 Amasango aphakemeko. Ngiziphi iimfundo esizifumanako nasicabanga ngamasango aphakemeko uHezekiyeli awabonako? Ingcenye le yombono wethempeli, siyaqiniseka bona yafundisa amaJuda adingisiweko bona uJehova uneenkambiso eziphakeme khulu zokuziphatha. Nangabe bekunjalo kade, kangangani namhlanjesi? Silotjha uJehova ethempelini lakhe elikhulu elingokomfanekiso. Kuqakatheke ukudlula nini ngaphambilini ukuziphatha kuhle begodu singabi nobuzenzisi. (Rom. 12:9; 1 Pit. 1:14, 15) Hlangana namalanga wokuphela la, uJehova bekasolo anqophisa abantu bakhe bona bazilandele eduze iinkambiso zakhe zokuziphatha kuhle. c Ngokwesibonelo, izoni ezingaphendukiko ziyasuswa ebandleni. (1 Kor. 5:11-13) Ukungezelela kilokho, iinkumba zabonogada ezisebungenweni bamasango zisikhumbuza ukuthi namhlanjesi naziza ekulotjheni uJehova, akakho owamukelekako ngaphandle kokuthi enze ngokweenkambiso zakaZimu. Ngokwesibonelo, umuntu ophila ukuphila okukabili angaya eWolweni lomBuso kodwana angekhe amukeleke kuJehova bekube kulapho alungisa ubujamo bakhe. (Jak. 4:8) Ngambala uJehova uyayivikela indlela ehlwengileko yokumlotjha, eenkhathini ezimbezi.

19 IBhayibheli labikezela bona iphasi lizokuba limbi ngaphambi kobana kufike isiphelo. IBhayibheli ifundisa ukuthi “abantu abambi nabazenzisi bazokuthuwelela basuka kokumbi baye kokumbi khulu, bakhohlisa begodu bakhohliswa.” (2 Thim. 3:13) Abantu abanengi namhlanjesi bayadurhiswa bacabange bona iinkambiso zakaJehova eziphakemeko ziqine khulu, kubudisi ukuphila ngazo, ziphelelwe sikhathi begodu azikalungi. Inga-kghani nawe uzokudurhiswa? Ngokwesibonelo, nange umuntu othileko alinga ukukwenza ukholelwe bona iinkambiso zakaZimu malungana nokuthandana kwabantu bobulili obufanako azikalungi, inga-kghani uzokuvumelana nomuntu loyo? Namkha uzokuvumelana noJehova uZimu, njengombana iliZwi lakhe lenza kukhanye bona abantu abaragela phambili benza izintwezi, ‘benza izinto ezinyenyisako’? UZimu uyasikhalima bona singamukeli ukuziphatha okumbi. (Rom. 1:24-27, 32) Lokha nasiqalene nemiraro enjalo, sizabe senza kuhle nasicabanga ngethempeli elabonwa nguHezekiyeli embonweni namasangwalo aphakemeko, bese sikhumbula bona kunganandaba ukuthi iphaseli elimbi ligandelela kangangani, uJehova akazinyefisi iinkambiso zakhe ezilungileko. Inga-kghani uyavumelana noBabethu osezulwini ngokuthi usekele okulungileko?

Sinikela “umhlatjelo wokudumisa” nasihlanganyela ekulotjheni okuhlwengileko

20. “Isiqubuthu esikhulu” sifumana ziphi iinkhumbuzo ezikhuthazako embonweni kaHezekiyeli?

20 Iinrhodlo. Lokha uHezekiyeli nakabona isirhodlo esikhulu esingaphandle kwethempeli, kwamthabisa khulu ukucabanga ngokuthi banengi kangangani abantu abazokuthabela ukulotjha uJehova bahlangene. Namhlanjesi, amaKrestu alotjha uZimu endaweni ecwengeke khulu. Labo abayingcenye ‘yesiqubuthu esikhulu’ sabalotjha uJehova esirhodlweni esingaphandle sethempeli lakhe elingokomfanekiso, bafumana iinkhumbuzo ezikhuthazako embonweni kaHezekiyeli. (IsAm. 7:9, 10, 14, 15) UHezekiyeli wabona bonyana lapho ebekunesirhodlo khona bekuneenkumba okudlelwa kizo, lapho abantu ebebalotjha uZimu egade babelana khona iminikelo yetjhebiswano abeze nayo. (Hez. 40:17) Ngokunjalo, bekungathi badla noJehova uZimu, ebekulitshwayo lobungani nokuthula. Namhlanjesi asinikeli imihlatjelo njengombana bekwenza amaJuda angaphasi komThetho kaMosi. Kunalokho, sinikela “umhlatjelo wokudumisa” lokha siba nengcenye ekulotjheni okuhlwengileko, njengalapho siphendula esifundweni nalapho sitjhumayela. (Heb. 13:15) Itjhebiswano lethu noJehova liyaqina nasifumana izinto ezisifundisa ngaye. Kungebangelo sizizwa njengamadodana kaKora ebekabhinela uJehova athi: “Ukuhlala esirhodlweni sakho ilanga linye kungcono kunokuhlala amalanga ayikulungwana kwenye indawo.”—Rhu. 84:10.

21. Kungenzeka khuyini amaKrestu azesiweko angayifunda ebuphristini ebusembonweni kaHezekiyeli?

21 Ubuphristi. UHezekiyeli wabona ukuthi amasango ebekasetjenziswa baphristi namaLevi bona bangene esirhodlweni esingaphakathi bekafana nala ebekasetjenziswa babantu abangasibaphristi ukwenzela bona bangene esirhodlweni esingaphandle. Leyo bekuyindlela ehle khulu ukukhumbuza abaphristi ukuthi nabo bekufuze baphile ngeenkambiso zakaJehova zokulotjha okuhlwengileko. Namhlanjesi abukho ubuphristi obufumaneka ngokubelethwa. Kunalokho amaKrestu azesiweko atjelwa bona: “Nilihlanga elikhethiweko, ubuphristi bobukhosi.” (1 Pit. 2:9) Abaphristi bakwa-Israyeli wekadeni bebalotjha uZimu esirhodlweni esihlukileko. Namhlanjesi amaKrestu azesiweko awakahlukaniswa nabanye abantu bakaZimu kodwana athabela ubuhlobo obukhethekileko noJehova njengombana abantwana abathengiweko. (Gal. 4:4-6) Nanyana kunjalo, abazesiweko bangafumana iimfundo ezilisizo embonweni kaHezekiyeli. Ngokwesibonelo, bayatjheja bona abaphristi nabo bekwenzeka bafumane iseluleko bebakhalinywe. Woke amaKrestu kufuze akhumbule bona ‘simhlambi munye’ olotjha ngaphasi ‘komelusi munye.’—Funda uJwanisi 10:16.

22, 23. (a) Ngiziphi iimfundo okungenzeka abadala abamaKrestu abangazifunda embonweni kaHezekiyeli? (b) Khuyini ekungenzeka ivele esikhathini esizako?

22 Ikosana. Embonweni kaHezekiyeli ikosana mumuntu oqakathekileko ngokwezinga elithileko. Ayiveli ekorweni yabaphristi, nethempelini iba ngaphasi kwabaphristi. Nanyana kunjalo, idosa phambili, isize abantu banikele imihlatjelo. (Hez. 44:2, 3; 45:16, 17; 46:2) Isibonelo emadodeni amaKrestu anegunya ebandleni namhlanjesi. Abadala kuhlanganise nabajikelezi kufuze bathobeke bebalalele inceku ethembekileko nezesiweko. (Heb. 13:17) Abadala basebenza budisi basize abantu bakaZimu banikele imihlatjelo yokudumisa emihlanganweni yobuKrestu nalapho sitjhumayela. (Efe. 4:11, 12) Abadala bangafunda nendlela uJehova ebekakhalima ngayo amakhosana wakwa-Israyeli ebewaphatha abantu kumbi. (Hez. 45:9) Ngendlela efanako, abadala abacabangi bona abasitlhogi iseluleko namkha ukulungiswa. Kunalokho, bayalithabela ithuba lokulungiswa nguJehova ukwenzela bona bakghone ukwalusa kuhle umhlambi nokudosa phambili.—Funda yoku-1 kaPitrosi 5:1-3.

23 UJehova uzokuragela phambili asinikela abelusi abanethando ePharadesi elizako, ephasini. Namhlanjesi abadala abanengi babandulwa bona bangaba njani lisizo bebakghone ukulusa kuhle ePharadesi. (Rhu. 45:16) Kuyathabisa ukuthi amadoda anjalo azokuba sibusiso ephasini elitjha. Indlela esizwisisa ngayo umbono kaHezekiyeli izokukhanya kuhle ngesikhathi sakaJehova esifaneleko. Njengeemphorofido zokubuyiselwa kokulotjha okuhlwengileko, mhlamunye ezinye iingcenye zesiphorofido zizokuzaliseka ngendlela ethabisako esikhathini esizako. Ngendlela okungaba budisi ukuyizwisisa namhlanjesi. Kuzokubonakala ngokukhamba kwesikhathi.

Amasango aphakemeko weenrhodlo asifundisani ngokulotjha kwethu? (Funda isigaba 18-21)

Iimbusiso ZakaJehova Zokulotjha Okuhlwengileko

24, 25. Umbono kaHezekiyeli waziveza njani iimbusiso uJehova ebekazozinikela abantu abamlotjha ngendlela ayamukelako?

24 Ekuswapheliseni, akhe sikhulume ngesinye sezenzakalo esikhulu esenzeka embonweni kaHezekiyeli. Kufika uJehova ethempelini elisembonweni, athembise abantu bakhe bona uyokuhlala lapho kwaphela nabathembekako balalele imithethwakhe, iinkambiso zakhe zokulotjha okuhlwengileko. (Hez. 43:4-9) Ukuba khona kwakaJehova bekuzokuba namuphi umphumela ebantwini nenarhenabo?

25 Umbono lo uhlathulula iimbusiso ezimbili uJehova azozinikela abantu ngokusebenzisa imifanekiso emibili yesiphorofido esiqinisekisako; (1) Kugeleza umlambo usuka endlini ecwengileko yethempeli wenze kube nokuphila nenarha ithele; (2) inarha ihlukaniswe ngendlela ehlelekileko nethempeli liphakathi nendawo. Kufuze sikuzwisise njani lokho namhlanjesi? Siphila esikhathini lapho uJehova angene, walungisa begodu wavumela ukulotjha okucwengeke khulu ethempelini lakhe elingokomfanekiso. (Mal. 3:1-4) Sizokukhuluma ngeemphorofido ezimbili esaHlukweni se-19 kuya kwesama-21 encwadini le.

a UJehova bekenza umehluko endleleni abantu bakhe ebebaphatha ngayo indlwakhe ecwengileko: “Ngokubeka ubungeno babo hlanu kobungeno bami namagosenabo hlanu kwamagosenami, kuhlukaniswe ngeboda nje kwaphela phakathi kwami nabo, basilaphaze igama lami elicwengileko ngokwenza izinto ezinyenyisako.” (Hez. 43:8) EJerusalema lakade, bekuliboda kwaphela elihlukanisa ithempeli lakaJehova nezindlu ezijayelekileko. Njengombana abantu bebadeda eenkambisweni zakaJehova ezilungileko, basilaphaza indlwakhe ngokulotjha iinthombe. Lokho bekungakavumeleki nakancani!

b Umbono kaHezekiyeli uhlanganisa nezinye iimphorofido zokubuyiselwa ezizaliseka emihleni yokuphela. Ngokwesibonelo tjheja, ukufana okukhona hlangana komtlolo kaHezekiyeli 43:1-9, noMalaki 3:1-5; nomtlolo kaHezekiyeli 47:1-12 noJuweli 3:18.

c Ithempeli elingokomfanekiso lathoma ukuba khona ngo-29 C.E. uJesu nakabhajadiswako, athoma umsebenzakhe wokuba mPhristi oPhakemeko. Nanyana kunjalo, ngemva kokuhlongakala kwabapostoli bakaJesu, kwaphela iminyaka ukulotjha okuhlwengileko kungatjhejwa. Kusukela ngo-1919 ukulotjha okuhlwengileko kwaphakanyiswa.