Bai pa asuntu

Bai pa indisi

LISON 40

Kuma ku no pudi sedu limpu na uju di Deus?

Kuma ku no pudi sedu limpu na uju di Deus?

Pensa na un mame ku gosta ciu di si fiju i sta na judal purpara pa i bai pa skola. I na jubi si i laba kurpu, i si kontra si ropa sta limpu i si sta diritu. Es na judal tene un bon saudi i na mostra utrus tambi di kuma si pape ku si mame ta kuida ben del. Di mesmu manera, Jeova i un Pape ku amanu ciu i misti pa no sedu limpu tantu na sintidu fisiku suma na sintidu moral. Ora ku no sedu limpu, kila ta benefisianu i ta ngaba nomi di Jeova.

1. Kuma ku no pudi sedu limpu na sintidu fisiku?

Jeova falanu: “Bo sedu puru”. (1 Pedru 1:16) Pa sedu puru i signifika no ten ku sedu limpu na sintidu fisiku i na sintidu moral. No pudi sedu limpu na sintidu fisiku ora ku no na laba kurpu sempri i manti no ropa, no kasa i no meius di transporti limpu i na un bon kondison. No pudi tambi juda na limpa Salon di Renu. Ora ku no sedu limpu na sintidu fisiku no ta ngaba nomi di Jeova. — 2 Koríntius 6:3, 4.

2. Kal pratikas ku no dibi di ivita pa sedu limpu?

Biblia danu es konsiju: Pa “no limpa di tudu susidadi di kurpu ku di spiritu”. (2 Koríntius 7:1) Kila signifika, no dibi di sforsa pa ivita kualker kusa ku pudi dana no kurpu o no menti. No dibi di kontenta Jeova na no manera di pensa, pa kila, no dibi di fasi tudu ku no pudi pa nega mau pensamentus. (Salmu 104:34) No ta sforsa tambi pa papia bon palabras. — Lei Kolosensis 3:8.

Kal utrus kusas tambi ku pudi susanu na sintidu fisiku o moral? Alguns prudutus pudi dana no saudi. I no ta ivita kusa suma tabaku, drogas, pajas di koka i mau usu di mesiñus sin reseita mediku. Ora ku no nega es kusas no ta tene bon saudi i no ta mostra rispitu pa prenda di vida. Tambi no ta sforsa pa sedu limpu na sintidu moral ora ku no na luta kontra pratikas susu suma karisia mancundadi o femiandadi pa satisfasi no diseẑu o jubi pornografia. (Salmu 119:37; Efésius 5:5) I pudi sedu difisil vensi es pratikas, ma Jeova pudi judau fasi kila. — Lei Isaias 41:13.

APRINDI MAS

Aprindi ke ku manda no ta kontenta Jeova ora ku no sedu limpu, i jubi kuma ku algin pudi vensi pratikas susu.

3. Sedu limpu na sintidu fisiku ta ngaba nomi di Jeova

No pudi ntindi kuma ku Jeova ta oja limpeza ora ku no jubi lei ki da pa antigu nason di Israel. Lei Saida 19:10 ku 30:17-19, dipus bo kombersa aserka des purguntas:

  • Di akordu ku es versikulus, kuma ku Jeova ta oja limpeza fisiku?

  • Ke ku bu pudi fasi sempri pa sta limpu na sintidu fisiku?

Pa sta sempri limpu na sintidu fisiku i pirsis tempu ku sforsu. Ma no pudi fasi kila i ka mporta nunde ku no mora, si no sedu riku o pobri. Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Ke ku manda jintis ku no na prega na rispita Jeova si e oja no kusas limpu i ben organizadu?

4. Vensi mau pratikas

Jeova pudi judanu vensi kualker pratika ku ka bali.

Si bu ta fuma o usa droga so pa divirti, bu pudi nota di kuma i difisil vensi es pratikas. Ke ku pudi judau? Jubi kuma ku es pratikas pudi afetau. Lei Mateus 22:37-39, dipus bo kombersa kuma ku tabaku o droga pudi afeta . . .

  • amizadi di algin ku Jeova.

  • si familia ku utrus jintis.

Toma mididas pa vensi mau pratikas. a Mostra VIDEO.

Lei 2 Koríntius 4:7, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Kuma ku ora sempri, studa Biblia, mati runion, pudi da algin forsa di vensi mau pratika?

5. Luta kontra pensamentus ku pratikas susu

Lei Kolosensis 3:5, dipus bo kombersa aserka des purguntas:

  • Kuma ku no sibi di kuma pornografia, manda senas, b o karisia bu macundadi o femiandadi i kusa susu na uju di Jeova?

  • Sera ki bu pensa kuma no pudi sedu limpu na sintidu moral suma ku Jeova misti? Pabia ku bu pensa asin?

Jubi kuma ku bu pudi luta kontra pensamentus susu. Mostra VIDEO.

Jesus usa un komparason pa mostra kuma, no dibi di toma mididas duru pa kontinua limpu na sintidu moral. Lei Mateus 5:29, 30, dipus bo kombersa aserka des purguntas:

  • Jesus ka sta na fala di kuma no dibi di molostra no kabesa, ma i sta na fala no pirsisa di aẑi. Kal mididas fortis ku algin dibi di toma pa nega pensamentus susu? c

Si bu sta na luta pa vensi pensamentus susu, sibi di kuma Jeova ta da balur garandi pa bu sforsu. Lei Salmu 103:13, 14, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Si bu sta na luta kontra pratikas susu, kuma ku es testu di Biblia pudi judau kontinua luta?

Kai ka signifika kuma bu pirdi lutu!

I fasil pensa: ‘Suma N kai talves i minjor N disisti’. Pensa so nes: Si un kuridur kai i ka signifika kuma i pirdi kurida, o i dibi di kumsa mas kurida na kumsada. Di mesmu manera, si bu kai i ka signifika kuma bu ka pudi vensi mau pratika. Ki kaida ka na kaba ku tudu sforsus ku bu fasiba ja. Kai i normal, i fasi parti di kusas ku pudi juda algin rekupera. Ka bu disisti! Ku ajuda di Jeova, bu pudi vensi mau pratikas.

ALGUNS JINTIS TA FALA: “Ami N visia ja. N ka pudi para.”

  • Kal testu di Biblia ku bu pudi usa pa mostra si dunu di kuma Jeova pudi judal para mau pratika?

RUSUMU

No ta kontenta Jeova ora ku no manti no kurpu, menti ku komportamentu limpu.

Rekapitulason

  • Ke ku manda i importanti sedu limpu?

  • Kuma ku bu pudi sedu limpu na sintidu fisiku?

  • Kuma ku bu pudi kontinua tene pensamentus ku komportamentu limpu?

Tenta fasi es

TENE MAS INFORMASON

Jubi kal kusas pratiku ku bu pudi fasi pa para fuma.

“Kuma ku Bu Pudi Para Fuma” (No Korda!, maiu di 2010)

Diskubri kuma ku un omi vensi si visiu di jubi pornografia.

“N kai manga di bias antis di N konsigi para” (Sintinela N.° 4 2016)

aKuma ku Bu Pudi Para Fuma,” ku sta na Seson Tene Mas Informason des lison, na splika kusas ku bu pudi fasi pa vensi visius.

b Manda senas signifika manda un mensaẑen seksual, foto, o video nunde ku bu sta nun na un apareliu eletroniku.

c Pa judau vensi abitu di karisia macundadi o femiandadi pa satisfasi bu diseẑu, jubi “Kuma ku N pudi vensi mau abitu di karisia macundadi o femiandadi pa satisfasi ña diseẑu?” na livru Purguntas ku Jovens ta Fasi— Respostas ku ta Juda, Vulumi 1, kapitulu 25.