Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kpee wulu ko ni afee yɛ afi 1919 lɛ bafee odaseyeli ni tsɔɔ faŋŋ akɛ ahã Nyɔŋmɔ webii lɛ eye amɛhe kwraa kɛje nom ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ ŋɔ amɛ lɛ mli agbɛnɛ

AKRABATSA 9B

Mɛni Hewɔ Wɔkɛɔ Akɛ Afi 1919 Lɛ?

Mɛni Hewɔ Wɔkɛɔ Akɛ Afi 1919 Lɛ?

Mɛni hewɔ wɔkɛɔ akɛ ajie Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛje nom ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ ŋɔ amɛ lɛ mli yɛ afi 1919 lɛ? Biblia mli gbalɛi srɔtoi kɛ anɔkwa saji komɛi ni etee nɔ kɛjɛ blema lɛ ji nɔ ni yeɔ ebuaa wɔ ni wɔmuɔ sane naa nakai lɛ.

Biblia mli gbalɛi kɛ yinɔsane maa nɔ mi akɛ Yesu bɔi nɔyeli akɛ Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914, ni no tsɔɔ akɛ Satan je lɛ naagbee gbii lɛ je shishi yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ yɛ nakai beiaŋ. Mɛni Yesu fee be ni ebatsɔ Maŋtsɛ lɛ? Ani ejie etsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛje nom ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ ŋɔ amɛ lɛ mli amrɔ nɔŋŋ? Ani ehala ‘enyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ’ yɛ afi 1914, ni eje nikpamɔ nitsumɔ kpele lɛ shishi?​—Mat. 24:45.

Ekã shi faŋŋ akɛ jeee nakai eba lɛ. Kaimɔ akɛ, akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Petro ni eŋma akɛ “abaaje kojomɔ shishi kɛjɛ Nyɔŋmɔ shĩa lɛ.” (1 Pet. 4:17) Nakai nɔŋŋ gbalɔ Maleaki hu gba akɛ, be ko baashɛ ni Yehowa baaba esɔlemɔ shĩa lɛ, ni “kpaŋmɔ lɛ tsulɔ lɛ,” ni ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ bafata ehe kɛba. (Mal. 3:1-5) Nakai be lɛ baafee hetsuumɔ kɛ kaa be. Ani nibii ni etee nɔ yɛ be ni eho lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ gbalɛi nɛɛ eba mli?

Hɛɛ! Afi 1914 kɛmiimɔ afi 1919 shishijee gbɛ lɛ bafee kaa kɛ hetsuumɔ be, bei ni mli wa waa kɛhã Biblia Kaselɔi, ní amrɔ nɛɛ ale amɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ. Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yakpa gbɛ akɛ je lɛ baaba naagbee yɛ afi 1914, shi eyabaaa lɛ nakai, no hewɔ lɛ amɛteŋ mɛi komɛi anijiaŋ je wui yɛ nakai beiaŋ. Ni yɛ afi 1916, be ni Charles T. Russell, mɔ ni nyiɛɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ yɛ nakai beiaŋ lɛ gbo lɛ, mɛi anijiaŋ je wui kwraa fe tsutsu lɛ. Mɛi komɛi ni no mli lɛ amɛsumɔɔ Nyɛminuu Russell sane fe nine lɛ te shi waa amɛwo Joseph F. Rutherford, mɔ ni baye Russell sɛɛ lɛ. Enɛ kɛ mligbalamɔi ba amɛteŋ, ni shwɛ sharao ni egbala asafo lɛ mli yɛ afi 1917. Kɛkɛ ni yɛ afi 1918 lɛ, aye Nyɛminuu Rutherford kɛ enanemɛi kpawo asane yɛ saneyelihe, abu amɛ fɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni awo amɛ tsuŋ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ osɔfoi lɛ ji mɛi ni hɔ nifeemɔ nɛɛ sɛɛ. Aŋa nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, nakai beiaŋ lɛ ajieko Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛjeko Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli!

Shi mɛni ba yɛ afi 1919? Ole nɔ ko, nibii tsake trukaa! Mra mli yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, ajie Rutherford kɛ enanemɛi lɛ kɛje tsuŋwoo lɛ mli. Ni amrɔ nɔŋŋ lɛ, amɛyatsa nitsumɔ lɛ nɔ ekoŋŋ! Eyeee be ko kwraa ni amɛto gbɛjianɔ koni afee kpee wulu ko ni sa kadimɔ waa, kɛ wolo hee ko ni ji The Golden Age lɛ, (amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Awake!). Ato wolo hee nɛɛ he gbɛjianɔ koni akɛye abua mɛi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, awó nɔkwɛlɔ kome yɛ asafo fɛɛ asafo mli koni eto shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ, ni eye ebua mɛi babaoo ni amɛkɛ amɛhe awo mli. Nakai afi lɛ mli nɔŋŋ lɛ, afee wolo ni ji Bulletin, (amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi​—Kpee Nifeemɔ Wolo) koni eye ebua ni atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ.

Mɛni ba? Eyɛ faŋŋ akɛ, Kristo ehã ewebii lɛ eye amɛhe kɛje nom ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ ŋɔ amɛ lɛ mli. Ehala enyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ. Nikpamɔ nitsumɔ lɛ miiya nɔ agbɛnɛ. Kɛjɛ nakai afi ni sa kadimɔ waa, ni ji afi 1919 lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ, nitsumɔ lɛ etee nɔ eshwere waa diɛŋtsɛ.