Ir al contenido

Tatzʼetaʼ ri rucholajem

TANAJ 24

¿Achike nubʼij ri Biblia chi kij ri ángeles?

¿Achike nubʼij ri Biblia chi kij ri ángeles?

Ri Jehová nrajoʼ chi nqetamaj kiwäch konojel ri e kʼo pa ru-familia chi laʼ chi kaj. Chupam ri ru-familia e kʼo ri ángeles, ri nbʼïx chuqaʼ chi ke «ralkʼwal ri Dios» (Job 38:7 TNM). ¿Achike nukʼüt ri Biblia chi kij ri ángeles? ¿La kʼo nkibʼän pa qawiʼ ri ángeles? ¿La konojel ri ángeles e kʼo chupam ri ru-familia ri Dios?

1. ¿Achike ri ángeles?

Toq majani tubʼän ri Ruwachʼulew, ri Jehová xerubʼän ri ángeles. Rijeʼ e junan rikʼin rijaʼ, e espíritus, ri e kʼo chi laʼ chi kaj (Hebreos 1:​14). Pa millón ri ángeles ri e kʼo, ja kʼa man e junan ta (Apocalipsis 5:​11). Rijeʼ nkibʼän ri nubʼij ri Jehová chi ke richin nkinimaj rutzij (Salmo 103:​20). Ojer kan, ri Jehová xerukusaj ri ángeles richin nuyaʼ rutzijol chi ke ri winaqiʼ, nutoʼ chuqaʼ nuköl ri rutinamit. Wakami, ri ángeles yekitoʼ ri cristianos richin nkïl winaqiʼ ri nkajoʼ nketamaj chi rij ri Dios.

2. ¿Achike ri Satanás chuqaʼ ri demonios?

E kʼo jujun ángeles ri xkiyaʼ kan ri Jehová. Ri nabʼey ri xubʼän ke riʼ «ri Diablo y Satanás rubʼiniʼan» ri nqʼolon kichin ronojel Ruwachʼulew (Apocalipsis 12:9 CR). Ri Satanás xrajoʼ xuqʼät tzij pa kiwiʼ ri chʼaqa chik, ruma riʼ xubʼän chi ri nabʼey taq winäq xkimalij kan ri Jehová. Xeruqʼol jujun ángeles richin xkibʼän achiʼel rijaʼ. Ri itzel taq ángeles riʼ nbʼïx demonios chi ke. Rijeʼ xebʼetorix pe chi Ruwachʼulew ruma ri Jehová, chuqaʼ xtkʼis kiwäch (tasikʼij Apocalipsis 12:​9, 12).

3. ¿Achike rubʼanik nkajoʼ yojkiqʼol ri Satanás chuqaʼ ri demonios?

Ri Satanás chuqaʼ ri demonios nkikusaj ri itzinïk, chʼaqa chik itzel taq bʼanobʼäl chuqaʼ itzel taq espíritus richin yekiqʼol kʼïy winaqiʼ. Jun tzʼetbʼäl, e kʼo jujun nkisikʼij ri nubʼij ri horóscopo, yebʼe kikʼin ajqʼijaʼ, chuqaʼ kikʼin winaqiʼ ri nkiyaʼ aqʼom ri xa kikʼwan kiʼ rikʼin itzinïk. Y e kʼo ri nkibʼij chi ke ri winaqiʼ chi yetikïr yechʼon kikʼin ri kaminaqiʼ. Ri Jehová nubʼij chi: «Man kixbʼe kikʼin ri yekikʼulbʼej kaminaqiʼ, ni rikʼin ri xa nubʼananej chi retaman ri petenäq chiwäch apo» (Levítico 19:​31). Ri Jehová nrajoʼ chi nqachajij qiʼ chuwäch ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios, ruma rijeʼ e ru-enemigos chuqaʼ nkajoʼ yojkitzelaj.

TQANIKʼOJ RIJ

Tqatzʼetaʼ chi rij ri utziläj taq bʼanobʼäl yekibʼän ri ángeles chuqaʼ achike ruma kʼo chi nqachajij qiʼ chuwäch ri itzinïk. Chuqaʼ tqatzʼetaʼ achike rubʼanik nqachajij qiʼ chuwäch ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios.

4. Ri ángeles yekitoʼ ri winaqiʼ richin nketamaj ruwäch ri Jehová

Ri ru-ángeles ri Dios majun yechʼon ta kikʼin ri winaqiʼ chi rij ri Biblia. Ri nkibʼän ja riʼ yekitoʼ ri rusamajelaʼ ri Dios richin yekïl winaqiʼ ri nkajoʼ nketamaj ruwäch. Tisikʼij Apocalipsis 14:​6, 7 chuqaʼ kixchʼon chi rij reʼ:

  • ¿Achike ruma nkʼatzin chi ri ángeles yojkitoʼ toq nqatzijoj ri Biblia?

  • ¿La yakikot ruma ri ángeles yatkitoʼ richin nawïl winaqiʼ ri nkʼatzin ntzijöx ri Ruchʼabʼäl ri Dios chi ke? ¿Achike ruma?

5. Tajechʼuj awiʼ chuwäch ronojel ri rukʼwan riʼ rikʼin ri itzinïk

Ri Jehová itzel yerutzʼët ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios, ruma riʼ röj chuqaʼ kʼo chi itzel yeqatzʼët. Tisikʼij Lucas 9:​38-​42 chuqaʼ kixchʼon chi rij reʼ:

  • ¿Achike kinaʼoj nkibʼän ri demonios kikʼin ri winaqiʼ?

Majun nqajoʼ ta nqayaʼ qʼij chi ke ri demonios chi yeʼok pa qakʼaslem. Tisikʼij Deuteronomio 18:​10-​12 chuqaʼ kixchʼon chi rij reʼ:

  • ¿Achike rubʼanik nkibʼän ri demonios richin yekʼojeʼ pa qakʼaslem chuqaʼ richin yechʼon qikʼin? ¿Achike atzʼeton rat chi nkibʼän ri winaqiʼ pa atinamit ri xa rukʼwan riʼ rikʼin ri itzinïk?

  • ¿Nabʼij rat chi ütz chi ri Dios nubʼij chi qe chi man ütz ta nqayuj qiʼ rikʼin ronojel ri rukʼwan riʼ rikʼin ri itzinïk? ¿Achike ruma?

Titzʼetaʼ ri VIDEO chuqaʼ kixchʼon chi rij reʼ:

  • ¿Nabʼij rat chi itzel ri amuleto ri rukʼwan pa ruqʼaʼ ri ral ri Palesa? ¿Achike ruma?

  • ¿Achike kʼo chi xubʼän ri Palesa richin xuchajij riʼ chi kiwäch ri demonios?

Ri qitzij taq cristianos jantapeʼ kipabʼan kiʼ chi kiwäch ri demonios. Tisikʼij Hechos 19:​19 chuqaʼ 1 Corintios 10:​21, chuqaʼ kixchʼon chi rij reʼ:

  • ¿Achike ruma kʼo janila rejqalem ri nachüp ruwäch xa bʼa achike na jun ri kʼo awikʼin ri rukʼwan riʼ rikʼin ri itzinïk?

6. Tapabʼaʼ awiʼ chuwäch ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios

Ri Satanás rukʼwan bʼey pa kiwiʼ ri demonios. Ja kʼa ri ángeles ja ri arcángel Miguel rukʼwan kibʼey, reʼ jun chik rubʼanik ri nbʼïx chi re ri Jesús. ¿Jampeʼ ruchuqʼaʼ kʼo pa ruqʼaʼ ri Miguel? Tisikʼij Apocalipsis 12:​7-9 chuqaʼ kixchʼon chi rij reʼ:

  • ¿Achike kʼo más kuchuqʼaʼ: ri Miguel chuqaʼ ri ru-ángeles, o ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios?

  • ¿La ütz chi ri rutzeqelibʼey ri Jesús nkixibʼij kiʼ chi kiwäch ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios?

Rat yatikïr napabʼaʼ awiʼ chuwäch ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios. Tisikʼij Santiago 4:7 chuqaʼ kixchʼon chi rij reʼ:

  • ¿Achike ütz nabʼän richin nachajij awiʼ chi kiwäch ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios?

E KʼO JUJUN NKIBʼIJ REʼ: «Majun achike ta nubʼän we yatetzʼan o natzʼët películas ri kikʼwan kiʼ rikʼin ri magia o ri itzel taq espíritus. Reʼ xa xe richin yakʼastan».

  • ¿Achike ruma man ütz ta ri ke riʼ nachʼöbʼ?

TQAKAMULUJ

Ri ángeles yojkitoʼ. Ri Satanás chuqaʼ ri ru-demonios e ru-enemigos ri Jehová, rijeʼ nkikusaj ri itzinïk richin yekiqʼol ri winaqiʼ.

Ri xawetamaj

  • ¿Achike nkibʼän ri ángeles richin chi ri winaqiʼ nketamaj ruwäch ri Jehová?

  • ¿Achike ri Satanás chuqaʼ ri demonios?

  • ¿Achike ruma nqabʼij chi majun utzil ta xtukʼäm pe chawe we xtabʼän bʼanobʼäl ri kikʼwan kiʼ rikʼin ri itzinïk?

Tasamajij reʼ

RICHIN NAWETAMAJ MÁS

Tawetamaj achike ruma ri Jesús ja riʼ ri arcángel Miguel.

«¿Achike ri arcángel Miguel?» (Reʼ xtawïl pa jw.org)

Tatzʼetaʼ achike ruma nqabʼij chi ri Diablo kan qitzij wi kʼo.

«¿La qitzij kʼo ri Diablo?» (Reʼ xtawïl pa jw.org)

Tatzʼetaʼ achike xubʼän jun ixöq richin xuköl riʼ pa kiqʼaʼ ri demonios.

«Xinwetamaj achike kʼo chi ninbʼän pa nukʼaslem» (La Atalaya, 1 de julio de 1993)

Tatzʼetaʼ achike rubʼanik ri Satanás yeruqʼol ri winaqiʼ rikʼin ri itzinïk.

«Ri qitzij chi rij ri magia chuqaʼ ri itzinïk» (¿Ha encontrado usted el camino a la vida eterna?, peraj 5)