Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 16

‘Kadimɔ Mɛi Ahiɛnaa’

‘Kadimɔ Mɛi Ahiɛnaa’

EZEKIEL 9:4

NƆ NI ABAAWIE HE: Bɔ ni akadi anɔkwafoi ni hi shi yɛ Ezekiel gbii lɛ amli kɛhã yibaamɔ kɛ bɔ ni ninaa nɛɛ kɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ

1-3. (a) Mɛni hewɔ Ezekiel naa kpɛ ehe lɛ? Mɛni ená ele yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ he? (b) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

EZEKIEL naa ekpɛ ehe waa! Etsɛko tsɔ nɛ ni ena ninaa ko ni tsɔɔ nyaŋemɔ nibii ni Yudafoi ni ekwa Nyɔŋmɔ lɛ feɔ yɛ sɔlemɔ shĩa ni yɔɔ Yerusalem lɛ. * Nakai atuatselɔi lɛ bule he tuuntu ni akɛ jamɔ krɔŋŋ hãa Yehowa yɛ, yɛ Israel lɛ. Shi jeee sɔlemɔ shĩa lɛ pɛ amɛbule. Amɛkɛ yiwalɛ nifeemɔi bule Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ bɔ ni anyɛŋ ana amɛ mɔbɔ. Bɔ ni Yehowa webii ni ehala lɛ anifeemɔi dɔ lɛ waa hewɔ lɛ, ekɛɛ Ezekiel akɛ: “Mikɛ amɛ baaye yɛ mlifu naa.”​—Eze. 8:17, 18.

2 Be ni Ezekiel ná ele akɛ Yehowa mli efu Yerusalem kɛ sɔlemɔ shĩa krɔŋkrɔŋ lɛ, ni eetao ni ekpãtã hiɛ agbɛnɛ lɛ, edɔ lɛ waa! Ekolɛ, Ezekiel bi ehe akɛ: ‘Mɛni baaba anɔkwafoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ anɔ? Ani abaabaa amɛyi? Kɛ́ abaabaa amɛyi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ afee nakai?’ Ehe ehiaaa ni Ezekiel amɛ be kpalaŋŋ kɛhã hetooi lɛ. Be ni enu kojomɔ ni naa wa ni akɛbaaba Yerusalem lɛ nɔ lɛ, etsɛɛɛ ni enu ni aabo kɛ gbee ni wa akɛ atsɛ mɛi ni baagbala maŋ lɛ toi lɛ kɛba. (Eze. 9:1) Be ni ninaa lɛ yaa nɔ lɛ, gbalɔ lɛ baná ele akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ hiɛ abaakpãtã, ni enɛ hã etsui nyɔ emli waa. Hɛɛ, abaabaa mɛi ni sa yibaamɔ lɛ ayi!

3 Akɛni eshwɛ fioo ni jeŋ fɔŋ nɛɛ baaba naagbee hewɔ lɛ, ekolɛ, wɔ hu wɔbaabi wɔhe akɛ, namɛi ayi abaabaa yɛ amanehulu kpeteŋkpele ni kã wɔhiɛ lɛ mli? Belɛ, hã wɔsusu sanebimɔi nɛɛ ahe: (1) Mɛni ekoŋŋ Ezekiel na yɛ ninaa lɛ mli? (2) Te ninaa lɛ ba mli ehã tɛŋŋ yɛ egbii lɛ amli? (3) Mɛɛ gbɛ nɔ ninaa nɛɛ kɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ?

“Nyɛtsɛa Mɛi Ni Baagbala Maŋ Lɛ Toi Lɛ Kɛbaa”

4. Tsɔɔmɔ nɔ ni Ezekiel na kɛ nɔ ni enu yɛ ninaa lɛ mli.

4 Enɛ sɛɛ lɛ, mɛni Ezekiel na, ni mɛni enu yɛ ninaa lɛ mli? (Kanemɔ Ezekiel 9:1-11.) Hii kpawo ‘jɛ ŋwɛigbɛ agbó ni hiɛ kwɛɔ kooyigbɛ lɛ naagbɛ kɛba,’ ekolɛ agbó nɛɛ bɛŋkɛ he ni awuŋayeli amaga lɛ ma lɛ loo he ni yei ni foɔ nyɔŋmɔ ni ji Tamuz lɛ yɔɔ lɛ. (Eze. 8:3, 14) Hii kpawo lɛ bote mli kɛtee sɔlemɔ shĩa lɛ mligbɛ kpo lɛ nɔ ni amɛyadamɔ akɔɔble afɔleshaa latɛ lɛ masɛi. Shi jeee afɔleshaa hewɔ hii nɛɛ tee jɛmɛ. Yehowa ekpɛlɛŋ afɔlei ni abaashã yɛ nakai sɔlemɔ shĩa lɛ anɔ dɔŋŋ. Hii nɛɛ ateŋ mɛi ekpaa damɔ shi, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ “hiɛ dade ni ekɛbaajwara nii yɛ edɛŋ.” Mɔ ni ji kpawo nɔ lɛ yɛ srɔto kwraa. Ewo klala atade, ni ehiɛɛɛ dade tamɔ hii krokomɛi lɛ, shi “woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ.”

5, 6. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ mɛi ni akadi amɛhiɛnaa lɛ ahe? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

5 Mɛni nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ baafee? Yehowa diɛŋtsɛ kɛ nitsumɔ ko ni tsii wo edɛŋ akɛ: “Yaakpa maŋ lɛ mli, yaakpa Yerusalem, ni okadi hii ni miikɛ̃mɔ ni amɛmiiye ŋkɔmɔ yɛ nyaŋemɔ nibii fɛɛ ni afeɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ ahewɔ lɛ ahiɛnaa.” Ekolɛ nakai beiaŋ lɛ, Ezekiel kɛ ejwɛŋmɔ tee fɔlɔi anɔkwafoi ni ji Israelbii ni kɛ lá kadi amɛshinaatsei lɛ kɛ yiteŋ nɔ lɛ ahe lɛ anɔ, ni no fee okadi akɛ esa akɛ abaa kromɔbii ni yɔɔ nakai shĩai lɛ amli lɛ ayi. (2 Mo. 12:7, 22, 23) Yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ, ani kadimɔ ni nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ lɛ ŋmɔ ehɛ lɛ kadi mɛi ahiɛnaa lɛ baatsu nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ​—ni tsɔɔ akɛ akpãtãŋ mɛi ni akadi amɛhiɛnaa lɛ ahiɛ be ni akpãtãa Yerusalem hiɛ lɛ?

6 Kɛ́ wɔna yiŋtoo hewɔ ni akadi mɛi lɛ ahiɛnaa lɛ, ebaahã hetoo lɛ afee faŋŋ. Akɛɛ nuu lɛ koni ekadi mɛi ni “miikɛ̃mɔ ni amɛmiiye ŋkɔmɔ” yɛ nyaŋemɔ nibii fɛɛ ni “afeɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ” ahewɔ lɛ ahiɛnaa. Belɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ mɛi ni akadi amɛhiɛnaa lɛ ahe? Nɔ kome ji akɛ, jeee amagajamɔ nifeemɔi ni tee nɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ pɛ ahe ŋkɔmɔ amɛye, shi moŋ amɛye ŋkɔmɔ yɛ yiwalɛ nifeemɔi, jeŋba sha, kɛ nibii gbohii krokomɛi hu ni tee nɔ yɛ Yerusalem lɛ ahe. (Eze. 22:9-12) Kɛfata he lɛ, eeenyɛ efee akɛ, amɛhã ana bɔ ni amɛnaa nifeemɔi nɛɛ amɛhãa lɛ faŋŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, anɔkwafoi nɛɛ kɛ amɛwiemɔi kɛ amɛnifeemɔi tsɔɔ akɛ, amɛmiihi nibii ni yaa nɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ, shi amɛsumɔɔ anɔkwa jamɔ. Yehowa baaná mɛi nɛɛ mɔbɔ ni ehãŋ akpãtã amɛhiɛ.

7, 8. Te akɛɛ hii ekpaa ni hiɛ dadei ni akɛjwaraa nii lɛ atsu amɛnitsumɔ lɛ amɛhã tɛŋŋ, ni mɛɛ amaniɛbɔɔ amɛkɛba?

7 Belɛ, te akɛɛ hii ekpaa ni hiɛ dadei ni akɛjwaraa nii lɛ atsu amɛnitsumɔ lɛ amɛhã tɛŋŋ? Ezekiel nu ni Yehowa miifã amɛ akɛ: Kɛ́ nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ kadi mɛi lɛ ahiɛnaa egbe naa lɛ, nyɛgbea mɔ fɛɛ mɔ, ja mɛi ni akadi amɛhiɛnaa lɛ pɛ. Yehowa fã amɛ akɛ: “Nyɛjea shishi kɛjɛa mijamɔhe lɛ.” (Eze. 9:6) Akɛɛ mɛi ni baagbe mɛi lɛ akɛ, amɛje amɛnitsumɔ lɛ shishi kɛjɛ Yerusalem sɔlemɔ shĩa lɛ tuuntu, ejaakɛ jɛmɛ bɛ krɔŋŋ kɛhã Yehowa dɔŋŋ. Mɛi ni abaagbe klɛŋklɛŋ ji “onukpai ni yɔɔ shĩa lɛ hiɛ lɛ,” ni ji Israel onukpai 70 ni yɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ, ni shãa tsofa-kɛ-ŋma amɛhãa amale nyɔŋmɔi lɛ.​—Eze. 8:11, 12; 9:6.

8 Te nibii anaa yakpa hã tɛŋŋ? Be ni Ezekiel hiɛ kwɛmɔ ni eboɔ toi lɛ, nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ babɔ Yehowa amaniɛ akɛ: “Mifee bɔ ni ofã mi lɛ pɛpɛɛpɛ.” (Eze. 9:11) Nɔ ni wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe pɛ ji: ‘Te nibii anaa yakpa hã tɛŋŋ kɛhã mɛi ni yɔɔ Yerusalem lɛ? Ani anɔkwafoi komɛi je Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli?’

Mɛɛ Gbɛ Nɔ Ninaa Lɛ Ba Mli Yɛ Ezekiel Beiaŋ?

9, 10. Mɛɛ anɔkwafoi komɛi je hiɛkpatamɔ lɛ mli, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ amɛhe?

9 Kanemɔ 2 Kronika 36:17-20. Ezekiel gbalɛ lɛ ba mli yɛ afi 607 D.Ŋ.B. be ni Babilon asraafoi lɛ yakpãtã Yerusalem kɛ esɔlemɔ shĩa lɛ hiɛ lɛ. Babilonbii lɛ batsɔ tamɔ “kɔɔpoo yɛ Yehowa dɛŋ,” ni Yehowa kɛ amɛ tsu nii kɛfɔse emlifu lɛ eshwie Yerusalem ni yeee anɔkwa lɛ nɔ kɛgbala amɛtoi. (Yer. 51:7) Ani akpãtã mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ hiɛ? Dabi. Ezekiel ninaa lɛ tsɔɔ mli akɛ, Babilonbii lɛ kpãtãŋ mɛi komɛi ahiɛ.​—1 Mo. 18:22-33; 2 Pet. 2:9.

10 Abaa anɔkwafoi babaoo ayi, amɛteŋ mɛi komɛi ji Rekabbii lɛ kɛ Ebed-melek, Etiopianyo lɛ, kɛ gbalɔ Yeremia kɛ ewoloŋmalɔ Baruk. (Yer. 35:1-19; 39:15-18; 45:1-5) Kɛ́ wɔsusu Ezekiel ninaa lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ no mli lɛ mɛi nɛɛ “miikɛ̃mɔ ni amɛmiiye ŋkɔmɔ yɛ nyaŋemɔ nibii fɛɛ” ni afeɔ yɛ Yerusalem lɛ hewɔ. (Eze. 9:4) Eeenyɛ efee akɛ dani abaakpãtã Yerusalem hiɛ lɛ, mɛi nɛɛ jɛ amɛtsuiiaŋ amɛhã ana faŋŋ akɛ amɛfiii efɔŋfeemɔi ni yaa nɔ lɛ asɛɛ, shi moŋ amɛsumɔɔ jamɔ krɔŋŋ, ni no hewɔ akpãtãaa amɛhiɛ lɛ.

11. Namɛi hii ekpaa ni hiɛ dadei ni akɛjwaraa nii lɛ kɛ nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ damɔ shi kɛhã?

11 Ani akɛ nɔ ko pɔtɛɛ kadi anɔkwafoi lɛ ahiɛnaa diɛŋtsɛ? Aŋmako nɔ ko ni tsɔɔ akɛ ahã mɔ ko, tamɔ Ezekiel loo gbalɔ kroko, yakpa Yerusalem fɛɛ ni ekɛ nɔ ko kadi anɔkwafoi lɛ ahiɛnaa. Belɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, nɔ ni Ezekiel na lɛ ji nifeemɔ ko ni no mli lɛ eeya nɔ yɛ ŋwɛi, ni no hewɔ lɛ adesa ko nyɛɛɛ ekɛ ehiŋmɛi ana. Nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ kɛ hii ekpaa ni hiɛ dade ni akɛjwaraa nii ni yɔɔ ninaa lɛ mli lɛ, damɔ shi kɛhã Yehowa mumɔŋ bɔɔ nii anɔkwafoi ni be fɛɛ be lɛ, amɛfee klalo akɛ amɛbaafee esuɔmɔnaa nii lɛ. (Lala 103:20, 21) Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, Yehowa kɛ ebɔfoi lɛ tsu nii koni amɛkwɛ ni akpãtã Yerusalem ni yeee lɛ anɔkwa lɛ hiɛ. Bɔfoi lɛ kadi mɛi ni sa yibaamɔ lɛ ahiɛnaa yɛ mfonirifeemɔŋ, ni tsɔɔ akɛ jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ hiɛ akpãtã.

Te Ezekiel Ninaa Lɛ Kɔɔ Wɔhe Tɛŋŋ Ŋmɛnɛ?

12, 13. (a) Mɛni hewɔ Yehowa fɔse emlila eshwie Yerusalem nɔ lɛ? Ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ ebaafee nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ? (b) Ani Yerusalem ni yeee Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ feɔ Kristendom he mfoniri? Tsɔɔmɔ mli. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Ani Yerusalem Feɔ Kristendom He Mfoniri?”)

12 Etsɛŋ, wɔbaana ni Nyɔŋmɔ miikojo je nɛɛ bɔ ni anako enɔ dã, no ji “amanehulu kpeteŋkpele ni anako enɔ dã kɛjɛ je lɛ shishijee aahu kɛbashi amrɔ nɛɛ, dabi, ni eko hu baŋ dɔŋŋ lɛ.” (Mat. 24:21) Be ni wɔmɛɔ nakai be lɛ, sanebimɔi komɛi ni he hiaa waa baa wɔjwɛŋmɔ mli, ni nomɛi ji: Ani abaakpãtã mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ hiɛ, loo abaabaa mɛi komɛi ayi? Ani yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, abaakadi Yehowa anɔkwa jálɔi lɛ kɛhã yibaamɔ? Kɛ́ wɔbaakɛɛ lɛ, ani Ezekiel gbalɛ ni kɔɔ nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ he lɛ baaba mli yɛ wɔbei nɛɛ amli? Sanebimɔi etɛ nɛɛ fɛɛ ahetoo ji hɛɛ. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔmu sane naa nakai? Kɛhã hetoo lɛ, hã wɔku wɔsɛɛ kɛya Ezekiel ninaa lɛ nɔ ekoŋŋ.

13 Ani okaiɔ nɔ hewɔ ni Yehowa fɔse emlila lɛ eshwie blema Yerusalem nɔ lɛ? Kanemɔ Ezekiel 9:8, 9 lɛ ekoŋŋ. Be ni Ezekiel bi akɛ abaakpãtã “Israelbii lɛ ateŋ mɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ ahiɛ” lo lɛ, Yehowa tsɔɔ lɛ yiŋtoi ejwɛ hewɔ ni ekɛ hiɛkpatamɔ lɛ baa lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, “esha” ni maŋ lɛ efee lɛ “da waa diɛŋtsɛ.” * Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ ‘eyi obɔ kɛ lashishwiemɔ.’ Nɔ ni ji etɛ lɛ, no mli lɛ “efɔŋ eyi” Yerusalem, ni ji Yuda maŋtsɛyeli lɛ maŋtiase lɛ mli obɔ. Nɔ ni ji ejwɛ lɛ, akɛni maŋbii lɛ susu akɛ “Yehowa enaaa” efɔŋ ni amɛfeɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ no jie amɛnaa ni amɛtee nɔ amɛfee efɔŋ. Ani wiemɔi nɛɛ etsɔɔɔ akɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ ni jeŋba sha, yiwalɛ nifeemɔ, kɛ efɔŋ eyi mli obɔ nɛɛ sa toigbalamɔ? Ekã shi faŋŋ akɛ, akɛni Yehowa “tsakeee” hewɔ lɛ, bɔ ni emli fu Ezekiel gbii lɛ amli bii lɛ yɛ amɛnifeemɔi fɔji lɛ ahewɔ lɛ, nakai nɔŋŋ emli baafu wɔgbii nɛɛ amli bii lɛ yɛ amɛnifeemɔi fɔji lɛ ahewɔ. (Yak. 1:17; Mal. 3:6) Belɛ, esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ, hii ekpaa ni hiɛ dadei ni akɛjwaraa nii lɛ kɛ nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ yɛ nitsumɔ ko ni amɛbaatsu yɛ wɔgbii nɛɛ amli hu!

Etsɛŋ hii ekpaa ni hiɛ dadei ni akɛjwaraa nii lɛ baatsu nitsumɔ ko (Kwɛmɔ kuku 12, 13)

14, 15. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ Yehowa bɔɔ mɛi kɔkɔ dani ekɛ hiɛkpatamɔ baa?

14 Shi mɛɛ gbɛ nɔ Ezekiel gbalɛ nɛɛ baa mli yɛ wɔgbii nɛɛ amli? Kɛ́ wɔsusu bɔ ni ninaa lɛ ba mli yɛ blema lɛ he lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔna nɔ ni esa akɛ wɔkpa gbɛ amrɔ nɛɛ kɛ wɔsɛɛ hu. Hã wɔsusu nibii komɛi ni wɔna loo wɔbaana ni tsɔɔ akɛ Ezekiel gbalɛ lɛ miiba mli lɛ ahe wɔkwɛ.

15 Yehowa bɔɔ mɛi kɔkɔ dani ekɛ hiɛkpatamɔ baa. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ wolo nɛɛ Yitso 11 lɛ mli lɛ, Yehowa wó Ezekiel ‘bulɔ ehã Israel shĩa lɛ.’ (Eze. 3:17-19) Kɛjɛ afi 613 D.Ŋ.B. lɛ, Ezekiel bɔi Israelbii lɛ kɔkɔbɔɔ akɛ hiɛkpatamɔ miiba. Gbalɔi krokomɛi, tamɔ Yesaia kɛ Yeremia hu bɔ Yerusalembii lɛ kɔkɔ yɛ hiɛkpatamɔ ni baaba amɛnɔ lɛ he. (Yes. 39:6, 7; Yer. 25:8, 9, 11) Yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ, Yehowa tsɔɔ Kristo nɔ ehãa kuu fioo ko ni afɔ amɛ mu lɛ lɛɔ enɔkwa jalɔi, ni ji ewebii lɛ, ni jeee no pɛ amɛfeɔ, shi amɛbɔɔ mɛi kɔkɔ hu yɛ amanehulu kpeteŋkpele ni ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ he.​—Mat. 24:45.

16. Ani Yehowa webii kadiɔ mɛi kɛhã yibaamɔ? Tsɔɔmɔ mli.

16 Yehowa webii kadiii mɛi kɛhã yibaamɔ. Kaimɔ akɛ afãaa Ezekiel akɛ lɛ diɛŋtsɛ eyakpa Yerusalem ni ekadi mɛi kɛhã yibaamɔ. Nakai nɔŋŋ Yehowa fãko ewebii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu akɛ amɛkadi mɛi ni sa lɛ kɛhã yibaamɔ. Moŋ lɛ, akɛ Kristo shĩa bii lɛ, afã wɔ akɛ wɔshiɛ. Kɛ́ wɔkɛ ekãa shiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ ni wɔbɔ mɛi kɔkɔ akɛ etsɛŋ jeŋ fɔŋ nɛɛ baaba naagbee lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ miitsu famɔ nɛɛ he nii. (Mat. 24:14; 28:18-20) No hewɔ lɛ, wɔ hu wɔyeɔ wɔbuaa mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ koni amɛmɔ jamɔ krɔŋŋ lɛ mli.​—1 Tim. 4:16.

17. Mɛni esa akɛ mɛi afee amrɔ nɛɛ koni wɔsɛɛ lɛ anyɛ akadi amɛ kɛhã yibaamɔ?

17 Dani abaanyɛ abaa mɛi ayi yɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ mli lɛ, esa akɛ amrɔ nɛɛ amɛtsɔɔ akɛ amɛyɛ hemɔkɛyeli. Tamɔ bɔ ni wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, mɛi ni abaa amɛyi yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ hã ana faŋŋ akɛ amɛjɛ amɛtsuiŋ amɛkpoo efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ lɛ ni amɛmɔ jamɔ krɔŋŋ lɛ mli momo. Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ. Dani hiɛkpatamɔ lɛ baaba lɛ, esa akɛ aŋkroaŋkroi ‘akɛ̃mɔ ni amɛye ŋkɔmɔ,’ ni tsɔɔ akɛ amɛwerɛ aho amɛhe waa yɛ nibii fɔji ni afeɔ yɛ je nɛɛ mli lɛ ahewɔ. Ni esa akɛ amɛtsɔ amɛwiemɔi kɛ amɛnifeemɔi anɔ amɛhã ana faŋŋ akɛ, amɛhiɛ jamɔ krɔŋŋ lɛ mli. Mɛɛ gbɛ nɔ amɛbaatsɔ amɛfee nakai? Esa akɛ amɛbo sane kpakpa lɛ ni ashiɛɔ ahãa amɛ ŋmɛnɛ lɛ toi, amɛya nɔ amɛwo subaŋ hee ni tamɔ Kristo nɔ lɛ, amɛhã abaptisi amɛ kɛfee amɛhe nɔ ni amɛjɔɔ amɛhã Yehowa lɛ he okadi, ni amɛfi Kristo nyɛmimɛi lɛ asɛɛ daa. (Eze. 9:4; Mat. 25:34-40; Efe. 4:22-24; 1 Pet. 3:21) Mɛi ni kɔɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ amrɔ nɛɛ ni be ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaba lɛ, amɛkã he amɛji anɔkwa jálɔi lɛ pɛ abaakadi amɛ kɛhã yibaamɔ.

18. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu Kristo baakadi mɛi ni sa lɛ, ni mɛɛ be ebaafee nakai? (b) Ani ehe baahia ni akadi anɔkwafoi ni afɔ mu lɛ? Tsɔɔmɔ mli.

18 Ŋwɛi abaajɛ akadi mɛi ni sa lɛ. Yɛ Ezekiel gbii lɛ amli lɛ, ŋwɛibɔfoi lɛ fata he ni akadi anɔkwafoi lɛ kɛhã yibaamɔ lɛ. Gbalɛ nɛɛ baaná emlibaa ŋmɛnɛ hu be ni nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ ni damɔ shi kɛhã Yesu Kristo lɛ ‘eba yɛ enunyam lɛ mli’ akɛ Kojolɔ ni baakojo jeŋmaji lɛ fɛɛ lɛ. (Mat. 25:31-33) Yesu baa be nɛɛ baaba yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli be ni akpãtã amale jamɔ hiɛ lɛ sɛɛ. * Yɛ nakai be krɛdɛɛ lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ, yɛ be fioo dani Harmagedon baaje shishi lɛ mli lɛ, Yesu baakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai. Abaakojo loo abaakadi “asafoku babaoo” lɛ mli bii lɛ akɛ gwantɛŋi, ni tsɔɔ akɛ “amɛbaaya naanɔ wala mli.” (Kpo. 7:9-14; Mat. 25:34-40, 46) Ni anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ hu? Amɛ lɛ, ehe ehiaaa ni akadi amɛ kɛhã yibaamɔ kɛfo Harmagedon. Moŋ lɛ, amɛteŋ mɛi ni baagboi dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi lɛ, abaasɔo amɛnaa nɔ ni ji naagbee nɔ dani amɛbaagboi. Ni abaasɔo amɛteŋ mɛi ni eshwɛ lɛ hu anaa nɔ ni ji naagbee nɔ kɛ́ eshwɛ fioo ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi. Kɛkɛ lɛ, yɛ be ko mli dani Harmagedon baaje shishi lɛ, abaaŋɔ amɛteŋ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ kɛya ŋwɛi.​—Kpo. 7:1-3.

19. Namɛi baafata Yesu he kɛkojo je nɛɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Kɛ̃ɛmɔ Kɛ Ŋkɔmɔyeli, Mɛi Akadimɔ, Nii Ajwaramɔ​—Mɛɛ Be Kɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?”)

19 Yesu Kristo, ŋwɛi Maŋtsɛ lɛ, kɛ esraafoi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baakojo je nɛɛ. Yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli lɛ, nuu ni wo klala atade lɛ kadi mɛi lɛ egbe naa dani hii ekpaa ni hiɛ dadei ni akɛjwaraa nii lɛ je hiɛkpatamɔ lɛ shishi. (Eze. 9:4-7) Nakai nɔŋŋ dani hiɛkpatamɔ ni baa lɛ baaje shishi lɛ, ja Yesu ekojo mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli ni ekadi gwantɛŋi lɛ kɛhã yibaamɔ dã. Kɛkɛ lɛ, yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ, Yesu baanyiɛ ŋwɛi asraafoi lɛ, ni ji ŋwɛibɔfoi krɔŋkrɔŋi kɛ mɛi 144,000 lɛ fɛɛ ni kɛ lɛ baaye maŋtsɛ lɛ ahiɛ, ni amɛkɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ baawu ni amɛbaakpãtã ehiɛ butuu, ni amɛbaahere anɔkwa jálɔi lɛ ayiwala kɛya jalɛ jeŋ hee lɛ mli.​—Kpo. 16:14-16; 19:11-21.

20. Mɛni wɔkase yɛ Ezekiel ninaa ni kɔɔ nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ he lɛ mli?

20 Wɔhiɛ esɔ nibii ni wɔkase yɛ Ezekiel ninaa ni kɔɔ nuu ni woloŋmalɔ iŋki tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ he lɛ mli lɛ waa diɛŋtsɛ! Wɔkase akɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa kwraa akɛ Yehowa kpãtãŋ jalɔi ahiɛ efataŋ efɔŋfeelɔi ahe. (Lala 97:10) Wɔna nɔ ni esa akɛ wɔfee amrɔ nɛɛ koni wɔsɛɛ lɛ anyɛ akadi wɔ kɛhã yibaamɔ. Akɛ Yehowa jálɔi lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ baashiɛ sane kpakpa lɛ wɔtsɔɔ mɛi ni kɛ̃mɔɔ ni amɛyeɔ ŋkɔmɔ yɛ nibii fɔji ni afeɔ yɛ Satan je lɛ mli lɛ he lɛ, ni wɔbɔɔ mɛi kɔkɔ hu yɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he. No hewɔ lɛ, wɔná hegbɛ kpele akɛ wɔbaaye wɔbua “mɛi fɛɛ ni yɔɔ anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã amɛná naanɔ wala lɛ he tsui kpakpa lɛ” koni amɛbafata wɔhe yɛ jamɔ krɔŋŋ lɛ mli bɔ ni afee ni wɔsɛɛ lɛ anyɛ akadi amɛ kɛhã yibaamɔ kɛya Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli.​—Bɔf. 13:48.

^ kk. 1 Awie Ezekiel ninaa ni kɔɔ nyaŋemɔ nibii ni Yudafoi lɛ fee yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ he lɛ he yɛ wolo nɛɛ Yitso 5 lɛ mli.

^ kk. 13 Niiamlitaomɔ wolo ko tsɔɔ akɛ, Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “esha” lɛ baanyɛ atsɔɔ “nibii gbohii ni afeɔ.” Wolo kroko hu tsɔɔ akɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii yɛ “jamɔ saji amli, ni bei pii lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ ko kɛ ehe ewo jeŋba gbonyo mli loo eyeɔ fɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.”

^ kk. 18 Ekã shi faŋŋ akɛ, Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ abaakpãtã amale jamɔ mli bii lɛ fɛɛ ahiɛ. Nakai beiaŋ lɛ, osɔfoi komɛi po baashi amale jamɔ lɛ, ni amɛbaakɛɛ akɛ amɛkɛ amale jamɔ ebɔko dã.​—Zak. 13:3-6.