Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 21

“Lelidolobha Litawubitwa Ngeligama Lelitsi: Jehova Ulapho”

“Lelidolobha Litawubitwa Ngeligama Lelitsi: Jehova Ulapho”

HEZEKELI 48:35

LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Loko lokushiwo ngulelidolobha kanye nemnikelo

1, 2. (a) Ngusiphi sicephu sendzawo lekhetsekile lebekufanele sibekelwe eceleni? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalencwadzi.) (b) Lombono wabaniketa siphi sikhutsato bantfu lebebatfunjiwe?

EMBONWENI wakhe wekugcina, Hezekeli watfola kutsi bekunesicephu sendzawo lebekufanele sibekelwe eceleni ngenca yenjongo lekhetsekile. Lendzawo lebekelwa eceleni beyingasilo lifa letive taka-Israyeli, kepha beyingumnikelo loya kuJehova. Hezekeli waphindze wafundza ngelidolobha lelimangalisako lelineligama lelingakavami. Lencenye yalombono yaniketa bantfu lebebatfunjiwe sikhutsato lesibaluleke kakhulu sekutsi Jehova utawuba nabo nasebabuyela eveni labo lelitsandzekako.

2 Hezekeli usiniketa inchazelo lebanti ngalomnikelo. Asesihlolisise lendzaba naloko lekushoko kitsi njengobe sitikhonti taJehova teliciniso.

Umnikelo Longcwele . . . Nelidolobha

3. Ngutiphi tindzawo letisihlanu lebetakha lendzawo lebeyehlukaniswe nguJehova, futsi betifeza yiphi injongo leto tindzawo? (Buka libhokisi lelitsi “Indzawo Lokufanele Uyibekele Eceleni.”)

3 Incenye lekhetsekile yalelive beyingemakhilomitha langaba ngu-12 nesigamu kusuka enyakatfo uye eningizimu, kantsi kusuka emphumalanga uye enshonalanga beyingemakhilomitha langaba ngu-12 nesigamu. Lesicephu sendzawo besibitwa ngekutsi ngiyo “yonkhe lendzawo lengumnikelo.” Besehlukaniswe saba tincenye letintsatfu. Incenye lesetulu beyiyemaLevi, lesemkhatsini beyiyelithempeli nebaphristi. Letincenye letimbili betakha “umnikelo longcwele.” Incenye lencane lengaphansi, nobe “indzawo lesele” beyiyekwenta “imisebenti levamile.” Beyiyelidolobha.—Hez. 48:15, 20.

4. Ngusiphi sifundvo lesingasifundza kulendzaba lemayelana nemnikelo loya kuJehova?

4 Ngusiphi sifundvo lesingasitfola kulendzaba lemayelana nemnikelo loya kuJehova? Ngekutsi acale abekele eceleni indzawo yekwenta umnikelo lokhetsekile futsi ngemuva kwaloko anikete letive indzawo, Jehova bekaveta kutsi indzawo lokufanele itsatfwe njengalebaluleke kakhulu ngulena yekwenta umsebenti wakhe longcwele. (Hez. 45:1) Asingabati kutsi labantfu lebebatfunjiwe bafundza lokunyenti ngendlela lelive lelehlukaniswa ngayo kwaya ngekubaluleka kwendzawo ngayinye. Kukhonta Jehova bekufanele kute kucala ekuphileni kwabo. Ngendlela lefanako lamuhla, tintfo letiphatselene nekukhonta Nkulunkulu, lokufaka ekhatsi kutadisha liVi lakhe, kuya emihlanganweni yebuKhristu kanye nekuba nencenye emsebentini wekushumayela kufanele sititsatse njengetintfo letibaluleke kakhulu. Nangabe silingisa sibonelo saJehova sekwenta tintfo letibalulekile tite kucala, kumkhonta kutawuba yintfo lebaluleke kakhulu ekuphileni kwetfu kwamalanga onkhe.

“Lelidolobha Litawuba Semkhatsini Wayo”

5, 6. (a) Belilabani lelidolobha? (b) Lelidolobha belingameleli ini, futsi kungani sisho njalo?

5 Fundza Hezekeli 48:15. Belibaluleke ngani “lelidolobha” kanye nendzawo beyilitungeletile? (Hez. 48:16-18) Embonweni, Jehova bekatjele Hezekeli watsi: “Indzawo yelidolobha . . . itawuba yaso sonkhe sive saka-Israyeli.” (Hez. 45:6, 7) Ngako, lelidolobha kanye nendzawo lelitungeletile bekungasiwo ‘umnikelo longcwele’ ‘lebewubekwe eceleni kuze ube ngumnikelo kuJehova.’ (Hez. 48:9) Sinalomehluko engcondvweni, ase sihlole kutsi lendlela lelidolobha belihlelwe ngayo ingasifundzisani lamuhla.

6 Kuze sibone kutsi ngutiphi tifundvo lesingatitfola kulelidolobha, kudzingeka sicale sitfole kutsi lelidolobha belingameleli ini. Belingameleli iJerusalema kanye nelithempeli lelakhiwa kabusha. Kungani sisho njalo? Kungobe lidolobha lelabonwa nguHezekeli embonweni belite lithempeli. Lokunye kutsi lelidolobha belingameleli ngisho nalinye lemadolobha lebekaseveni laka-Israyeli lelibuyiselwe. Kungani sisho njalo? Kungobe kute lidolobha lebelifana naleli lelichazwe kulombono lelake lakhiwa bantfu lebebabuya ekutfunjweni nobe intalelwane yabo. Ngetulu kwaloko, belingameleli lidolobha lelisezulwini. Kungani sisho njalo? Ngobe belakhiwe endzaweni “yekwenta imisebenti levamile [nobe lengasingcwele].” Indzawo levamile beyehlukile kunendzawo lenikelelwe kukhonta Nkulunkulu.—Hez. 42:20.

7. Liyini lelidolobha lelabonwa nguHezekeli, futsi kubonakala ngatsi limelela ini? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)

7 Liyini-ke lelidolobha lelabonwa nguHezekeli? Khumbula kutsi lelidolobha walibona embonweni lofanako nalowo labona kuwo lelive. (Hez. 40:2; 45:1, 6) LiVi laNkulunkulu liveta kutsi lelive limelela live lelingumfanekiso, ngako kufanele kutsi lelidolobha belimelelela lidolobha lelingumfanekiso. Ligama lelitsi “lidolobha” liveta muphi umcondvo? Liveta umcondvo webantfu labahlala ndzawonye balicembu futsi bakha lokutsite lokuhlelekile. Ngako lelidolobha lelihleleke kahle lelabonwa nguHezekeli, lebelisikwele lesakhiwe kahle, kubonakala shengatsi limelela baholi labahleleke kahle.

8. Nguyiphi lendzawo lelawulwa ngulabaholi, futsi kungani sisho njalo?

8 Nguyiphi lendzawo lelawulwa ngulabaholi? Umbono waHezekeli uveta kutsi lelidolobha lenta imisebenti yalo ngekhatsi kulelive lelingumfanekiso. Ngako labaholi bacondzisa umsebenti lowentiwa bantfu baNkulunkulu lamuhla. Kodvwa kuveta muphi umcondvo kutsi lelidolobha lisendzaweni levamile nobe lengasingcwele? Kusikhumbuta kutsi lelidolobha alimeleli baholi labasezulwini, kodvwa limelela labasemhlabeni lebebasolo benta imisebenti lezuzisa bonkhe labahlala kulelipharadisi laNkulunkulu.

9. (a) Bobani labakha lelicembu lebaholi labasemhlabeni lamuhla? (b) Yini Jesu latawuyenta kuleMinyaka Leyinkhulungwane?

9 Bobani labakha lelicembu lebaholi labasemhlabeni? Kulombono waHezekeli, umuntfu lebekahola kuhulumende lokulelidolobha bekabitwa ngekutsi ‘ngumholi.’ (Hez. 45:7) Bekacondzisa labantfu, kodvwa bekangasuye umphristi nobe umLevi. Lomholi usenta sicabange ngalabadzala belibandla lamuhla labangakagcotjwa ngemoya. Labelusi labatsandza Nkulunkulu nalabanemusa bayincenye ‘yaletinye timvu’ futsi batisebenti letitfobekile tasemhlabeni tahulumende waKhristu losezulwini. (Joh. 10:16) Ngesikhatsi Seminyaka Leyinkhulungwane, Jesu utawukhetsa futsi abeke labadzala labafanelekako nobe “babusi” “emhlabeni wonkhe.” (Hla. 45:16) Ngephansi kwekucondziswa nguMbuso wasezulwini, batawunakekela tidzingo tebantfu baNkulunkulu Kuleminyaka Leyinkhulungwane.

“Jehova ULapho”

10. Litsini leligama lalelidolobha, futsi loko kusicinisekisa ngani?

10 Fundza Hezekeli 48:35. Ligama lalelidolobha litsi: “Jehova uLapho.” Leligama lisiniketa sicinisekiso sekutsi kuba khona kwaJehova kuyevakala kubantfu labakulelidolobha. Ngekutsi akhombise Hezekeli lelidolobha lebelisemkhatsisini walendzawo, bekufana nekutsi Jehova utjela labantfu labatfunjiwe utsi: ‘Ngitawuphindze ngibe nani!’ Lesi sicinisekiso lesikhutsata kakhulu!

11. Ngutiphi tifundvo lesingatitfola kulombono waHezekeli lomayelana nalelidolobha kanye naloko leligama lelikushoko?

11 Ngutiphi tifundvo lesingatitfola kulencenye yesiphrofetho saHezekeli? Leligama lalelidolobha liyasicinisekisa njengobe sitinceku taNkulunkulu lamuhla kutsi Jehova uhlala emkhatsisini wetinceku takhe letetsembekile nekutsi utawuhlale anato. Leligama lelinenchazelo lenhle liphindze ligcizelele nali liciniso lelibalulekile: Kuba khona kwalelidolobha akuniketi muntfu ligunya, kepha lentelwe kutsi tindlela taJehova letilungile naletinelutsandvo tisetjentiswe. Sibonelo saloko kutsi Jehova akabaniketi labaholi ligunya lekwehlukanisa lelive kuye ngekutsandza kwabo. Kunaloko, Jehova ulindzele kutsi labaholi bakuhloniphe lokuhlukaniswa kwelive, nobe emalungelo lawanikete tinceku takhe, letifaka ekhatsi bantfu ‘labaphuyile.’—Taga 19:17; Hez. 46:18; 48:29.

12. (a) Nguyiphi intfo lenakekako kulelidolobha, futsi loko kusho kutsini? (b) Lencenye yalombono ibakhumbuta siphi sikhumbuto lesibalulekile babonisi labangemaKhristu?

12 Nguyiphi lenye intfo lenakekako ngalelidolobha lelibitwa ngekutsi: “Jehova uLapho”? Nanobe emadolobha asendvulo bekanelubondza lwekuvikela kanye nemagede lambalwa, kodvwa lelidolobha lona linemagede langu-12! (Hez. 48:30-34) Kuba khona kwalamagede lamanyenti (njengobe amatsatfu eluhlangotsini ngalunye lwalelidolobha lelisikwele) kukhombisa kutsi labaholi balelidolobha bayangeneka futsi tinceku taNkulunkulu tingaya kubo natidzinga lusito. Ngetulu kwaloko, kuba khona kwalamagede langu-12 kulelidolobha kugcizelela kutsi wonkhe muntfu angangena kuwo, lokungiso “sonkhe sive saka-Israyeli.” (Hez. 45:6) Njengobe lelidolobha linemagede lamanyenti lokwenta kube melula kutsi bantfu bangene, kusikhumbuto lesibalulekile lesiya kubabonisi labangemaKhristu. Jehova ufuna kutsi bangeneke futsi bahlale bakulungele kusita bonkhe labatawube bahlala epharadisi laNkulunkulu.

Babonisi labangemaKhristu bayangeneka futsi bahlale bakulungele kusita (Buka sigaba 12)

Bantfu BaNkulunkulu Bayangena Kute Bamkhonte Futsi “Basebenta Kulelidolobha”

13. Yini Jehova layisho mayelana nemisebenti leyehlukahlukene lebeyitawentiwa bantfu?

13 Ase sibuyele emuva ngesikhatsi saHezekeli futsi sitfole imininingwane leyengetiwe lemayelana nekwehlukaniswa kwalelive. Jehova ukhuluma ngebantfu labenta imisebenti leyehlukahlukene. Baphristi, “lokutisebenti tasethempelini,” bekufanele banikele imihlatjelo futsi bete embikwaJehova kuze bamsebentele. EmaLevi, “latisebenti tasethempelini,” bekufanele “ente imisebenti yalo kanye nato tonkhe tintfo lokufanele tentiwe ngekhatsi kulo.” (Hez. 44:14-16; 45:4, 5) Ngetulu kwaloko, tisebenti betitawusebenta eceleni kwalelidolobha. Tibobani letisebenti?

14. Tisebenti lebetiseceleni kwelidolobha tisikhumbuta ini?

14 Letisebenti letiseceleni kwalelidolobha tibuya kuto “tonkhe tive taka-Israyeli.” Tenta umsebenti wekusita bantfu labahlala kulelidolobha. Umsebenti wato kulima titjalo letitawuba “kudla kwalabo labasebenta edolobheni.” (Hez. 48:18, 19) Lelilungiselelo alisikhumbuti yini ngelitfuba lesinalo lamuhla? Yebo lisikhumbuta ngalo. Lamuhla, bonkhe bantfu labahlala epharadisi laNkulunkulu banelilungelo lekusekela bomnakaboKhristu labagcotjiwe kanye nalabanye labayincenye ‘yesicumbi lesikhulu’ lababekwe nguJehova kutsi bahole. (Semb. 7:9, 10) Indlela lehamba embili lesingabasekela ngayo kutsi ngekutitsandzela silandzele ticondziso letibuya esisebentini lesetsembekile.

15, 16. (a) Ngumuphi lomunye umniningwane lesingawutfola kulombono waHezekeli? (b) Sinelitfuba lekwenta miphi imisebenti lefanako?

15 Umbono waHezekeli unalomunye umniningwane lesingatfola kuwo sifundvo lesimayelana nemsebenti wetfu wekushumayela. Ngumuphi lomniningwane? Jehova waveta kutsi emalunga etive letingu-12 langasiwo emaLevi bekatawusebenta kunati tindzawo letimbili: emabaleni alelithempeli nasemadlelweni alelidolobha. Enta muphi umsebenti kuletindzawo? Ebaleni lalelithempeli, tonkhe tive tita kutomkhonta ngekutsi timentele imihlatjelo. (Hez. 46:9, 24) Endzaweni yalelidolobha, emalunga ato tonkhe tive ayeta kutosita lelidolobha ngekutsi alime indzawo yalo. Yini lesingayifundza kulesibonelo saletisebenti?

16 Lamuhla, emalunga esicumbi lesikhulu anelitfuba lekwenta imisebenti lecishe ifane naleyo leyentiwa embonweni waHezekeli. Akhonta Jehova “ethempelini lakhe” ngekunikela imihlatjelo yekudvumisa. (Semb. 7:9-15) Loko akwenta ngekuba nencenye emsebentini wekushumayela nangekukhombisa kukholwa kwawo emihlanganweni yebuKhristu ngekuphendvula. Lendlela yekukhonta Jehova ayitsatsa njengemsebenti wawo lobaluleke kakhulu. (1 Khr. 16:29) Ngetulu kwaloko, bantfu baNkulunkulu labanyenti basekela inhlangano yaNkulunkulu ngetindlela letinyenti. Sibonelo nje kutsi bayasita ekwakheni nasekunakekeleni emaHholwa eMbuso kanye netakhiwo teligatja, futsi basita nakuleminye imisebenti leminyenti yenhlangano yaJehova. Labanye basekela lemisebenti ngekunikela ngetimali. Ngekwenta kwabo yonkhe lemisebenti, kufana nekutsi balima lelive kuze ‘bakhatimulise Nkulunkulu.’ (1 Khor. 10:31) Lemisebenti bayenta ngekutimisela futsi bajabulile ngobe bayati kutsi Jehova “uyajabula ngeminikelo lenjalo.” (Heb. 13:16) Wena uwasebentisa ngalokugcwele yini lamatfuba lawa?

Ngutiphi tifundvo lesingatifundza kuloko Hezekeli lakuchazako mayelana nemisebenti leyehlukahlukene leyentiwa ngekhatsi naseceleni kwemagede alelidolobha? (Buka tigaba 14-16)

“Silindzele Emazulu Lamasha Nemhlaba Lomusha”

17. (a) Ngukuphi kugcwaliseka lokukhulu kwembono waHezekeli lesitakubona esikhatsini lesitako? (b) Kuleminyaka Leyinkhulungwane, bobani labatawuzuza kulabaholi labafaniswe nelidolobha?

17 Esikhatsini lesitako, sitawubona ugcwaliseka ngelizinga lelikhulu yini lombono waHezekeli lomayelana nemnikelo? Yebo! Cabanga nganaku: Hezekeli wabona kutsi lesicephu sendzawo lebesibitwa ngekutsi “ngumnikelo longcwele” besisemkhatsisini walelive. (Hez. 48:10) Ngendlela lefanako, ngemuva kwe-Amagedoni, ngisho nobe sitawube sihlala kuphi emhlabeni, Jehova utawube ahlala natsi. (Semb. 21:3) Ngesikhatsi Seminyaka Leyinkhulungwane, baholi labafananiswa nelidolobha, lokungulabo labatawube babekiwe emhlabeni kutsi banakekele tidzingo tebantfu baNkulunkulu, batawucondzisa ngelutsandvo bonkhe labatawube bahlala emhlabeni wonkhe futsi bakha ‘umhlaba lomusha.’—2 Phet. 3:13.

18. (a) Kungani siciniseka kutsi labaholi labafaniswe nelidolobha batawenta tintfo ngekuvumelana nekubusa kwaNkulunkulu? (b) Leligama lalelidolobha lisiniketa siphi sicinisekiso lesinemandla?

18 Yini lesenta siciniseke kutsi labaholi labafananiswe nelidolobha batawuhlale benta tintfo ngekuvumelana nekubusa kwaNkulunkulu? Kungobe liVi laNkulunkulu likwenta kucace kutsi lelidolobha lelisemhlabeni lelinemagede langu-12 lifana nelelo lelisezulwini lelinemagede langu-12, lokuyiJerusalema Lensha, leyakhiwa ngulabangu-144 000 labatawubusa naKhristu. (Semb. 21:2, 12, 21-27) Loku kukhombisa kutsi labaholi basemhlabeni batawuvumelana nato tonkhe tincumo letitawube tentiwe nguMbuso waNkulunkulu ezulwini futsi batatilandzela ngekucophelela. Ligama lalelidolobha lelitsi “Jehova uLapho,” licinisekisa ngamunye wetfu kutsi kukhonta lokuhlantekile kutawuhlale kukhona futsi kutawandza kuze kube phakadze. Leli likusasa lelihle kakhulu lesililindzele!