Lí zu-pere

Lí m̀ɛni-ŋuŋ-ŋai ma

ZƐŊ-LƐƐI 06

Fulu-laa Kɔɔ E Pilaŋ Leŋ?

Fulu-laa Kɔɔ E Pilaŋ Leŋ?

“[Ɣala] ɓa fulu-laa kelee kɔɔ pilani.” (Ŋule-wooi 36:9) I laai a nyiti? Nua taŋa da mo diyɛɛ fulu-laa e pa gbɔɔ yee ma. A kɛ nyiŋi kaa a tɔ̃ya, gɛ ni ku pa ɓɛ kukpɔɔ yee ma. Kɛɛ a kɛ Ziova Ɣala ɓe fulu-laa kpɛtɛ, maa nɛ̃ɛi fulu-laa ŋuŋ e kɛ ma, ve ti? a Berei kaa Ŋala-kɔlɔi e lono la e pilaŋ fulu-laa kɔɔ pilaŋ pere ma da mɛnii gɛ kwa pɔri laai la a gɛɛ gaa a tɔ̃yai.

1. Ŋeniɛi kɔɔ e pilaŋ leŋ?

Ŋala-kɔlɔi e mo nyɛɛi: “Gɔɔ pilanii Ɣala e ŋelei kpɛtɛ da nɔii.” (Zɛnɛse 1:1) Kɔlɔ kɔlɔŋ-ɓela kpaya-kpaya tamaa daa faa ma a gɛɛ ŋeniɛi kɔɔ pilani kaa ma. Ɣala e gbɛtɛ pere kɛ leŋ? E tii kɛ a ‘ŋɔmɔleŋ’ nyii gaa a ŋɔwala-walalaai a gɛɛ e sɛŋ kelee kpɛtɛ ŋeniɛi su, yɛɛ voloi, ŋaloŋ da bɛmɛlɛŋ-kao-ŋai kelee.​—Zɛnɛse 1:2.

2. Ɣala e nɔii kpɛtɛ le mɛni ma?

Ziova ‘fe [nɔii] kpɛtɛ ni kpɛni-kpɛni. E gbɛtɛ a nuu-kpune kɛi.’ (Azaya 45:​18) E nɔii kpɛtɛ a kwaa ma lɛlɛɛ a nuu-kpune kɛi a gɛɛ dikɛ naa wɔlɔ-wɔlɔ da wɔlɔ-wɔlɔ. (Azaya 40:​28; 42:5 lono.) Kɔlɔ-kɔlɔŋ-ɓela kpayakpaya daa mo a gɛɛ nɔii kpɛtɛ pere lɛlɛɛi, gbɛtɛ pere kɛ ɓo a dakpɛni. Nyaŋ daa mo a gɛɛ naa nɔ ɓe nuu-kpune a pɔri kɛ-ɣeniɛ kɛi naa.

3. Le ɓe nuu-kpune kɛ a dakpɛni zua-ŋai dia?

Gɛɛ Ziova aa kpɛɛ nɔii kpɛtɛi, e fulu-laa kpɛtɛ nɔii ma. Naa polu ma, e nɔii laa fɛɛ a wuru-ŋa da sua-ŋa. Gɛ ni, “Ɣala e nuu-kpune kpɛtɛ a gbiŋ ɓoloŋ maa.” (Zɛnɛse 1:​27 lono.) Le ɓe nuu-kpune kɛ a dakpɛni? Ee Ɣala e ku kpɛtɛ a moloŋ maai, kwa pɔri ŋɔtua-pere lɛlɛɛ-ŋai lɛi, yɛɛ wɛli-kɛ-maa da sãa-laa. E ŋɔnɔ kukpɛtɛ a bere sii nyii kwa pɔri sii-woo takpɛni maa-kɔrii, ku sɛŋ lɛlɛɛ-ŋa da wule ŋaa-nɛ̃ɛ kula. Kwa pɔri Kukpɛtɛ-nuui fɛlii, kɛɛ zua-ŋai difa pɔri gɛi ti.

MƐNI TAMAA MAA-KƆRI

Mɛni maa-kɔri e pilaŋ mɛnii ma nyii nɛ a gɛɛ fulu-laa kpɛtɛ-nuu kaa mai, da mɛnii gɛ kwa pɔri laai a mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ fulu-laa kpɛtɛ pere mai. Mɛni maa-kɔri e pilaŋ mɛnii ma dua-pere lɛlɛɛ-ŋai nuu-kpune kponoi, a nɛ kua e pilaŋ Ɣala ma.

4. Ɣala e fulu-laa kpɛtɛ a nɛlɛɛ

Nuu-kpune a tare sɔlɔ ɓo Ɣala kpɛtɛ sãa yeei a gɛɛ di sãa kpɛtɛ, da naa-maa-tɛ sɔlɔ ɓo. Kɛɛ gbɛɛ ɓe maa nɛ̃ɛi e laa maa tɛ sɔlɔ ɓo zãai kpɔɔi mɛni ma? VILOI su kaa, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ ŋi ma.

  • Tare kɛɛ leŋ ɓe diai da sãa kpɛtɛi, daa maa-kɔri Ɣala kpɛtɛ sãa yeei?

Pɛrɛ kelee tɔɔ-nuu kaa ma. Kɛɛ gbɛɛ ɓe sɛŋ kelee kpɛtɛi? Ibulu 3:4 lono, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ-ŋai ŋi dia:

  • Ɣala kpɛtɛ sãa nekɛɛ ɓe a ilii kula?

  • Kwa pɔri laai la a gɛɛ ŋeniɛi da zãai kelee zui kpɛtɛ-nuu ka ma? Le mɛni ma?

I mɛnii kɔlɔŋ?

Ya pɔri kɔlɔ-ŋa da vilo-ŋa kaai e pilaŋ mɛni-ŋuŋ ŋi ma jw.org zɛŋ-lɛɛ kpului ŋi su, “Gbɛtɛ-nuu Kaa Ma?” da “Nua Dua Dikili-ŋa-siai E Pilaŋ Fulu-laa Kɔɔ Pilaŋ Pere Ma.”

“Kpɛni fei, pɛrɛ kelee da dɔɔi nuu ɓa dɔɔ, kɛlɛ, zɛŋ kelee kpɛtɛ-nuui ɓa Ɣala.”

5. Mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ Ɣala kpɛtɛ sãa dia kaa a tɔ̃ya

Zɛnɛse ŋuŋ 1 su, Ŋala-kɔlɔi e lono e pilaŋ berei ma nɔii da fulu-laa kɔɔ e pilaŋ lai. Ya pɔri laai a mɛnii e moi, kpaa gaa nɔ a mɛni-pele nyii ve a tɔ̃yai? VILOI su kaa, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ-ŋai ŋi dia.

  • Ŋala-kɔlɔi e nɛ a gɛɛ Ɣala e nɔii da fulu-laa kpɛtɛ folo-kuu kpɔɔi lɔɔlu mɛi da yee mu?

  • I laai la mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ sãa kpɛtɛ pere mai kaa a tɔ̃ya? Le mɛni ma?

Zɛnɛse 1:1 lono, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ ŋi ma:

  • Kɔlɔ kɔlɔŋ-ɓela kpaya-kpaya daa mo a gɛɛ ŋeniɛi kɔɔ pilani kaa ma. Mɛnii di moi ɓoloŋɔi leŋ mɛnii ma I nono Ŋala-kɔlɔi su lonii mai?

Nua taŋa da dikili-ŋa sia a kɛ Ɣala e sɛŋ ta kpɛtɛ, gɛ ni sãa kelee e kula zɛŋ tɔnɔi ti su. Zɛnɛse 1:​21, 25, 27 lono, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ-ŋai ŋi dia:

  • Ŋala-kɔlɔi e mo a gɛɛ Ɣala e sɛŋ ta kpɛtɛ e nɛɛ naa e pene a nyɛ̃ɛ, sua-ŋa da nuu-kpune? Kpaa e fulu sãa kelee kpɛtɛ “disii” ma? b

6. Nuu-kpune kaa a dakpɛni Ɣala kpɛtɛ sãa kelee dia

Kufe yɛɛ zua-ŋai nyii Ziova e di kpɛtɛi. Zɛnɛse 1:​26 lono, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ ŋi ma:

  • Ee Ɣala e ku kpɛtɛ a gbiŋ ɓoloŋ maai, le ɓe ŋwɛli-kɛ-maa da ŋɛi-maloŋ-kaai kwa nɛi, a nɛ e pilaŋ Ɣala ŋɔtua-pere lɛlɛɛ-ŋai dia?

NUA TAŊA DA MO DIYƐƐI: “Mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ sãa kpɛtɛ pere mai, kaa nɔ a lɛɛ mɛni-pele.”

  • Ikili-ŋa-siai ɓa le? Le mɛni ma?

MƐNI-ŊUŊ-ŊAI YAA MAA-KƆRII

Ziova e ŋeniɛi kpɛtɛ da fulu sãa kelee.

Gili-too-ŋa mare-kɛɛ-ŋai

  • Le ɓe Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ ŋeniɛi kɔɔ pilaŋ pere ma?

  • Ɣala e sɛŋ ta kpɛtɛ e nɛɛ naa a gɛɛ fulu sãa sii kelee di kula zu, kpaa e fulu sãa kelee kpɛtɛ tɛi-tɛi?

  • Le ɓe nuu-kpune kɛ a dakpɛni?

Mɛni-kpɛtɛɛ ŋi kɛ

MƐNI TAKPƐNI-ŊA MAA-KƆRI

Mɛni taŋa kaa nyii nɛ a gɛɛ sɛŋ kelee kpɛtɛ-nuu kaa ma.

“Le Ɓe Ɣala Kpɛtɛ Sãa Da Nɛ?” (Kɛ-a-iŋɛi!, Danai 2006)

Berei kaa naŋ-nuu a pɔri mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ Ɣala kpɛtɛ sãa dia ŋa lɛi la noŋ surɔŋ ma.

“Ziova E . . . Sɛŋ Kelee Kpɛtɛ” 2:37

Gaa a kɛ zɛŋ-lɛɛi a gɛɛ sɛŋ kelee e pa gbɔɔ yee ma da mɛnii Ŋala-kɔlɔi e moi kaa tɔnɔ.

“Ɣala E Sɛŋ Ta Kpɛtɛ E Nɛɛ Naa A Gɛɛ Fulu Sãa Sii Kelee Di Kula Zu?” (Zɛŋ-lɛɛi ŋi kaa jw.org fãai ŋa)

Gaa a kɛ sua-kao pɔlɔ-ŋa da mɛnii kɔlɔ-kɔlɔŋ-ɓela kpaya-kpaya di moi, da nɛi a gɛɛ fulu-laa kpɛtɛ-nuu kaa ma kpaa e pa gbɔɔ yee ma.

Fulu-laa Kɔɔ Pilaŋ Pere​—Mare-kɛɛ Lɔɔlu Nyii Nɛlɛɛi A Gɛɛ I Gɛi (kɔlɔ-kpua)

a Zɛŋ-lɛɛi 25 a pai lonoi e pilaŋ Ɣala kpɛtɛ-mɛni ma e pilaŋ nuu-kpune mɛni ma.

b Ŋala-kɔlɔi su, ŋooi “disii” sukulai ɓa fulu sãa kpulu kɛtɛ.