ZƐŊ-LƐƐI 06
Fulu-laa Kɔɔ E Pilaŋ Leŋ?
“[Ɣala] ɓa fulu-laa kelee kɔɔ pilani.” (Ŋule-wooi 36:9) I laai a nyiti? Nua taŋa da mo diyɛɛ fulu-laa e pa gbɔɔ yee ma. A kɛ nyiŋi kaa a tɔ̃ya, gɛ ni ku pa ɓɛ kukpɔɔ yee ma. Kɛɛ a kɛ Ziova Ɣala ɓe fulu-laa kpɛtɛ, maa nɛ̃ɛi fulu-laa ŋuŋ e kɛ ma, ve ti? a Berei kaa Ŋala-kɔlɔi e lono la e pilaŋ fulu-laa kɔɔ pilaŋ pere ma da mɛnii gɛ kwa pɔri laai la a gɛɛ gaa a tɔ̃yai.
1. Ŋeniɛi kɔɔ e pilaŋ leŋ?
Ŋala-kɔlɔi e mo nyɛɛi: “Gɔɔ pilanii Ɣala e ŋelei kpɛtɛ da nɔii.” (Zɛnɛse 1:1) Kɔlɔ kɔlɔŋ-ɓela kpaya-kpaya tamaa daa faa ma a gɛɛ ŋeniɛi kɔɔ pilani kaa ma. Ɣala e gbɛtɛ pere kɛ leŋ? E tii kɛ a ‘ŋɔmɔleŋ’ nyii gaa a ŋɔwala-walalaai a gɛɛ e sɛŋ kelee kpɛtɛ ŋeniɛi su, yɛɛ voloi, ŋaloŋ da bɛmɛlɛŋ-kao-ŋai kelee.—Zɛnɛse 1:2.
2. Ɣala e nɔii kpɛtɛ le mɛni ma?
Ziova ‘fe [nɔii] kpɛtɛ ni kpɛni-kpɛni. E gbɛtɛ a nuu-kpune kɛi.’ (Azaya 45:18) E nɔii kpɛtɛ a kwaa ma lɛlɛɛ a nuu-kpune kɛi a gɛɛ dikɛ naa wɔlɔ-wɔlɔ da wɔlɔ-wɔlɔ. (Azaya 40:28; 42:5 lono.) Kɔlɔ-kɔlɔŋ-ɓela kpayakpaya daa mo a gɛɛ nɔii kpɛtɛ pere lɛlɛɛi, gbɛtɛ pere kɛ ɓo a dakpɛni. Nyaŋ daa mo a gɛɛ naa nɔ ɓe nuu-kpune a pɔri kɛ-ɣeniɛ kɛi naa.
3. Le ɓe nuu-kpune kɛ a dakpɛni zua-ŋai dia?
Gɛɛ Ziova aa kpɛɛ nɔii kpɛtɛi, e fulu-laa kpɛtɛ nɔii ma. Naa polu ma, e nɔii laa fɛɛ a wuru-ŋa da sua-ŋa. Gɛ ni, “Ɣala e nuu-kpune kpɛtɛ a gbiŋ ɓoloŋ maa.” (Zɛnɛse 1:27 lono.) Le ɓe nuu-kpune kɛ a dakpɛni? Ee Ɣala e ku kpɛtɛ a moloŋ maai, kwa pɔri ŋɔtua-pere lɛlɛɛ-ŋai lɛi, yɛɛ wɛli-kɛ-maa da sãa-laa. E ŋɔnɔ kukpɛtɛ a bere sii nyii kwa pɔri sii-woo takpɛni maa-kɔrii, ku sɛŋ lɛlɛɛ-ŋa da wule ŋaa-nɛ̃ɛ kula. Kwa pɔri Kukpɛtɛ-nuui fɛlii, kɛɛ zua-ŋai difa pɔri gɛi ti.
MƐNI TAMAA MAA-KƆRI
Mɛni maa-kɔri e pilaŋ mɛnii ma nyii nɛ a gɛɛ fulu-laa kpɛtɛ-nuu kaa mai, da mɛnii gɛ kwa pɔri laai a mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ fulu-laa kpɛtɛ pere mai. Mɛni maa-kɔri e pilaŋ mɛnii ma dua-pere lɛlɛɛ-ŋai nuu-kpune kponoi, a nɛ kua e pilaŋ Ɣala ma.
4. Ɣala e fulu-laa kpɛtɛ a nɛlɛɛ
Nuu-kpune a tare sɔlɔ ɓo Ɣala kpɛtɛ sãa yeei a gɛɛ di sãa kpɛtɛ, da naa-maa-tɛ sɔlɔ ɓo. Kɛɛ gbɛɛ ɓe maa nɛ̃ɛi e laa maa tɛ sɔlɔ ɓo zãai kpɔɔi mɛni ma? VILOI su kaa, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ ŋi ma.
-
Tare kɛɛ leŋ ɓe diai da sãa kpɛtɛi, daa maa-kɔri Ɣala kpɛtɛ sãa yeei?
Pɛrɛ kelee tɔɔ-nuu kaa ma. Kɛɛ gbɛɛ ɓe sɛŋ kelee kpɛtɛi? Ibulu 3:4 lono, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ-ŋai ŋi dia:
-
Ɣala kpɛtɛ sãa nekɛɛ ɓe a ilii kula?
-
Kwa pɔri laai la a gɛɛ ŋeniɛi da zãai kelee zui kpɛtɛ-nuu ka ma? Le mɛni ma?
I mɛnii kɔlɔŋ?
Ya pɔri kɔlɔ-ŋa da vilo-ŋa kaai e pilaŋ mɛni-ŋuŋ ŋi ma jw.org zɛŋ-lɛɛ kpului ŋi su, “Gbɛtɛ-nuu Kaa Ma?” da “Nua Dua Dikili-ŋa-siai E Pilaŋ Fulu-laa Kɔɔ Pilaŋ Pere Ma.”
“Kpɛni fei, pɛrɛ kelee da dɔɔi nuu ɓa dɔɔ, kɛlɛ, zɛŋ kelee kpɛtɛ-nuui ɓa Ɣala.”
5. Mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ Ɣala kpɛtɛ sãa dia kaa a tɔ̃ya
Zɛnɛse ŋuŋ 1 su, Ŋala-kɔlɔi e lono e pilaŋ berei ma nɔii da fulu-laa kɔɔ e pilaŋ lai. Ya pɔri laai a mɛnii e moi, kpaa gaa nɔ a mɛni-pele nyii ve a tɔ̃yai? VILOI su kaa, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ-ŋai ŋi dia.
-
Ŋala-kɔlɔi e nɛ a gɛɛ Ɣala e nɔii da fulu-laa kpɛtɛ folo-kuu kpɔɔi lɔɔlu mɛi da yee mu?
-
I laai la mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ sãa kpɛtɛ pere mai kaa a tɔ̃ya? Le mɛni ma?
Zɛnɛse 1:1 lono, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ ŋi ma:
-
Kɔlɔ kɔlɔŋ-ɓela kpaya-kpaya daa mo a gɛɛ ŋeniɛi kɔɔ pilani kaa ma. Mɛnii di moi ɓoloŋɔi leŋ mɛnii ma I nono Ŋala-kɔlɔi su lonii mai?
Nua taŋa da dikili-ŋa sia a kɛ Ɣala e sɛŋ ta kpɛtɛ, gɛ ni sãa kelee e kula zɛŋ tɔnɔi ti su. Zɛnɛse 1:21, 25, 27 lono, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ-ŋai ŋi dia:
-
Ŋala-kɔlɔi e mo a gɛɛ Ɣala e sɛŋ ta kpɛtɛ e nɛɛ naa e pene a nyɛ̃ɛ, sua-ŋa da nuu-kpune? Kpaa e fulu sãa kelee kpɛtɛ “disii” ma? b
6. Nuu-kpune kaa a dakpɛni Ɣala kpɛtɛ sãa kelee dia
Kufe yɛɛ zua-ŋai nyii Ziova e di kpɛtɛi. Zɛnɛse 1:26 lono, gɛ ni ka lono e pilaŋ mare-kɛɛ ŋi ma:
-
Ee Ɣala e ku kpɛtɛ a gbiŋ ɓoloŋ maai, le ɓe ŋwɛli-kɛ-maa da ŋɛi-maloŋ-kaai kwa nɛi, a nɛ e pilaŋ Ɣala ŋɔtua-pere lɛlɛɛ-ŋai dia?
NUA TAŊA DA MO DIYƐƐI: “Mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ sãa kpɛtɛ pere mai, kaa nɔ a lɛɛ mɛni-pele.”
-
Ikili-ŋa-siai ɓa le? Le mɛni ma?
MƐNI-ŊUŊ-ŊAI YAA MAA-KƆRII
Ziova e ŋeniɛi kpɛtɛ da fulu sãa kelee.
Gili-too-ŋa mare-kɛɛ-ŋai
-
Le ɓe Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ ŋeniɛi kɔɔ pilaŋ pere ma?
-
Ɣala e sɛŋ ta kpɛtɛ e nɛɛ naa a gɛɛ fulu sãa sii kelee di kula zu, kpaa e fulu sãa kelee kpɛtɛ tɛi-tɛi?
-
Le ɓe nuu-kpune kɛ a dakpɛni?
MƐNI TAKPƐNI-ŊA MAA-KƆRI
Mɛni taŋa kaa nyii nɛ a gɛɛ sɛŋ kelee kpɛtɛ-nuu kaa ma.
Berei kaa naŋ-nuu a pɔri mɛnii Ŋala-kɔlɔi e mo e pilaŋ Ɣala kpɛtɛ sãa dia ŋa lɛi la noŋ surɔŋ ma.
Gaa a kɛ zɛŋ-lɛɛi a gɛɛ sɛŋ kelee e pa gbɔɔ yee ma da mɛnii Ŋala-kɔlɔi e moi kaa tɔnɔ.
Gaa a kɛ sua-kao pɔlɔ-ŋa da mɛnii kɔlɔ-kɔlɔŋ-ɓela kpaya-kpaya di moi, da nɛi a gɛɛ fulu-laa kpɛtɛ-nuu kaa ma kpaa e pa gbɔɔ yee ma.
Fulu-laa Kɔɔ Pilaŋ Pere—Mare-kɛɛ Lɔɔlu Nyii Nɛlɛɛi A Gɛɛ I Gɛi (kɔlɔ-kpua)
a Zɛŋ-lɛɛi 25 a pai lonoi e pilaŋ Ɣala kpɛtɛ-mɛni ma e pilaŋ nuu-kpune mɛni ma.
b Ŋala-kɔlɔi su, ŋooi “disii” sukulai ɓa fulu sãa kpulu kɛtɛ.