Bai pa asuntu

Bai pa indisi

LISON 04

Kin ki Deus?

Kin ki Deus?

Desdi manga di tempu, pekaduris ta adora manga di deusis. Ma Biblia fala di un Deus ku “mas garandi di ki kalker utru deus.” (2 Kronikas 2:5) Kin ki e Deus? I ke ku pui i sedu mas garandi di ki kualker utru deus ku jintis ta adora? Nes lison bu na aprindi ke ku e Deus misti pa bu sibi aserka del.

1. Kal ki nomi di Deus, i kuma ku no pudi tene serteza di kuma i misti pa no kunsi si nomi?

Na Biblia, Deus kontanu kin ki sedu. I fala: “Ami i Jeova. Es i ña nomi”. (Isaias 42:​8, TNM) “Jeova” i traduson di nomi na ebraiku, di akordu ku manga di piskisaduris i signifika “I ta fasi pa i sedu”. Jeova misti pa no kunsi si nomi. (Saida 3:15) Kuma ku no pudi tene serteza di kila? Pabia si nomi sta na Biblia mas di 7.000 bias! a Nomi Jeova pertensi “uniku Deus di bardadi,” na seu i na Tera. — Jon 17:3.

2. Ke ku Biblia kontanu aserka di Jeova?

Biblia fala kuma entri tudu deusis ku pekaduris ta adora, i so Jeova ki uniku Deus di bardadi. Pabia di ke? I ten manga di razons. Jeova i otridadi mas garandi, i el son ku sedu “Deus ku ta rena riba di tudu mundu.” (Lei Salmu 83:18.) El “ku ten tudu puder”, es signifika kuma i tene puder di fasi kualker kusa ki disidi fasi. El “ku kumpu tudu kusa” na seu ku Tera ku tudu kusas bibu na Tera. (Apokalipsi 4:8, 11) Diferenti di kualker utru algin, Jeova sempri izisti, i na kontinua izisti pa sempri. — Salmu 90:2.

APRINDI MAS

Jubi kal ki diferensa ku ten entri titulus ku Deus tene, ku si nomi propi. I dipus diskubri kuma ki kontau si nomi, i pabia ki kontau el.

3. Deus tene manga di titulus, ma i tene so un nomi

Pa oja diferensa ku ten entri titulu di un algin ku si nomi mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Kal ki diferensa ku ten entri un titulu, suma “Siñor” ku un nomi?

Biblia fala kuma jintis ta adora manga di deusis ku siñoris. Lei Salmu 136:1-3, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Kin ki “Deus ku sta riba di utru deusis”, i kin ki “SIÑOR ku sta riba di tudu siñoris”?

4. Jeova misti pa bu kunsi si nomi i pa bu usal

Ke ku ta mostra di kuma Jeova misti pa bu kunsi si nomi? Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Pabia ku bu pensa kuma Jeova misti pa si nomi kunsidu?

Jeova misti pa jintis usa si nomi. Biblia fala: “Tudu kin ku coma nomi di Jeova na sedu salvu.” (Romanus 10:13, TNM) Dipus bo kombersa aserka des purguntas:

  • Pabia ki importanti usa nomi di Deus, Jeova?

  • Kuma ku bu ta sinti si algin lembra di bu nomi, i ta comau pa bu nomi?

  • Kuma ku bu pensa Jeova na sinti si bu ta comal pa si nomi?

5. Jeova misti pa bu sedu si amigu

Un minjer di Kamboja comadu Soten fala kuma kunsi nomi di Deus judal tene kontentamentu ku nunka i teneba antis. Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Nes video, kuma ku manera ku Soten kunsi nomi di Deus afetal?

Normalmenti, antis di sedu amigu di un algin, bu ta kunsi si nomi. Lei Tiagu 4:8a, dipus bo kombersa aserka des purguntas:

  • Ke ku Jeova kumbidau pa bu fasi?

  • Kuma ku kunsi i usa nomi di Deus na judau pertusi mas del?

ALGUNS JINTIS TA FALA: “Deus i un son so, i ka mporta kuma ku bu comal.”

  • Bu fia kuma Jeova i nomi di Deus?

  • Kuma ku bu pudi splika algin di kuma Deus misti pa no usa si nomi?

RUSUMU

Jeova i nomi di uniku Deus di bardadi. I misti pa no kunsi si nomi i pa no usal, asin no na pudi pertusi del.

Rekapitulason

  • Ke ku pui Jeova sedu diferenti di tudu utru deusis ku jintis ta adora?

  • Pabia ku no dibi di usa nomi di Deus?

  • Ke ku ta mostra di kuma Jeova misti pa bu sedu si amigu?

Tenta fasi es

TENE MAS INFORMASON

Izamina sinku provas ku ta mostra kuma Deus ten.

“Sera ki Deus Ten?” (Artigu na internet)

Diskubri pabia ku no dibi di usa nomi di Deus mesmu si no ka sibi kuma ki ta purnunsiaduba.

“Kin ki Jeova?” (Artigu na internet)

Utrus ta fala i ka mporta kuma ku bu coma Deus, sera ki i asin? Jubi pabia ku no pudi fala di kuma i tene so un nomi.

“Kantu Nomi ku Deus Tene?” (Artigu na internet)

a Pa tene mas informason aserka di signifikadu di nomi di Deus, i pabia ku alguns tradusons di Biblia tiral, jubi broŝura Ajuda pa Studa Palabra di Deus, paẑina 1-5.