1.–3. a) Miks on Hesekiel rabatud ja mida saab ta teada Jeruusalemma hävitamise kohta? b) Milliseid küsimusi me hakkame arutama?

HESEKIEL on rabatud. Ta on just näinud nägemust sellest, milliseid jäledusi teevad juudid Jeruusalemma templis. * Nad on rüvetanud paiga, mis on kaua olnud Iisraelis õige jumalateenimise keskus. Kuid tempel pole ainus, mis on rüvetatud. Kogu Juudamaa on täis vägivalda ja on lootusetult hukas. Kuna rahvas on Jehoovat rängalt solvanud, ütleb Jehoova Hesekielile: „Ma [asun] raevus tegutsema.” (Hes. 8:17, 18.)

² Kui valus võib küll Hesekielile olla teadmine, et Jeruusalemm ja sealne tempel on tõmmanud enda peale Jehoova viha ja et need hävitatakse! Tõenäoliselt mõtleb Hesekiel, kas linnas on ka ustavaid, ja kui on, siis mis neist saab. Vastuseid neile küsimustele ei tule kaua oodata. Kohe, kui Jeruusalemmale on kohtuotsus välja kuulutatud, kuuleb Hesekiel valju häält, mis kutsub kohale  kohtuotsuse täideviijad. (Hes. 9:1.) Järgnevas nägemuses saab Hesekiel teada, et hävitus pole suvaline, vaid valikuline, ning et ustavad jumalateenijad jäävad ellu.

³ Meie tänapäeval võime samuti mõelda, kes jääb ellu, kui see jumalatu maailm hävitatakse. Seepärast vaatame nüüd, mida Hesekiel selles nägemuses nägi, kuidas see täitus tema päevil ja mis tähendus on sel meile.

4. Mida Hesekiel selles nägemuses nägi ja kuulis?

⁴ Mida Hesekiel selles nägemuses nägi ja kuulis? (Loe Hesekiel 9:1–11.) Ta nägi seitset meest, kes tulid „ülavärava poolt, mis asus põhja pool”, ilmselt sealt, kus oli pahameelt tekitav kuju, või sealt, kus naised nutsid taga jumal Tammust. (Hes. 8:3, 14.) Need mehed tulid templi siseõue ja jäid seisma vaskaltari kõrvale, aga mitte selleks, et ohvrit tuua. Aeg, kui selles templis toodavad ohvrid Jehoovale meeldisid, oli möödas. Kuuel mehel oli käes purustusrelv. Seitsmes aga oli teistsugune: tal olid seljas linased riided ja relva asemel olid tal kaasas kirjutustarbed.

5., 6. Milliste inimeste laubale tuli märk teha? (Vaata pilti peatüki alguses.)

⁵ Sel kirjutustarvetega mehel oli täita kaalukas ülesanne. Jehoova ütles talle: „Käi Jeruusalemma linn läbi ja tee märk nende inimeste laubale, kes ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse.” Võib-olla meenus Hesekielile seda kuuldes too ammune aeg, kui iisraellastel tuli verega teha märk oma ukse pealispuule ja piitadele, et nende esmasündinud ellu jääksid. (2. Moos. 12:7, 22, 23.) Kas märgil, mille kirjutustarvetega mees inimeste laubale tegi, oli sama otstarve? Kas see näitas, kes pidi Jeruusalemma hävingus ellu jääma?

⁶ Mõelgem, mille alusel märk inimeste laubale tehti. See tehti nendele, kes ohkasid ja ägasid linnas toimuvate jäleduste pärast. Selliseid inimesi ängistas see, et Jehoova templis kummardatakse ebajumalaid, samuti linnas vohav vägivald, amoraalsus ja korruptsioon. (Hes. 22:9–12.) Võib ka arvata, et nad ei varjanud oma tundeid. Ilmselt näitasid nad nii oma sõnade kui tegudega, millist tülgastust nad maal toimuva pärast tunnevad ja kui väga nad igatsevad näha õige jumalateenimise  taastamist. Jehoova tundis sellistele inimestele kaasa ja soovis jätta nad ellu.

7., 8. Mida käskis Jehoova kuuel purustusrelvaga mehel teha ja millega see nägemus lõppes?

⁷ Hesekiel kuulis, kuidas Jehoova käskis kuuel purustusrelvaga mehel minna kirjutustarvetega mehe järel (ehk pärast seda, kui see oli oma töö teinud) ning surmata kõik need, kelle laubal pole märki. „Alustage mu pühamust,” ütles Jehoova. Kohtuotsuse täideviimine pidi algama Jeruusalemma südamest, sealsest templist, mis oli Jehoova silmis rüvetunud. „Nad alustasidki vanematest, kes olid koja ees.” Need olid needsamad 70 Iisraeli vanemat, kes põletasid templis ebajumalatele suitsutusrohtu. (Hes. 8:11, 12; 9:6.)

 ⁸ Millega see nägemus lõppes? Hesekiel ütleb: „Ma nägin, et linastes riietes mees, kel olid kirjutustarbed vöö vahel, tuli tagasi ja ütles: „Ma tegin, nagu sa mind käskisid.”” (Hes. 9:11.) Kuid kas Jeruusalemmas tõesti oli ustavaid jumalateenijaid, kes selle hävingu üle elasid?

9., 10. Kes olid ellujäänute seas, kui Jeruusalemm hävitati, ja mida me võime nende kohta järeldada?

⁹ Loe 2. Ajaraamat 36:17–20. See Hesekieli ennustus täitus aastal 607 e.m.a, kui babüloonlased hävitasid Jeruusalemma ja sealse templi. Nad olid otsekui karikas Jehoova käes: Jehoova kasutas neid, et valada välja oma viha ustavusetu Jeruusalemma peale ja teda karistada. (Jer. 51:7.) Kuid nagu Hesekiel oli ennustanud, ei surmanud babüloonlased kõiki Jeruusalemma elanikke. (1. Moos. 18:22–33; 2. Peetr. 2:9.)

¹⁰ Ellujäänute seas olid näiteks reekablased, etiooplane Ebed-Melek ning prohvet Jeremija ja tema kirjutaja Baaruk. (Jer. 35:1–19; 39:15–18; 45:1–5.) Hesekieli nägemuse põhjal võime järeldada, et nad olid nende hulgas, kes ohkasid ja ägasid Jeruusalemmas tehtavate jäleduste pärast. (Hes. 9:4.) Kuna nad olid juba varem näidanud, et vihkavad kurjust ja toetavad õiget jumalateenimist, kaitses Jehoova neid linna hävingu ajal.

11. Keda sümboliseerisid seitse meest Hesekieli nägemuses?

¹¹ Piibel ei näita kusagil, et Hesekiel ise või mõni teine prohvet oleks Jeruusalemma läbi käinud ja ustavate jumalateenijate laubale märgi teinud. Seega pidi see märgistamine kujutama midagi, mis toimus vaimumaailmas, inimsilma eest varjatult. Seitse meest Hesekieli nägemuses sümboliseerisid ustavaid vaimolendeid, kes on alati valmis täitma Jehoova tahet. (Laul 103:20, 21.) Jehoova inglid justkui märgistasid need, keda Jehoova tahtis säästa, see tähendab hoolitsesid selle eest, et babüloonlased ei tapaks valimatult kõiki.

12., 13. a) Miks valas Jehoova Jeruusalemma peale välja oma viha ja miks tegutseb ta samamoodi ka lähitulevikus? b) Kas ustavusetu Jeruusalemm oli ristiusu kiriku prohvetlik võrdpilt? Selgita. (Vaata kasti „Kas Jeruusalemm oli ristiusu kiriku prohvetlik võrdpilt?”.)

¹² Ees on „suur viletsus, mille sarnast pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule ka edaspidi”. (Matt. 24:21.) See on aeg, kui kogu inimkonna üle mõistetakse kohut. Kas eelseisev häving on valikuline, nagu oli Hesekieli päevil? Kas ustavad Jehoova teenijad märgistatakse mingil moel, et nad võiksid ellu jääda?  Teisisõnu, kas Hesekieli nägemus kirjutustarvetega mehest täitub ka meie ajal? Vastus kõigile neile küsimustele on jah. Vaatame, miks võib nii öelda.

¹³ Meenutagem, miks valas Jehoova Jeruusalemma peale välja oma viha. Vaata veel kord, mida öeldakse tekstis Hesekiel 9:8, 9 (loe). Kui Hesekiel oli mures, et tulevases hävingus saavad hukka kõik allesjäänud iisraellased, tõi Jehoova oma kohtuotsuse kohta neli põhjust. Esiteks, rahva süü oli äärmiselt suur. * Teiseks, kõikjal Juuda kuningriigis valati verd. Kolmandaks, selle pealinn Jeruusalemm oli täis õiguseväänamist. Neljandaks, rahvas korrutas endale, et Jehoova ei näe nende tegusid. Kas ei käi see kõik sama hästi ka praeguse moraalitu, vägivaldse, korrumpeerunud ja jumalakauge maailma kohta? Kuna Jehoova pole muutlik nagu vari, tunneb ta praegu sedasama, mida ta tundis Hesekieli päevil, ja tegutseb vastavalt. (Mal. 3:6; Jaak. 1:17.) Peagi asuvad nii kirjutustarvetega mees kui ka purustusrelvaga mehed taas tööle.

14., 15. Too näiteid selle kohta, et enne kui Jehoova toob hävingu, hoiatab ta inimesi ette.

¹⁴ Selle nägemuse varasem täitumine aitab meil mõista selle tänapäevast täitumist. Vaatamegi nüüd lähemalt, kuidas täitub see ennustus praegu ja lähitulevikus.

¹⁵ Jehoova hoiatab inimesi ette. Nagu nägime selle väljaande 11. peatükist, määras Jehoova Hesekieli aastal 613 e.m.a Iisraeli soole vahimeheks. (Hes. 3:17–19.) Sellest peale hoiatas Hesekiel rahvast läheneva õnnetuse eest. Ka mõned teised prohvetid, näiteks Jesaja ja Jeremija, kuulutasid, et Jeruusalemma tabab häving. (Jes. 39:6, 7; Jer. 25:8, 9, 11.) Meie ajal on Jehoova määranud vahimeheks ustava ja aruka orja. Peale selle et ustav ja arukas ori annab Jehoova rahva liikmetele vaimset toitu, hoiatab ta inimkonda läheneva suure viletsuse eest. (Matt. 24:45.)

16. Kas meie ülesanne on inimesi märgistada? Selgita.

¹⁶ Jehoova maised teenijad ei märgista ellujääjaid. Nii nagu Hesekiel ise ei pidanud Jeruusalemma läbi käima ja kedagi märgistama, nii ei märgista Jehoova maised teenijad kedagi ka tänapäeval. Meie ülesanne on teha kuulutustööd. Me kuulutame agaralt head sõnumit Jumala kuningriigist ega kõhkle anda inimestele teada, et see jumalatu maailm on teel hävingusse. (Matt. 24:14;  28:18–20.) Nii saame teha oma osa, et aidata võimalikult paljudel saada Jehoova teenijaks. (1. Tim. 4:16.)

17. Mida tuleb inimestel praegu teha, et eelseisvas hävingus ellu jääda?

¹⁷ Selleks et eelseisvas hävingus ellu jääda, tuleb inimestel juba praegu oma usku tõendada. Nagu nägime, olid need, kes Jeruusalemma hävingus ellu jäid, juba varem näidanud, et vihkavad kurjust ja toetavad õiget jumalateenimist. Nii on ka tänapäeval. Inimestel tuleb enne selle jumalatu maailma hävingut näidata, et nad „ohkavad ja ägavad” ehk kurvastavad praegu vohava kurjuse pärast. (Hes. 9:4.) Neil tuleb seda ka sõnade ja tegudega tõendada: võtta head sõnumit kuulda, riietuda uude isiksusse, pühenduda Jehoovale, lasta end ristida ja toetada Kristuse vendi. (Matt. 25:34–40; Efesl. 4:22–24; 1. Peetr. 3:21.) Üksnes neil, kes teevad seda praegu – ja kes on suure viletsuse puhkedes Jehoova poolel –, on lootus, et nad märgistatakse ellujäämiseks.

18. a) Millal ja kuidas teeb Jeesus ellujääjate laubale märgi? b) Kas võitud kristlasi on vaja Harmagedoonis ellujäämiseks märgistada? Selgita.

¹⁸ Ellujääjate märgistamine toimub vaimumaailmas. Hesekieli päevil olid ustavate jumalateenijate märgistamisega seotud inglid. Tänapäeval täidab kirjutustarvetega mehe  rolli Jeesus Kristus, kui ta tuleb oma auhiilguses, et inimkonna üle kohut mõista. (Matt. 25:31–33.) See toimub suure viletsuse ajal, pärast seda kui kõik väärusud on hävitatud. * Vahetult enne Harmagedooni otsustab Jeesus, kes kuulub lammaste ja kes kitsede hulka. Need, kelle ta arvab lammaste hulka – ehk kelle ta märgistab –, ongi „need, kes tulevad suurest viletsusest” ja „lähevad ... igavesse ellu”. (Ilm. 7:9–14; Matt. 25:34–40, 46.) Võitud kristlasi aga pole vaja Harmagedoonis ellujäämiseks märgistada. Nemad saavad lõpliku pitseri kas enne surma või vahetult enne suure viletsuse puhkemist. Mingil hetkel enne Harmagedooni võetakse veel maa peal olevad võitud taevasse. (Ilm. 7:1–3.)

19. Kes viivad täide kohtuotsuse jumalatu maailma üle? (Vaata kasti „Ohkamine ja ägamine, märgistamine, purustamine”.)

¹⁹ Kohtuotsuse jumalatu maailma üle viivad täide Jeesus ja tema taevased väed. Hesekieli nägemuses asusid kuus purustusrelvaga meest tegutsema alles pärast seda, kui linastes riietes mees oli ellujääjate laubale märgi teinud. (Hes. 9:4–7.) Samamoodi ei alga ka eelseisev häving enne, kui Jeesus on kohtumõistmise lõpule viinud ja  ellujääjad märgistanud. Seejärel asub ta juhtima taevaseid vägesid, kuhu kuuluvad inglid ja tema 144 000 kaasvalitsejat. Harmagedoonis hävitab see sõjavägi praeguse jumalatu maailma ning juhib ustavad jumalateenijad uude maailma. (Ilm. 16:14–16; 19:11–21.)

20. Mida Hesekieli nägemus kirjutustarvetega mehest meile õpetab?

²⁰ Hesekieli nägemus kirjutustarvetega mehest on meile mitmeski mõttes õpetlik. Me ei pea muretsema, kas Jehoova hävitab koos jumalatutega ka mõne ustava. (Laul 97:10.) Me teame, mida praegu teha, et meid tulevikus ellujäämiseks märgistataks. Me anname ka teistele teada, et see maailm on teel hävingusse, ja räägime head sõnumit neile, kes ohkavad ja ägavad maailmas vohava kurjuse pärast ning on valmis tõde vastu võtma. (Ap. t. 13:48.) Nii saame teha oma osa, et teisedki võiksid hakata käima teel, mis viib igavesse ellu.