Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 16

“Beka “Luphawu Emabuntini Abo”

“Beka “Luphawu Emabuntini Abo”

HEZEKELI 9:4

LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Indlela labetsembekile lababekwa ngayo luphawu lwekusindza ngemalanga aHezekeli, naloko lokushiwo kubekwa luphawu esikhatsini setfu

1-3. (a) Kungani Hezekeli amangele, futsi yini layicondzako mayelana nekubhujiswa kweJerusalema? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?

HEZEKELI umangele kakhulu! Usandza kubona umbono wetintfo letenyanyekako letentiwa ngemaJuda latihlubuki ethempelini leliseJerusalema. * Labantfu labatihlubuki sebangcolise lendzawo lesetjentiselwa kukhonta lokuhlantekile ka-Israyeli. Kodvwa abakagcini nje ngekungcolisa lithempeli. Live lakaJuda seligcwele budlova futsi simo salo sesibi kakhulu. Advumateke kakhulu ngetento tebantfu bakhe labakhetsile, Jehova utjela Hezekeli utsi: “Ngitawutfululela intfukutselo yami.”—Hez. 8:17, 18.

2 Cabanga nje kutsi kwamvisa buhlungu kangakanani Hezekeli kuva kutsi Jehova bekatawutfululela intfukutselo yakhe eJerusalema nasethempelini lelake labangcwele, futsi akubhubhise! Asingabati kutsi Hezekeli watibuta: ‘Kutawentekani kubantfu labetsembekile labakulelidolobha? Batawusindza yini? Nangabe kunjalo, batawusindza kanjani?’ Akuzange kudzingeke kutsi alindze sikhatsi lesidze kuze atfole timphendvulo talemibuto. Ngekusheshe nje nakacedza kuva lesehlulelo lesimatima lesimayelana neJerusalema, Hezekeli wabese uva livi lelikhulu libita labo labatawukhipha sijeziso lesivela kuNkulunkulu. (Hez. 9:1) Njengobe lombono uchubeka, lomphrofethi wabese uyakhululeka nakabona kutsi lembhubhiso beyingeke yehlele bonkhe bantfu. Bantfu labetsembekile bebatawusindza!

3 Njengobe lelive lelibi lisondzela ngasekupheleni, natsi kungenteka sitibute kutsi sitawusindza yini kulembhubhiso lenkhulu letako. Nyalo asesicoce nganaku: (1) Hezekeli wabese ubona ini kulombono? (2) Lombono wagcwaliseka njani ngemalanga akhe? (3) Lombono losiphrofetho usho kutsini esikhatsini setfu?

“Bitani Labo Labatawukhipha Sijeziso”

4. Chaza loko Hezekeli labese uyakubona futsi wakuva kulombono.

4 Yini Hezekeli labese uyayibona futsi wayiva kulombono? (Fundza Hezekeli 9:1-11.) Emadvodza langu-7 achamuka “ngasegedeni lelingenhla lelibuke enyakatfo,” mhlawumbe bekadvute nalapho bekunesithico lesitfukutselisa Nkulunkulu, nobe lapho bekunebafati lebebakhalela nkulunkulu lobitwa ngekutsi nguThamuzi. (Hez. 8:3, 14) Lamadvodza langu-7 angena ebaleni lelingekhatsi lelithempeli futsi ema eceleni kweli-al’thare lelitfusi lemhlatjelo. Kepha lamadvodza bekangaketeli kutoletsa umhlatjelo. Besesendlulile sikhatsi sekuletsa imihlatjelo leyemukelekako. Emadvodza lasitfupha ema, “ngayinye yawo iphetse sikhali sekuphihlita.” Lendvodza yesi-7 beyibonakala yehlukile. Beyigcoke timphahla telineni, futsi beyingakaphatsi sikhali kepha ‘beyinesipatji samabhalane setintfo tekubhala.’

5, 6. Yini lesingaphetsa ngayo mayelana nalabo lababekwa luphawu? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)

5 Yini lebeyitawentiwa ngulendvodza lebeyinesipatji setintfo tekubhala? Lendvodza yanikwa umsebenti lomatima lebewuvela kuJehova matfupha. Watsi: “Lihambe lonkhe lelidolobha iJerusalema, ubeke luphawu emabuntini abo bonkhe bantfu labakhalako nalabakhononako ngenca yato tonkhe letintfo letenyanyekako letentiwa kulelidolobha.” Ngaleso sikhatsi, kungenteka Hezekeli wacabanga ngebatali labangema-Israyeli lebebatsembekile lebekufanele bafafate ingati ngetulu kweminyango yabo nasetinsikeni tayo, lebekuluphawu lwekutsi bantfwana babo labangematibulo basindze ekubhujisweni. (Eks. 12:7, 22, 23) Embonweni waHezekeli, loluphawu lebelubekwa ngulendvodza emabuntini ebantfu belutawufeza injongo lefanako yini, kube luphawu lwekutsi labo lababekwe lona batawusindza nakubhujiswa iJerusalema?

6 Imphendvulo ivele icace nasicabanga ngesizatfu sekubekwa loluphawu. Bekufanele lubekwe emabuntini alabo “labakhalako nalabakhononako” ngenca yetintfo letenyanyekako “letentiwa kulelidolobha.” Ngako singaphetsa ngekutsini mayelana nalabo lababekwa luphawu? Lokunye kwako kutsi bebeva buhlungu kakhulu etinhlitiyweni tabo, hhayi nje ngenca yekukhontwa kwetithico lebekwentiwa ethempelini, kodvwa nangenca yebudlova, kutiphatsa kabi kanye nekukhohlakala lebekugcwele eJerusalema. (Hez. 22:9-12) Ngetulu kwaloko, kungenteka bebangayifihli indlela lebebativa ngayo. Asingabati kutsi emavi kanye netento talabo lebebanetinhlitiyo leticotfo bekukhombisa indlela lebebakwenyanya ngayo loko bekwenteka kulelive, futsi bekukhombisa nendlela bebatinikele ngayo ekukhonteni lokuhlantekile. Ngako, Jehova bekatabentela umusa futsi abasindzise.

7, 8. Emadvodza lebekaphetse tikhali tekuphihlita bekatawenta njani umsebenti lebekatfunywe wona, futsi waba yini umphumela?

7 Lamadvodza lasitfupha lebekaphetse tikhali tekuphihlita bekatawenta njani lomsebenti lebekatfunywe wona? Hezekeli weva Jehova aniketa lamadvodza nati ticondziso: Landzelani lendvodza lenesipatji setintfo tekubhala, nibulale wonkhe umuntfu ngaphandle kwalabo lababekwe luphawu emabuntini abo. Waphindze watsi: “Kufanele nicale endzaweni yami lengcwele.” (Hez. 9:6) Lamadvodza bekufanele acale umsebenti wawo ethempelini lebeliseJerusalema, lebelingasasingcwele kuJehova. Bekucala lebebatawubulawa ‘bekungemadvodza lamadzala lebekasembikwelithempeli,’ lokungemadvodza lamadzala langu-70 esive saka-Israyeli lebekasethempelini futsi ashuncisela bonkulunkulu bemanga imphepho.—Hez. 8:11, 12; 9:6.

8 Waba yini umphumela? Njengobe Hezekeli bekachubeka abukile futsi alalele, lendvodza lebeyinesipatji setintfo tekubhala yaletsa umbiko kuJehova yatsi: “Sengente njengobe ushito.” (Hez. 9:11) Ngako loku kusenta sitibute: ‘Kwagcine kwentekeni ngebantfu labahlala eJerusalema? Bakhona yini labetsembekile labasindza kulembhubhiso?’

Lombono Wagcwaliseka Njani Ngemalanga AHezekeli?

9, 10. Bobani labanye labetsembekile labasindza nakubhujiswa iJerusalema, futsi yini lesingaphetsa ngayo mayelana nabo?

9 Fundza 2 Tikhronike 36:17-20. Siphrofetho saHezekeli sagcwaliseka nga-607 B.C.E., ngesikhatsi libutfo laseBhabhulona libhubhisa iJerusalema nelithempeli. “Njengendzebe esandleni saJehova,” libutfo laseBhabhulona laba lithulusi lelasetjentiswa nguJehova kuze ajezise bantfu baseJerusalema labangaketsembeki. (Jer. 51:7) Bonkhe bantfu babhujiswa yini? Cha. Umbono waHezekeli bewuvetile kutsi labanye bebangeke bacotfulwe libutfo laseBhabhulona.—Gen. 18:22-33; 2 Phet. 2:9.

10 Bantfu labanyenti labetsembekile basindza, lokufaka ekhatsi emaRekhabi, Ebedi-meleki umTopiya, umphrofethi Jeremiya kanye naBharukhi mabhalane wakhe. (Jer. 35:1-19; 39:15-18; 45:1-5) Kulombono waHezekeli, singaphetsa ngekutsi labantfu laba ngulabo “labakhalako nalabakhononako ngenca yato tonkhe letintfo letenyanyekako” letentiwa eJerusalema. (Hez. 9:4) Ngaphambi kwekutsi kubhujiswe iJerusalema, labantfu bakhombisa ngalokusuka enhlitiyweni kutsi abatemukeli tintfo letimbi futsi batinikele ekukhonteni lokuhlantekile, ngaleyo ndlela bebatibeka ematfubeni ekusindziswa.  

11. Amelela bobani lamadvodza lasitfupha lebekaphetse tikhali tekuphihlita, kanye nalendvodza lebeyinesipatji samabhalane setintfo tekubhala?

11 Labo labetsembekile babekwa mbamba yini luphawu lwekusindza? Kute lakubhalwe khona kutsi Hezekeli nobe lomunye umphrofethi waya eJerusalema, wayobeka labetsembekile luphawu emabuntini abo. Ecinisweni, umbono waHezekeli wembula loko bekwenteka ezulwini futsi bekungabonakali emehlweni ebantfu. Kulombono, lendvodza lebeyinesipatji samabhalane setintfo tekubhala kanye nemadvodza lasitfupha lebekaphetse tikhali tekuphihlita bekamelela tidalwa temoya taJehova letetsembekile, letihlale tikulungele kwenta intsandvo yakhe nome kunini. (Hla. 103:20, 21) Akungabateki kutsi Jehova wasebentisa tingilosi takhe kute ehlulele bantfu baseJerusalema labangaketsembeki. Kwaba shengatsi tibeka luphawu emabuntini alabo bekufanele basindze, letingilosi beticinisekisa kutsi lesehlulelo asehleli bonkhe bantfu, kepha sehlela labo labatsintsekako.

Lombono WaHezekeli Usho Kutsini Esikhatsini Setfu?

12, 13. (a) Kungani Jehova atfululela lulaka lwakhe eJerusalema, futsi kungani singalindzela kutsi ente lokufanako nalamuhla? (b) Chaza kutsi Tinkholo Letitsi TebuKhristu timelelwa bantfu baseJerusalema labangaketsembeki yini. (Buka libhokisi lelitsi “Tinkholo Letitsi TebuKhristu timelelwa yiJerusalema yini?”)

12 Ngekushesha sitawubona sehlulelo saJehova lesingazange sesibonwe ngumuntfu ngaphambili. Lesehlulelo sikuhlupheka lokukhulu “lokungazange sekube khona kusukela kwaba khona umhlaba, nalokungeke kuphindze kube khona.” (Mat. 24:21) Njengobe silindzele lesentakalo lesingumvutfwandzaba, kuphakama nayi imibuto lebalulekile: Lembhubhiso itawehlela bantfu labatsite yini? Tinceku taJehova letihlantekile titawubekwa yini luphawu lwekusindza? Ngalamanye emavi, umbono waHezekeli losiphrofetho lomayelana nendvodza lenesipatji setintfo tekubhala utawugcwaliseka yini lamuhla? Imphendvulo yalemibuto lemitsatfu nguyebo. Kungani siphetsa kanjalo? Kuze sitfole imphendvulo, ase sibuyele kulombono waHezekeli.

13 Usakhumbula yini kutsi kungani Jehova atfululela intfukutselo yakhe eJerusalema? Phindze ubuke Hezekeli 9:8, 9. (Fundza.) Ngesikhatsi Hezekeli esaba kutsi lembhubhiso letako ingahle ibhubhise ‘bonkhe labasele baka-Israyeli,’ Jehova waveta tizatfu letine tekuletsa lesehlulelo. Kwekucala, watsi “sono” salesive ‘besisikhulu kakhulu.’ * Kwesibili, live lakaJuda beligcwele “kucitfwa kwengati.” Kwesitsatfu, iJerusalema, inhlokodolobha yakaJuda, ‘beyigcwele kukhohlakala.’ Kwesine, labantfu bebenta tintfo letimbi ngobe bebatitjela kutsi Jehova ‘akatiboni’ letento tabo. Tizatfu letenta Jehova atfukutselele live lamuhla tiyafana naleto letamenta watfukutselela iJerusalema yasendvulo. Njengobe siciniseka kutsi Jehova ‘akashintji,’ loko lokwavusa intfukutselo yakhe lelungile ngesikhatsi saHezekeli kutawumenta aphindze atsatse sinyatselo nalamuhla. (Jak. 1:17; Mal. 3:6) Ngako kufanele silindzele nasesikhatsini salamuhla kutsi lamadvodza lasitfupha laphetse tikhali tekuphihlita kanye nalendvodza lenesipatji setintfo tekubhala atawuba nemsebenti lokufanele awente!

Lamadvodza lasitfupha laphetse tikhali tekuphihlita atawucala kusebenta ngekushesha (Fundza tigaba 12, 13)

14, 15. Ngutiphi tibonelo letikhombisa kutsi Jehova uyabecwayisa bantfu ngaphambi kwekutsi kufike sikhatsi sembhubhiso?

14 Umbono waHezekeli losiphrofetho ugcwaliseka njani esikhatsini setfu? Nasibuka indlela lombono lowagcwaliseka ngayo esikhatsini lesendlulile, sitawukhona kubona loko lesingakulindzela nyalo nasesikhatsini lesitako. Cabanga ngaletinye tintfo lesesitibonile naleto lesisetatibona nakugcwaliseka siphrofetho saHezekeli.

15 Jehova uyabecwayisa bantfu ngaphambi kwekutsi kufike sikhatsi sembhubhiso. Njengobe sibonile eSehlukweni 11 salencwadzi, Jehova wabeka Hezekeli kutsi abe “ngugadzi webantfu baka-Israyeli.” (Hez. 3:17-19) Kusukela nga-613 B.C.E., Hezekeli wecwayisa bantfu baka-Israyeli ngalokucacile mayelana nembhubhiso lebeyita. Labanye baphrofethi, lokufaka ekhatsi Isaya naJeremiya, bakhipha secwayiso lesifanako lebesimayelana nenhlekelele lebeyitawehlela iJerusalema. (Isa. 39:6, 7; Jer. 25:8, 9, 11) Esikhatsini setfu, Jehova asebentisa Khristu, ubeke licembu lelincane lebazalwane labagcotjiwe kute bondle tikhonti letihlantekile, baphindze becwayise labanye ngekuhlupheka lokukhulu lokutawufika ngekushesha lokukhulu.—Mat. 24:45.

16. Njengobe sibantfu baJehova, siyababeka yini luphawu bantfu labatawusindza? Chaza.

16 Bantfu baJehova abababeki luphawu labo labatawusindza. Khumbula kutsi Hezekeli akazange atjelwe kutsi ahambe kuyo yonkhe iJerusalema abeka luphawu labo labatawusindza. Ngendlela lefanako, bantfu baJehova lamuhla abakatfunywa kutsi bahambe babeka bantfu luphawu lwekusindza. Kunaloko, njengobe sitisebenti endlini lengcwele yaKhristu, sitfunywe kutsi sishumayele. Sikhombisa kutsi siwutsatsa njengalobalulekile lomsebenti ngekutsi sishumayele ngenkhutsalo tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu futsi sitimisele kumemetela lesecwayiso sekutsi lelive lisondzela ekupheleni kwalo ngekushesha. (Mat. 24:14; 28:18-20) Ngako sinencenye ekusiteni bantfu labanetinhlitiyo leticotfo kutsi bemukele kukhonta lokuhlantekile.—1 Thim. 4:16.

17. Yini bantfu lokudzingeka bayente nyalo kuze batibeke etfubeni lekubekwa luphawu esikhatsini lesitako?

17 Bantfu kufanele bakukhombise nyalo kukholwa kwabo kuze basindze kulembhubhiso letako. Njengobe sibonile ekucaleni, labo labasindza nakubhujiswa iJerusalema nga-607 B.C.E., bakhombisa kusesele sikhatsi kutsi bakwenyanya ngenhlitiyo yabo yonkhe bubi nekutsi batinikele ngalokuphelele ekukhonteni lokuhlantekile. Kuyafana nalamuhla. Ngaphambi kwekutsi kufike imbhubhiso, bantfu kufanele ‘bakhale futsi bakhonone,’ beve buhlungu lobukhulu etinhlitiyweni ngenca yebubi lobukhona emhlabeni. Kunekutsi bayifihle indlela labativa ngayo, kufanele bakhombise ngemavi nangetento kutsi batinikele ekukhonteni lokuhlantekile. Bangakwenta njani loku? Kufanele balalele umlayeto lesiwushumayelako lamuhla, bachubeke bagcoka buntfu lobufana nebaKhristu, babhajatiswe kuze bakhombise kutinikela kwabo kuJehova futsi basekele bomnakabo Khristu ngekwetsembeka. (Hez. 9:4; Mat. 25:34-40; Ef. 4:22-24; 1 Phet. 3:21) Labo labahamba ngalendlela nyalo futsi bangene ekuhluphekeni lokukhulu batikhonti letihlantekile, ngibo kuphela labatawubekwa luphawu lwekusindza.

18. (a) Jesu Khristu utababeka nini luphawu labo labafanelekako, futsi utababeka njani? (b) Chaza kutsi labagcotjiwe labetsembekile bayadzinga yini kubekwa luphawu.

18 Kubekwa luphawu kwalabo labafanelekako kutawentiwa ezulwini. Ngemalanga aHezekeli, tingilosi betinemsebenti wekubeka bantfu labetsembekile luphawu lwekusindza. Esikhatsini salamuhla, lendvodza lenesipatji samabhalane setintfo tekubhala imelela Jesu Khristu nakefika ‘anemandla lamakhulu’ anguMehluleli wato tonkhe tive. (Mat. 25:31-33) Jesu utawufika ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu, ngemuva kwekubhujiswa kwenkholo yemanga. * Ngaleso sikhatsi lesimatima, ngaphambi kwekutsi kucale i-Amagedoni, Jesu utawehlulela bantfu ngekutsi batimvu nobe batimbuti. Labayincenye ‘yesicumbi lesikhulu’ batawehlulelwa njengetimvu nobe babekwe luphawu, lokuveta kutsi “batawutfola kuphila lokuphakadze.” (Semb. 7:9-14; Mat. 25:34-40, 46) Kutsiwani ngalabagcotjiwe labetsembekile? Abadzingi kubekwa luphawu lwekusindza nge-Amagedoni. Kunaloko, batawubekwa luphawu lwekugcina ngaphambi kwekutsi bafe nobe ngaphambi kwekutsi kucale kuhlupheka lokukhulu. Ngaphambi kwekutsi kucale i-Amagedoni batawuyiswa ezulwini.—Semb. 7:1-3.

19. Bobani labatawube banaJesu nakatokhipha sehlulelo kulelive? (Buka libhokisi lelitsi “Labakhalako Nalabakhononako, Kubeka Luphawu, Kuphihlita—Kutawenteka Nini Futsi Kanjani?”)

19 INkhosi yasezulwini, lenguJesu Khristu, kanye nelibutfo layo batawukhipha sehlulelo kulelive. Embonweni waHezekeli, lamadvodza lasitfupha lebekaphetse tikhali tekuphihlita akazange acale kubhubhisa kwaze kwaba ngulapho lendvodza beyigcoke timphahla telineni seyiwucedzile umsebenti wayo wekubeka luphawu. (Hez. 9:4-7) Ngalokufanako, imbhubhiso letako itawucala ngemuva kwekutsi Jesu sekehlulele bantfu bato tonkhe tive futsi sekabeke timvu luphawu lwekusindza. Ngemuva kwaloko, ngemphi ye-Amagedoni, Jesu utawuhola libutfo lasezulwini lelitakwehlulela, lelifaka ekhatsi tingilosi letingcwele kanye nawo onkhe emakhosi langu-144 000 latawubusa nawo, futsi batawumelana nalelive lelibi, balibhubhise ngalokuphelele bese bakhulula tikhonti letihlantekile batingenise eveni lelisha lelinekulunga.—Semb. 16:14-16; 19:11-21.

20. Ngutiphi tifundvo letisicinisekisako lesitifundze embonweni waHezekeli lomayelana nendvodza lebeyinesipatji samabhalane setintfo tekubhala?

20 Sibonga kakhulu ngaletifundvo letisicinisekisako lesitifundza embonweni waHezekeli lomayelana nalendvodza lenesipatji samabhalane setintfo tekubhala! Siciniseka ngalokuphelele kutsi Jehova angeke ababhubhise labalungile nakabhubhisa lababi. (Hla. 97:10) Siyati kutsi yini lokudzingeka siyente nyalo kuze sitobekwa luphawu lwekusindza esikhatsini lesitako. Njengobe sitikhonti taJehova, sitimisele kuwenta ngemandla etfu onkhe umsebenti wekushumayela tindzaba letimnandzi kanye nekwecwayisa labo labakhalako nalabakhononako ngenca yebubi lobenteka kulelive laSathane. Ngako sinelilungelo lekusita labo labatimisele “kutfola kuphila lokuphakadze” kutsi bahlanganyele natsi ekukhonteni lokuhlantekile futsi ngaleyo ndlela batibeke etfubeni lekubekwa luphawu lwekusindza, futsi bangene eveni lelisha laNkulunkulu lelinekulunga.—Imis. 13:48.

^ sig. 1 ESehlukweni 5 salencwadzi kukhulunywa ngembono waHezekeli lomayelana netintfo letenyanyekako letenteka ethempelini.

^ sig. 13 Ngekusho kwalenye incwadzi, ligama lesiHebheru lelitsi “sono” lingendlulisela umcondvo “wekukhohlakala,” kantsi lenye itsi leligama “lisebenta kakhulu kutenkholo futsi lihlale lisetjentiswa kuze kuchazwe kuba nesono sekutiphatsa kabi embikwaNkulunkulu.”

^ sig. 18 Kubonakala shengatsi kubhujiswa kweBhabhulona Lenkhulu akusho kutsi atawubulawa onkhe emalunga enkholo yemanga. Ngaleso sikhatsi, ngisho nebafundisi batayishiya inkholo yemanga futsi batawutsi abakaze batihlanganise nayo.—Zak. 13:3-6.