Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 16

‘Beka Itshwayo Eemphongweni’

‘Beka Itshwayo Eemphongweni’

HEZEKIYELI 9:4

OKUZOKUCOCWA NGAKHO: Indlela abantu abathembekileko ebebabekwa ngayo itshwayo lokusinda ngeenkhathi zakaHezekiyeli, nalokho itshwayo lokusinda elikutjhoko kithi namhlanjesi

1-3. (a) Kubayini uHezekiyeli ararekile begodu khuyini ayifundako ngokutjhatjalaliswa kweJerusalema? (b) Ngimiphi imibuzo esizokucoca ngayo?

 UHEZEKIYELI urarekile! Uqeda ukubona umbono wezinto ezinyenyisako amaJuda ahlubukileko azenzako ethempelini eJerusalema. a Abahlubukilekwaba basilaphaze indawo lapho ukulotjha okuhlwengileko ebekwenzeka khona kwa-Israyeli. Ukusilaphalokho bekungapheleli ethempelini kwaphela. Inarha yakwaJuda besele izele ngenturhu begodu ingasalungiseka. Ngebanga lokuzwa ubuhlungu khulu ngalokho ebekwenziwa babantu bakhe ebekabakhethile, uJehova watjela uHezekiyeli wathi: “Ngizokusilingeka.”—Hez. 8:17, 18.

2 Kumzwisa ubuhlungu uHezekiyeli ukwazi ukuthi iJerusalema nethempeli lalo ebelicwengile sele lisilinga uJehova begodu uzolitjhabalalisa! Akunakuzaza ukuthi uHezekiyeli wazibuza bona: ‘Kuthiwani ngalabo abathembekileko abasedorobheni? Inga-kghani bazokusindiswa? Nangabe kunjalo, bazokusindiswa njani?’ Akhenge kumthathe isikhathi uHezekiyeli ukufumana iimpendulo zemibuzo leyo. Msinyana ngemva kokuzwa isahlulelo sakaJehova ngeJerusalema, wezwa iphimbo elikhulu libiza labo abazokukhupha isijeziso sakaZimu. (Hez. 9:1) Njengombana umbono uragela phambili, umphorofidi uyathaba ukuzwa bona angekhe kutjhatjalaliswe boke abantu kunalokho kuzokukhethwa. Labo ekufanele basinde, bazokusindiswa!

3 Njengombana nathi siphila ephasini elikhohlakelekweli, singazibuza bona bobani abazokusinda ekutjhatjalalisweni okuzakokhu. Akhe sicoce ngemibuzo elandelako le: (1) Khuyini uHezekiyeli ayibona embonweni ngokulandelako? (2) Umbono wazaliseka njani esikhathini sakaHezekiyeli? (3) Umbono lo utjho ukuthini kithi namhlanjesi?

“Biza Labo Abazokuletha Ukutjhabalalisa”

4. Hlathulula lokho uHezekiyeli akubona nakuzwa embonweni.

4 Khuyini uHezekiyeli akubona nakuzwako embonweni ngokulandelako? (Funda uHezekiyeli 9:1-11.) Kwatjhidela amadoda alikhomba “esangweni eliphezulu eliqale etlhagwini,” mhlamunye hlanu kwesithombe esilitshwayo elenza uZimu abe nesikhwele, lapho bekunabafazi abalilela uzimu uTamuzi. (Hez. 8:3, 14) Amadoda alikhomba la, angena esirhodlweni esingaphakathi ethempelini begodu ajama hlanu kwe-aldara lemihlatjelo elenziwe ngekhopha. Kodwana amadoda la, bewangakezi ukuzokwenza umhlatjelo begodu uJehova bengeze asawamukela umhlatjelo owenzelwa ethempelinelo. Amadoda asithandathu bewajamile, “ngayinye iphethe isikhali sayo sokuphahlaza esandleni sayo.” Indoda yekhomba beyihlukile. Beyimbethe ilineni begodu ingakaphathi isikhali kodwana “iphondo eline-enke lakanobhala.”

5, 6. Singaphetha ngokuthini ngalabo ababekwa itshwayo? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

5 Indoda ebeyiphethe iphondo eline-enke beyizokwenzani? Ifumene isabelo esibudisi esivela kuJehova esithi: “Ngena edorobheni ngeJerusalema begodu ubeke itshwayo eemphongweni zamadoda abubulako nanghonghoyilako ngebanga lazo zoke izinto ezinyenyisako ezenziwa edorobheni.” Mhlamunye ngesikhatheso, uHezekiyeli wacabanga ngababelethi bama-Israyeli abathembekileko abazesa iingazi phezulu emnyango nemagosenini bona kube litshwayo lokuthi amazibulabo asindiswe ekutjhatjalalisweni. (Eks. 12:7, 22, 23) Njengombana embonweni kaHezekiyeli bekunendoda ephethe iphondo eline-enke begodu ibeka abantu itshwayo eemphongo, inga-kghani lokhu bekuzokutjengisa bona labo abanetshwayo bekufuze basindiswe nakutjhatjalaliswa iJerusalema?

6 Ipendulo iyakhanya nasicabanga bona itshwayeli belitjho ukuthini. Bekufuze libekwe eemphongweni zalabo ‘ababubulako nabanghonghoyilako’ ngebanga lezinto ezinyenyisako “ezenziwa edorobheni.” Alo khuyini esingayitjho ngalabo ababekwe itshwayo? Kokuthoma, bebangezwa ubuhlungu kwaphela ngebanga lokulotjhwa kweenthombe ebekwenziwa ethempelini kodwana nangebanga lenturhu, ukuziphatha kumbi nokukhwabanisa ebekuzele eJerusalema. (Hez. 22:9-12) Ukungezelela kilokho, bebangayifihli indlela abazizwa ngayo. Akunakuzaza bona amezwi nezenzo zabalungileko aveza indlela ebebanyenya ngayo izinto ebezenzeka enarheni begodu batjengisa ukuthi bazinikele ekulotjheni okuhlwengileko. Ngomusakhe, uJehova bekazobasindisa abantu abafanelwe kusinda.

7, 8. Amadoda ebewaphethe iinkhali zokutjhabalalisa bekufuze awenze njani umsebenzawo begodu waba yini umphumela?

7 Amadoda asithandathu aphethe iinkhali zokutjhabalalisa bekufuze awenze njani umsebenzawo? UHezekiyeli wezwa uJehova awanikela iinqophiso athi kiwo: Landelani indoda ephethe iphondo le-enke nibulale woke umuntu ngaphandle kwalabo abanetshwayo esiphongo. UJehova wayala wathi: “Kufuze nithome endawenami ecwengileko.” (Hez. 9:6) Abatjhabalalisi bebazokuthoma umsebenzabo eJerusalema, ethempelini, ebesele kungaseseyindawo ecwengileko kuJehova. Bokuthoma abarhayilwako ‘badala ebebaphambi kwendlu’, abadala abama-70 bakwa-Israyeli ebebasethempelini banikela ipepho kibozimu bamala.—Hez. 8:11, 12; 9:6.

8 Waba yini umphumela? Njengombana uHezekiyeli aragela phambili abukele begodu alalele, indoda ebeyiphethe iphondo le-enke yabuyela kuJehova yathi: “Ngenze ngokwendlela ongiyale ngayo.” (Hez. 9:11) Singazibuza ukuthi: ‘Izinto zaba njani ebantwini ebebahlala eJerusalema? Inga-kghani bakhona abathembekileko abasinda ekutjhatjalalisweni?’

Umbono Lo Wazaliseka Njani Eenkhathini ZakaHezekiyeli?

9, 10. Bekubobani abanye abathembekileko abasinda ekutjhatjalalisweni kweJerusalema begodu khuyini esingayitjho ngabo?

9 Funda yesi-2 yeenKronike 36:17-20. Isiphorofido sakaHezekiyeli sazaliseka ngo-607 B.C.E. ibutho leBhabhiloni nalitjhabalalisa iJerusalema nethempeli lalo. ‘Njengekapho yegolide ezandleni zakaJehova,’ iBhabhiloni bekulithulusi uJehova alisebenzisako ukukhupha isijeziso ngabantu beJerusalema abangakathembeki. (Jor. 51:7) Inga-kghani kwabulawa woke umuntu? Awa. Umbono kaHezekiyeli wabikezela bona abanye bengekhe batjhatjalaliswe babantu beBhabhiloni.—Gen. 18:22-33; 2 Pit. 2:9.

10 Banengi abathembekileko abasinda, kuhlanganise amaRekabi, u-Ebede-Meleki umTopiya, uJoromiya umphorofidi noBharuki, unobhala. (Jor. 35:1-19; 39:15-18; 45:1-5) Umbono kaHezekiyeli ungasenza siphethe ngokuthi abantu abanjalo, “bebabubula, banghonghoyila ngebanga lazo zoke izinto ezinyenyisako” ebezenziwa eJerusalema. (Hez. 9:4) Ngaphambi kokutjhatjalaliswa, kungenzeka bakwala ngokunqophileko ubukhohlakali begodu batjengisa bona basekela ukulotjha okuhlwengileko ngeenhliziyo zabo zoke, ngokwenza njalo basindisa ukuphila kwabo.

11. Bobani ebebajanyelwe madoda asithandathu aphethe iinkhali zokutjhabalalisa nendoda ebeyiphethe iphondo le-enke lakanobhala?

11 Inga-kghani abathembekilekwabo babekwa itshwayo lokusinda ngokunqophileko? Akunabufakazi bokuthi uHezekiyeli namkha nanyana ngimuphi omunye umphorofidi, wangena eJerusalema wabeka itshwayo eemphongweni zalabo abathembekileko. Kuyakhanya bona umbono kaHezekiyeli uveza lokho ebekwenzeka ezulwini, okungekhe abantu bakghone ukukubona. Indoda ebeyiphethe iphondo le-enke lakanobhala namadoda asithandathu ebekaphethe iinkhali zokutjhabalalisa embonweni, bekaqalisele eembunjweni zommoya ezithembekileko zakaJehova, ezihlala zikulungele ukwenza intandwakhe. (Rhu. 103:20, 21) Siyaqiniseka bona uJehova wasebenzisa iingilozi zakhe ukukhupha isahlulelo ngabantu beJerusalema abangakathembeki. Kwaba ngasuthi kubekwe itshwayo eemphongo zalabo ebekufuze basindiswe, iingilozi zaqinisekisa ukuthi kwahlulelwa bekutjhatjalaliswa abakhohlakeleko.

Umbono KaHezekiyeli Utjho Ukuthini Kithi Namhlanjesi?

12, 13. (a) Kubayini uJehova athululela ilaka lakhe ebantwini beJerusalema begodu kubayini kufuze silinde into efanako nanamhlanjesi? (b) Inga-kghani iJerusalema elingakathembeki liqalisele kwelobuKholwa? Hlathulula. (Funda ibhoksi elithi “Inga-kghani LobuKholwa Lijamele IJerusalema?”)

12 Kungasikade sizokubona isahlulelo sakaZimu ‘okulisizi elikhulu elingakhenge khelibe khona soloko kwathoma iphasi bekube nje, nelingekhe lisaba khona godu.’ (Mat. 24:21) Njengombana kuzokwenzeka into engakalindeleki, singaba nemibuzo ethi: Inga-kghani kuzokutjhatjalaliswa woke umuntu namkha kuzokukhethwa? Inga-kghani abalotjha uJehova ngendlela ehlwengileko bazokubekwa itshwayo lokusinda ngendlela ethileko? Ngamanye amezwi, kghani umbono osiphorofido kaHezekiyeli ngendoda ephethe iphondo le-enke usazaliseka nanamhlanjesi? Ipendulo yemibuzo emithathu le, ngu iye. Kubayini sitjho njalo? Bona sifumane ipendulo, akhe sibuyele embonweni kaHezekiyeli.

13 Uyakhumbula bona kubayini uJehova asilingeka ngebanga leJerusalema lekadeni? Qala godu uHezekiyeli 9:8, 9. (Funda.) Ngesikhathi uHezekiyeli atshwenyeke ngokutjhatjalaliswa kwabo “boke abaseleko bakwa-Israyeli,” uJehova waveza amabanga amane wokukhupha isahlulelweso. Kokuthoma, “umtjhapho” wesitjhaba ‘bewumkhulu, khulu.’ b Kwesibili, inarha yakwaJuda ‘beyizele ngeengazi.’ Kwesithathu, iJerusalema, okuyihlokodorobho yombuso kaJuda, ‘beyizele ngokukhohlakala.’ Kwesine, abantu bebabeka izaba ngezenzo zabo ezimbi bazitjela bona uJehova ‘akababoni.’ Kghani amezwi la akakukhumbuzi iphasi elimbeli, elinenturhu, elikhohlakeleko nelingakholwako? Njengombana uJehova ‘angatjhuguluki’ siyaqiniseka bona into ebeyimenza asilingeke ngeenkhathi zakaHezekiyeli, isamenza azizwe ngendlela efanako nanamhlanjesi. (Jak. 1:17; Mal. 3:6) Singalindela bona amadoda asithandathu aphethe iinkhali zokutjhabalalisa nendoda ephethe iphondo le-enke kuzokuba nomsebenzi abawenzako nanamhlanjesi!

Kungasikade amadoda asithandathu aphethe iinkhali zokutjhabalalisa azokuba nomsebenzi ekufuze awenze (Funda iingaba 12, 13)

14, 15. Ngimiphi imifanekiso etjengisa bona uJehova uyabayelelisa abantu ngaphambi kokubatjhabalalisa?

14 Umbono kaHezekiyeli osiphorofido uzaliseka njani namhlanjesi? Nasiqala indlela umbono lo ozaliseke ngayo esikhathini esidlulileko, singafunda bona khuyini esingayilindela nje nesikhathini esizako. Akhe sicabange ngezinto esizibone zenzeka namkha esizozibona zizaliseka zesiphorofido sakaHezekiyeli.

15 UJehova uyelelisa abantu ngaphambi kokubatjhabalalisa. Njengombana sibonile esaHlukweni se-11 sencwadi le, uJehova wabeka uHezekiyeli ‘bona abe mlindi endlini yakwa-Israyeli.’ (Hez. 3:17-19) Kusukela ngo-613 B.C.E., ngokukhanyako uHezekiyeli wayelelisa ama-Israyeli ngokutjhatjalaliswa okuzako. Abanye abaphorofidi, abanjengo-Isaya noJoromiya, nabo bakhupha isiyeleliso sehlekelele ebeyizokwehlela iJerusalema. (Isa. 39:6, 7; Jor. 25:8, 9, 11) Esikhathini sethu, uJehova, ngoKrestu, usebenzise isiqhema esincani seenceku ezizesiweko ukondla abantu abamlotjha ngeqiniso, iinsebenzi begodu ngokuyelelisa abanye ngesizi elikhulu elizako.—Mat. 24:45.

16. Inga-kghani thina abantu bakaJehova sibabeka itshwayo labo abazokusinda? Hlathulula.

16 Abantu bakaJehova abababeki itshwayo labo abazokusinda. Khumbula bona uHezekiyeli akhenge atjelwe ukuthi aye eJerusalema akhambe abeka abanye itshwayo lokusinda. Ngendlela efanako, abantu bakaJehova nanamhlanjesi abakathunywa ukubeka abanye itshwayo lokusinda. Kunalokho, njengombana siziinsebenzi endlini kaKrestu engokomfanekiso, sithunywe bona sitjhumayele. Sitjengisa bona umyalo lo asiwuthathi kancani, sitjhumayela ngomBuso kaZimu begodu siyelelisa abantu ukuthi iphasi elimbeli lizokutjhatjalaliswa kungasikade. (Mat. 24:14; 28:18-20) Nje-ke sinengcenye ekusizeni abantu abaneenhliziyo ezilungileko bona bamukele ukulotjha okuhlwengileko.—1 Thim. 4:16.

17. Khuyini ngamunye ekufuze ayenze nje, ukwenzela bona abekwe itshwayo esikhathini esizako?

17 Woke umuntu kufuze atjengise nje ukuthi unokukholwa ukwenzela bona asinde ekutjhatjalalisweni okuzako. Njengombana sibonile ekuthomeni, labo abasinda nakutjhatjalaliswa iJerusalema ngo-607 B.C.E. batjengise kusesengaphambili bona abakhambisani nobumbi ebebenzeka ngesikhatheso begodu bebazinikele ekulotjheni okuhlwengileko. Nanamhlanjesi kusesenjalo. Ngaphambi kobana kufike ukutjhatjalaliswa, abantu kutlhogeka ‘babubule bebanghonghoyile’, bezwe ubuhlungu ngebanga lobumbi bephaseli. Kunokobana bafihle indlela abazizwa ngayo, kufuze batjengise ngamezwi nangezenzo bona bazinikele ekulotjheni okuhlwengileko. Bangakwenza njani lokho? Kufuze balalele umlayezo otjhunyayelwako namhlanjesi, baragele phambili bambatha ubuntu obufana nebakaKrestu, babhajadiswe njengetshwayo lokuzinikela kuJehova bebasekele abafowabo bakaKrestu ngokuthembeka. (Hez. 9:4; Mat. 25:34-40; Efe. 4:22-24; 1 Pit. 3:21) Abazokuba netshwayo lokusinda ngilabo abazokungena esizini elikhulu, balotjha uZimu ngendlela ayamukelako begodu lokho kufuze bakwenze kusese nje.

18. (a) UJesu Krestu uzobabeka njani begodu nini itshwayo labo abafanelekako? (b) Inga-kghani labo abazesiweko abathembekileko kufuze babekwe itshwayo? Hlathulula.

18 Abafanelekela ukusinda bazokubekwa itshwayo ezulwini. Ngesikhathi sakaHezekiyeli, iingilozi bezinomsebenzi wokubeka abathembekileko itshwayo. Esikhathini sanamhlanjesi, indoda ephethe iphondo le-enke lakanobhala ijamele uJesu Krestu “nakeza ngephazimulwakhe” njengoMahluleli weentjhaba zoke. (Mat. 25:31-33) UJesu uzokufika nasele isizi elikhulu lithomile, ngemva kokutjhatjalaliswa kwekolo yamala. c Ngesikhathi esiqakathekilekweso, ngaphambi kobana kuthome i-Arimagedoni, uJesu uzokwahlulela abantu ngokuthi zizimvu namkha ziimbuzi. Labo ‘besiqubuthu esikhulu’ bazokwahlulelwa, namkha batshwaywe njengezimvu, okutjho bona “bazokuya . . . ekuphileni okungapheliko.” (IsAm. 7:9-14; Mat. 25:34-40, 46) Kuthiwani ngabazesiweko abathembekileko? Akutlhogeki bona babekwe itshwayo lokusinda ngesikhathi se-Arimagedoni. Kunalokho, bazokufumana itshwayo ngaphambi kobana bahlongakale namkha kuthome isizi elikhulu. Kuzokuthi ngaphambi kokuthoma kwe-Arimagedoni, bavuselwe ezulwini.—IsAm. 7:1-3.

19. Bobani abazokukhamba noJesu nakahlulela iphasi elimbeli? (Funda ibhoksi elithi “Ukulila Nokunghonghoyila, Ukubeka Itshwayo, Ukutjhabalalisa—Kuzokwenzeka Nini Begodu Njani?”)

19 IKosi yezulwini, uJesu Krestu, namabuthwakhe wezulwini bazokukhupha isahlulelo ephasineli. Embonweni kaHezekiyeli, amadoda asithandathu aphethe iinkhali zokutjhabalalisa, akhenge athome ukutjhabalalisa bekwaba kulapho indoda embethe ilineni iqeda umsebenzayo wokubeka itshwayo. (Hez. 9:4-7) Ngendlela efanako, ukutjhatjalaliswa okuzako kuzokuthoma ngemva kokuthi uJesu sekahlulele zoke iintjhaba begodu abeke izimvu itshwayo lokusinda. Nje-ke, nakufika ipi ye-Arimagedoni, uJesu uzokudosa phambili amabuthwakhe wezulwini atjhabalalisako, afaka hlangana iingilozi ezicwengileko nalabo ayokubusa nabo abazii-144 000, ukutjhabalalisa iphasi elimbeli ngokupheleleko bebatjhaphulule abantu abalotjha uZimu ngendlela ayamukelako ukwenzela bona bangene ephasini elitjha nelinokulunga.—IsAm. 16:14-16; 19:11-21.

20. Ngiziphi iimfundo esizifumene embonweni kaHezekiyeli wendoda ephethe iphondo le-enke lakanobhala?

20 Kuyasithokozisa ukufunda ngombono kaHezekiyeli wendoda ephethe iphondo le-enke lakanobhala! Siyaqiniseka bona uJehova angeze atjhabalalisa abalungileko nabangakalungi. (Rhu. 97:10) Siyazi bona khuyini ekufuze siyenze nje, ukwenzela ukuthi sifumane itshwayo lokusinda esikhathini esizako. Njengombana silotjha uJehova, sizimisele ukuhlanganyela ngeenhliziyo zoke ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi besiyelelise labo abalilako nabanghonghoyilako ngephasi lakaSathana elikhohlakelekweli. Sinelungelo lokusiza “abazimisele ukufumana ukuphila okungapheliko” bona bahlanganyele ekulotjheni uZimu ngendlela ayamukelako, ngokwenza njalo bafumane itshwayo lokusinda nelokuphila ephasini elitjha lakaZimu elinokulunga.—IzE. 13:48.

a EsaHlukweni sesi-5 sencwadi le, kukhulunywa ngombono kaHezekiyeli wezinto ezinyenyisako ezenzeka ethempelini.

b Ngokwelinye irhubhululo, ibizo lesiHebheru elithi “umtjhapho” lingaba nomqondo “wokukhohlakala.” Elinye irhubhululo liveza ibizweli “njengebizo elingokwekolo, kanengi lisetjenziselwa ukuveza ukuzizwa umlandu ngebanga lokuziphatha kumbi phambi kwakaZimu.”

c Kungenzeka bona ukutjhatjalaliswa kweBhabhiloni eliKhulu angekhe kutjho ukutjhatjalaliswa kwawo woke amalunga wekolo yamala. Ngesikhatheso, ngitjho nabanye abafundisi bazoyitjhiya ikolo yamala bebathi bebangasiyingcenye yayo.—Zak. 13:3-6.