Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA 16

“Tuaku tshimanyinu pa mpala”

“Tuaku tshimanyinu pa mpala”

YEHEZEKELE 9:4

LUNGENYI LUNENE: Muvuabu batue bena lulamatu ba matuku a Yehezekele tshimanyinu bua kupandukabu ne tshidi kutua tshimanyinu atshi kumvuija buetu lelu

1-3. a) Yehezekele mumvue bibi bua tshinyi? Mbualu kayi budiye umanya bua kabutu ka Yelushalema aku? b) Nkonko kayi ituandamuna?

 YEHEZEKELE mmumvue bibi be! Udi ufuma ku dimona tshikena kumona tshidi tshileja malu mabi adi bena Yuda batontolodi benza mu ntempelo mu Yelushalema. * Bantomboji abu badi banyanga muaba munene muine wa ntendelelu mukezuke mu Isalele. Kadi ki mbanyange anu ntempelo to. Buloba bua Yuda mbuwule tente ne tshikisu ne mbikole bua benamu kushintuluka. Bu muvua Yehowa mufiike munda bikole bua malu avua bantu bende bavuaye musungule benza, wakambila Yehezekele ne: “Nengenze malu ne tshiji tshikole.”​—Yeh. 8:17, 18.

2 Yehezekele uvua mumvue bibi bua kumanya ne: Yelushalema ne ntempelo wa tshijila mbintu bivua bikebeshe tshiji tshikole tshia Yehowa ne bivua ne bua kubutudibua. Kakuyi mpata Yehezekele uvua udiebeja ne: ‘Ntshinyi tshiafikila bena lulamatu bonso badi mu tshimenga? Nebapanduke anyi? Biobi nanku, mmushindu kayi?’ Yehezekele kavua ne bua kuindila ntanta mule bua kupeta mandamuna to. Kukavua matuku makese avuaye mumvue bua dilumbuluisha dia Yelushalema, mpindieu udi umvua bela lubila lukole babikidisha bashipianganyi bavua ne bua kukumbaja dilumbuluisha dia kudi Nzambi. (Yeh. 9:1) Bu mudi tshikena kumona atshi tshitungunuka, muprofete udi upeta disulakana dia bungi bualu udi umanya ne: kabutu kakavua ne bua kukuata bantu bonso to. Kadi bena lulamatu bavua ne bua kupanduka!

3 Bu mutudi ku ndekelu kua ndongoluelu mubi wa malu eu, tudi petu mua kudiebeja bua kumanya bantu bikala mua kupanduka ku kabutu kanene kadi kenda kasemena. Nanku tuandamunayi nkonko eyi: 1) Ntshinyi tshivua Yehezekele mumone kabidi mu tshikena kumona atshi? 2) Mmunyi muvuatshi tshikumbane mu tshikondo tshiende? 3) Tshidi tshitutangila petu lelu mushindu kayi?

“Bikidisha bantu bikala mua kunyoka”

4. Umvuija tshivua Yehezekele mumone kabidi mu tshikena kumona ne mumvue.

4 Ntshinyi tshivua Yehezekele mumone kabidi mu tshikena kumona ne mumvue? (Bala Yehezekele 9:1-11.) Bantu 7 bakalua “bafumina luseke lua tshiibi tshia ku mutu tshidi tshitangile ku nord,” pamuapa pabuipi ne muaba uvua tshimfuanyi tshia mukawu anyi muaba uvua bakaji badila nzambi Tamuza. (Yeh. 8:3, 14) Bantu abu bakabuela mu lubanza lua munda mua ntempelo, kuimanabu pabuipi ne tshioshelu tshia tshiamu tshia mitaku tshivuabu balambuila milambu. Kadi bantu abu kabavua babuelamu bua kulambula milambu to. Bualu Yehowa katshivua kabidi wanyisha milambu ivuabu balambula mu ntempelo au to. Basambombo ba ku bantu abu bakimana “muntu ne muntu ne tshiende tshia mvita tshia kutayisha natshi mu tshianza tshiende.” Muntu wa 7 uvua yeye mushilangane nabu. Uvua muvuale bilamba bia line, ne kavua ne tshia mvita to, kadi uvua ne “kalondo ka mâyi a mukanda ka mufundi.”

5, 6. Ntshinyi tshivua tshifikile bantu bavuabu batue tshimanyinu? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

5 Ntshinyi tshivua muntu uvua ne kalondo ka mâyi a mukanda ne bua kuenza? Yehowa nkayende uvua mumupeshe mudimu munene, kumuambilaye ne: “Pitshila munkatshi mua tshimenga, munkatshi mua Yelushalema, tuaku tshimanyinu pa mpala ya bantu badi batua mikemu ne badila bua malu mabi adi enzeka mu tshimenga.” Pamuapa dîba adi, Yehezekele wakavuluka baledi bena Isalele bavua ne lulamatu bavua balabe mashi ku dibaya dia ku mutu kua mushiku wa mbelu ne ku mabaya a mu nseke bu tshimanyinu bua kababutudi bana babu banabute. (Ekes. 12:7, 22, 23) Mu tshikena kumona tshia Yehezekele, tshimanyinu tshivua muntu uvua ne kalondo ka mâyi a mukanda utua pa mpala tshivuaku tshileja ne: muntu uvuabu batue tshimanyinu atshi uvua ne bua kupanduka ku kabutu ka Yelushalema anyi?

6 Diandamuna didi dimueneka patoke patudi tukonkonona tshivuabu batuila bantu tshimanyinu. Bavua ne bua kutshitua pa mpala ya aba bavua “batua mikemu ne badila” bua malu mabi avua “enzeka mu tshimenga.” Nunku ntshinyi tshitudi mua kuamba bua bantu bavuabu batua tshimanyinu? Tshia kumpala, bavua banyingalala bikole bua lupingu luvuabu babueje mu ntempelo, kabidi bua tshikisu, malu a masandi, ne malu mabi onso avua muwule tente mu Yelushalema. (Yeh. 22:9-12) Tshibidi, kabavua pamuapa badikande bua kuleja kanyinganyinga kabu to. Mêyi ne bienzedi bia bena lulamatu aba biakaleja bushuwa muvuabu ne muengu bua malu avua enzeka mu ditunga ne muvuabu balamate bikole ntendelelu mukezuke. Bu mudi Yehowa ne luse uvua ne bua kubapandisha.

7, 8. Mmunyi muvua bantu bavua ne bia mvita bia kutayisha nabi mua kukumbaja mudimu wabu? Ntshinyi tshiakenzeka ndekelu wa bionso?

7 Kadi mmunyi muvua bantu 6 abu bavua ne bia mvita bia kutayisha nabi mua kukumbaja mudimu wabu? Yehezekele uvua mumvue malu a kulonda avua Yehowa ubambila ne: Londayi muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda, nushipe bantu bonso pakumbusha muntu yonso udibu batue tshimanyinu pa mpala pende. Yehowa uvua mubambile ne: “Nudi ne bua kutuadijila muaba wanyi munsantu.” (Yeh. 9:6) Bashipianganyi bavua ne bua kutuadijila mudimu wabu munda mua Yelushalema ku ntempelo, bualu katshivua kabidi muaba wa tshijila ku mêsu kua Yehowa to. “Bakulu bavua kumpala kua nzubu” ke bantu ba kumpala bavuabu ne bua kushipa, mmumue ne: bakulu 70 ba mu Isalele bavua mu ntempelo balambula nzambi ya dishima musenga wa manananshi.​—Yeh. 8:11, 12; 9:6.

8 Ntshinyi tshiakenzeka ndekelu wa bionso? Bu muvua Yehezekele utungunuka ne kutangila ne kuteleja, muntu uvua ne kalondo ka mâyi a mukanda wakafila luapolo luende kudi Yehowa, umuambila ne: “Ndi muenze anu bu muuvua mungambile bua kuenza.” (Yeh. 9:11) Katuena mua kudikanda bua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshivua tshifikile bena mu Yelushalema? Kuvuaku bena lulamatu bavua bapanduke ku kabutu aku anyi?’

Mmunyi muvua tshikena kumona atshi tshikumbane mu matuku a Yehezekele?

9, 10. Mbena lulamatu kayi bavua bapanduke ku kabutu ka Yelushalema? Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua bualu buabu?

9 Bala 2 Kulondolola 36:17-20. Mêyi a buprofete a Yehezekele akakumbana mu 607 K.Y., pavua tshiluilu tshia bena Babilona tshibutule Yelushalema ne ntempelo wende. Anu bu ‘dikopo mu tshianza tshia Yehowa,’ bena Babilona ke bavua Yehowa mukuate nabu mudimu bua kunyoka bena Yelushalema bavua kabayi ne lulamatu. (Yel. 51:7) Bavua bashipe bantu bonso anyi? Tòo. Tshikena kumona tshia Yehezekele tshikavua tshileje ne: kuvua bantu bavua bena Babilona kabayi ne bua kubutula to.​—Gen. 18:22-33; 2 Pet. 2:9.

10 Bena lulamatu ba bungi kusangisha ne bantu bu mudi bena Lekaba, Ebede-meleke muena Etshiopi, muprofete Yelemiya ne mufundi wende Baluka bakapanduka. (Yel. 35:1-19; 39:15-18; 45:1-5) Bilondeshile tshikena kumona tshia Yehezekele atshi, tudi mua kuamba ne: bantu aba bavua ne bua kuikala “batua mikemu ne badila bua malu mabi” avua enzeka mu Yelushalema. (Yeh. 9:4) Kakuyi mpata, kumpala kua kabutu aku, bakaleja muvuabu bakine malu mabi ne muoyo mujima ne balamate ntendelelu mukezuke, ke bualu kayi bakabuela mu mulongo wa bantu bavua ne bua kupanduka.

11. Bantu basambombo bavua ne bia mvita bia kutayisha nabi bavua baleja banganyi? Muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda ka mufundi uvua uleja nganyi?

11 Bavua batue bena lulamatu abu tshimanyinu tshietu tshiena dîna etshi bua kupandukabu anyi? Kakuena muaba nansha umue udibu bafunde ne: Yehezekele anyi muprofete kayi mukuabu uvua muye mu Yelushalema bua kutua bena lulamatu tshimanyinu tshietu tshiena dîna etshi pa mpala yabu to. Bushuwa, mêyi a buprofete adi mu tshikena kumona tshia Yehezekele adi aleja malu avua enzeka mu diulu adi bantu kabayi mua kumona to. Muntu uvua ne kalondo ka mâyi a mukanda ka mufundi ne bantu 6 bavua ne bia mvita bia kutayisha nabi ba mu tshikena kumona atshi bavua baleja bifukibua bia lulamatu bia Yehowa bia mu nyuma bidi bidiakaje misangu yonso bua kukumbaja disua diende. (Mis. 103:20, 21) Yehowa uvua bushuwa muenze mudimu ne banjelu bende bua kulumbuluisha bena Yelushalema bavua kabayi ne lulamatu. Kutua tshimanyinu tshia mu tshimfuanyi pa mpala ya bantu bavua ne bua kupanduka kuvua kuleja ne: bantu bonso kabavua ne bua kubutuka to.

Ntshinyi tshidi tshikena kumona tshia Yehezekele tshiumvuija bua matuku etu aa?

12, 13. a) Bua tshinyi Yehowa wakitshikijila Yelushalema tshiji tshiende tshikole? Bua tshinyi tudi batekemene ne: nebienzeke kabidi matuku etu aa? b) Yelushalema uvua kayi ne lulamatu ntshimfuanyi tshia bukua buena kristo anyi? Umvuija. (Tangila kazubu ka “Yelushalema ntshimfuanyi tshia bukua buena Kristo anyi?”)

12 Mu matuku makese emu, netumone dilumbuluisha dia kudi Nzambi ditu muntu kayi muanji kumona, mmumue ne: “dikenga dinene dia buena ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku tshibangidilu tshia buloba too ne mpindieu, tòo, kadiakuenzeka kabidi to.” (Mat. 24:21) Mu dindila bualu bua mushinga abu, kudi nkonko minene idi ijuka: Nzambi neabutule bantu bonso ku kabutu aku anyi? Nebatue batendeledi bakezuke ba Yehowa tshimanyinu bua kupandukabu anyi? Mu mêyi makuabu, mêyi a buprofete a mu tshikena kumona tshia Yehezekele adi aleja muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda adi atangila kabidi matuku etu aa anyi? Tudi tuandamuna nkonko yonso isatu eyi ne: Eyowa. Bua tshinyi tudi tuandamuna nanku? Bua kumanya, tukonkononayi kabidi tshikena kumona tshia Yehezekele.

13 Utshidi muvuluke bua tshinyi Yehowa uvua muitshikijile Yelushalema wa kale tshiji tshiende tshikole anyi? Tangila kabidi Yehezekele 9:8, 9. (Bala.) Pavua Yehezekele utshina wela meji ne: kabutu kavua kalua aku kavua mua kuikala kaleja nshikidilu wa “bashadile bonso ba Isalele,” Yehowa wakamuleja malu anayi avua akebesha kabutu aku. Bua kumpala, “tshilema” tshia tshisamba tshivua ‘tshinene, tshinene be!’ * Buibidi, buloba bua Yuda buvua ‘buwule tente ne diela dia mashi panshi.’ Buisatu, Yelushalema, tshimenga tshikulu tshia bukalenge bua Yuda uvua ‘muwule tente ne malu mabi.’ Buinayi, bantu bavua badibingisha bua malu mabi avuabu benza, badiambila ne: Yehowa “kena umona” malu mabi au to. Malu aa kaenaku apetangana ne adi enzeka lelu mu bulongolodi ebu bu mudi: dinyanguka dia bikadilu, tshikisu, malu mabi, ne dipangila dia ditabuja anyi? Bushuwa, bu mudi Yehowa ‘kayi ushintuluka to’ tshivua tshikebeshe tshiji tshiende mu tshikondo tshia Yehezekele ke tshikala mua kutshikebesha kabidi lelu. (Yak. 1:17; Mal. 3:6) Nunku tudi batekemene ne: bantu basambombo bavua ne bia mvita bia kutayisha nabi ne muntu uvua ne kalondo ka mâyi a mukanda nebikale ne mudimu wa kuenza mu tshikondo tshietu etshi.

Bantu 6 badi ne bia mvita bia kutayisha nabi nebapete mudimu wa kuenza mu matuku makese emu (Tangila tshikoso tshia 12 ne tshia 13)

14, 15. Mbilejilu kayi bidi bileja ne: Yehowa utu udimuija bantu kumpala kua kabutu kulua?

14 Kadi mmushindu kayi udi mêyi a buprofete a mu tshikena kumona tshia Yehezekele akumbana matuku etu aa? Tuetu bavuluke muvua tshikena kumona atshi tshikumbane ku kale, netumanye tshitudi mua kuenza lelu ne tshitudi mua kutekemena matuku atshilualua. Tukonkononayi amue malu atukadi bamone makumbane mu mêyi a buprofete a Yehezekele anyi alua kukumbana kumpala eku.

15 Yehowa utu udimuija bantu kumpala kua kabutu kulua. Anu mutuvua bamone mu nshapita wa 11 wa mukanda eu, Yehowa uvua mupeshe Yehezekele mudimu wa kuikala “nsentedi bua nzubu wa Isalele.” (Yeh. 3:17-19) Kutuadijila mu 613 K.Y., Yehezekele wakadimuija bimpe bena Isalele bua kabutu kavua kenda kasemena. Baprofete bakuabu bu mudi Yeshaya ne Yelemiya bavua badimuije pabu bantu bua dikenga divua ne bua kukuata Yelushalema. (Yesh. 39:6, 7; Yel. 25:8, 9, 11) Lelu eu, kupitshila kudi Yezu, Yehowa udi ukuata mudimu ne kasumbu kakese ka bela manyi bua kudiisha batendeledi bakezuke, mmumue ne: bena mudimu, ne bua kumanyisha kabidi bantu bakuabu bua dikenga dinene didi dienda disemena pabuipi.​—Mat. 24:45.

16. Tuetu bantu ba Yehowa tutu tutua bantu tshimanyinu bua kupandukabu anyi? Umvuija.

16 Bantu ba Yehowa kabena batua aba bikala mua kupanduka tshimanyinu to. Vuluka ne: kabavua bambile Yehezekele bua kuya ku Yelushalema bua kutua bantu bakuabu tshimanyinu bua kupandakabu to. Bia muomumue, lelu ki mbapeshe batendeledi ba Yehowa mudimu wa kutua bantu bikala mua kupanduka tshimanyinu to. Kadi bu mutudi bena mudimu badi mu nzubu wa Kristo wa mu nyuma, mbatupeshe mudimu wa kuyisha. Tudi tuleja mutudi tuangata mudimu eu ne mushinga patudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ne tshisumi tshionso, ne tudimuija bena panu ne muoyo mujima ne: nshikidilu wa bulongolodi bubi ebu mmusemene pabuipi menemene. (Mat. 24:14; 28:18-20) Nunku tudi tuambuluisha bantu badi bakaje mioyo yabu bimpe bua kubuela mu ntendelelu mukezuke.​—1 Tim. 4:16.

17. Ntshinyi tshidi bantu ne bua kuenza mpindieu bua babatue tshimanyinu kumpala eku?

17 Bua bantu kupandukabu ku kabutu kadi kalua, mbimpe baleje mudibu ne ditabuja kutuadijila ku mpindieu. Anu mutukadi bamone, bantu bavua bapanduke ku kabutu ka Yelushalema mu 607 K.Y., bakavua badianjile kuleja muvuabu bakine malu mabi ne muoyo mujima ne balamate ntendelelu mukezuke. Ke mudibi kabidi lelu. Kumpala kua kabutu kuluaku, bantu badi ne bua ‘kutua mikemu ne kudila,’ mbuena kuamba ne: bumvua bibi menemene bua malu mabi adi enzeka mu bulongolodi ebu. Pamutu pa kusokoka mudibu badiumvua, badi ne bua kuleja mu mêyi ne bienzedi biabu mudibu balamate ntendelelu mukezuke. Mmushindu kayi udibu mua kuenza nanku? Badi ne bua kuitaba mukenji utudi tubayisha lelu, kutungunuka ne kuvuala bumuntu bua Kristo, kubatijibua bua kuleja mudibu badilambule kudi Yehowa, ne kutua bana babu ne Kristo mpanda ne lulamatu luonso. (Yeh. 9:4; Mat. 25:34-40; Ef. 4:22-24; 1 Pet. 3:21) Anu bantu badi batumikila malu aa mpindieu, ne bikala mu ntendelelu mukezuke padi dikenga dinene dituadija ke bikalabu mua kutua tshimanyinu bua kupanduka.

18. a) Mmunyi muikala Yezu Kristo mua kutua bantu tshimanyinu? Ndîba kayi? b) Bela manyi badi ne lulamatu badi ne bua kubatua tshimanyinu anyi? Umvuija.

18 Ditua bena lulamatu tshimanyinu nedienzekele mu diulu. Mu tshikondo tshia Yehezekele, banjelu bavua ne mudimu wa kutua bena lulamatu tshimanyinu bua kupandukabu. Lelu eu, muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda ka mufundi udi uleja Yezu Kristo padiye “ulua mu butumbi buende” bua kulumbuluisha bisamba bionso. (Mat. 25:31-33) Dilua dia Yezu adi nedienzeke mu dikenga dinene, bobu bamane kubutula bitendelelu bia dishima. * Mu tshikondo tshikole atshi, kumpala kua mvita ya Armagedone kutuadijayi, Yezu nealumbuluishe bantu bua kutapulula mikoko ne mbuji. Nebalumbuluishe bantu ba mu “musumba munene” anyi nebabatue tshimanyinu bu mikoko, bua kuleja ne: “nebaye mu muoyo wa tshiendelele.” (Buak. 7:9-14; Mat. 25:34-40, 46) Ntshinyi tshiafikila bela manyi badi ne lulamatu? Kabena ne bua kubatua tshimanyinu bua kupandukabu ku mvita ya Armagedone to. Kadi nebabatue tshitampi tshia ndekelu kumpala kua kufuabu anyi kumpala kua dikenga dinene kutuadijadi. Pashishe, tshikondo kampanda kumpala kua mvita ya Armagedone kutuadija, nebababishe ku lufu bua kuya mu diulu.​—Buak. 7:1-3.

19. Mbanganyi bikala ne Yezu bua kulumbuluisha ndongoluelu wa malu eu? (Tangila kazubu ka “Ditua mikemu, didila, ditua bantu tshimanyinu, ne ditayisha nebienzeke dîba kayi ne mushindu kayi?”)

19 Yezu Kristo Mukalenge wa mu diulu ne biluilu biende bia mu diulu nebalumbuluishe ndongoluelu wa malu eu. Mu tshikena kumona tshia Yehezekele, bantu basambombo bavua ne bia mvita bia kutayisha nabi kabavua batuadije kubutula bantu to. Bavua bindile too ne pavua muntu uvua muvuale bilamba bia line mujikije mudimu wende wa kutua bantu tshimanyinu. (Yeh. 9:4-7) Bia muomumue, kabutu kadi kalua nekatuadije Yezu mumane kulumbuluisha bantu ba bisamba bionso ne mutue bantu badi bu mikoko tshimanyinu bua kupanduka. Pashishe mu mvita ya Armagedone, Yezu nealombole biluilu bia mu diulu bidi bienza ne banjelu ba tshijila ne bantu 144 000 bakokeshaye nabu bua kuluisha bulongolodi ebu, kububutula butubutu ne kupandisha batendeledi bakezuke bua kubabueja mu bulongolodi bupiabupia muikala buakane.​—Buak. 16:14-16; 19:11-21.

20. Mmalu kayi adi akolesha ku muoyo atudi balonge mu tshikena kumona tshia Yehezekele tshia muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda ka mufundi?

20 Tudi ne dianyisha dia bungi bua malu adi akolesha ku muoyo atudi balonge mu tshikena kumona tshia Yehezekele tshia muntu udi ne kalondo ka mâyi a mukanda ka mufundi. Tuikalayi batuishibue ne muoyo mujima ne: Yehowa kakubutula bantu babi pamue ne bantu bakane to. (Mis. 97:10) Tudi bamanye tshitudi mua kuenza mpindieu bua balue kututua tshimanyinu kumpala eku bua tupanduke. Bu mutudi batendeledi ba Yehowa, tudi badisuike ne muoyo mujima bua kuyisha lumu luimpe ne kudimuija bantu badi batua mikemu ne badila bua malu mabi adi enzeka mu bulongolodi bua Satana ebu. Nunku tudi ne diakalenga dia kuambuluisha bantu badi “bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele” bua badisange netu mu ntendelelu mukezuke, ne babuele mu mulongo wa aba bikalabu mua kutua tshimanyinu bua kupanduka ne kubuela mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi muikala buakane.​—Bien. 13:48.

^ tshik. 1 Mu nshapita 5 wa mukanda eu, mbakule bua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia malu mabi avua enzeka ku ntempelo.

^ tshik. 13 Bilondeshile mukanda kampanda, dîna dia mu tshiena Ebelu didibu bakudimune ne: “tshilema” didi mua kumvuija “bubi.” Mukanda mukuabu udi uleja ne: dîna edi “mmuaku utubu batela bikole mu malu a ntendelelu, misangu yonso bua kuleja didipisha bua bualu kampanda bubi anyi mpekatu muenzela Nzambi.”

^ tshik. 18 Bidi bimueneka ne: kabutu ka Babilona munene kakena kumvuija ne: nebabutule bantu bonso badi mu bitendelelu bia dishima to. Tshikondo atshi, nansha bamue bamfumu ba bitendelelu badi mua kulekela bitendelelu bia dishima ne kuamba muvuabu kabayi mu bitendelelu abi to.​—Zek. 13:3-6.