Bai pa asuntu

Bai pa indisi

LISON 42

Ke ku Biblia fala aserka di vida di solteru ku kasamenti?

Ke ku Biblia fala aserka di vida di solteru ku kasamenti?

Na alguns kultura, jintis ta fia di kuma un algin pudi sedu filis so ora ki kasa. Ma, i ka tudu kilis ku kasa ku sedu filis nin i ka tudu kilis ki solteru ku ka sedu filis. Na bardadi, Biblia ta fala di vida di solteru ku vida di kasadu suma un prenda.

1. Kal ki alguns benefisiu di sedu solteru?

Biblia fala: “Kil ku kasa ku si bajuda, i fasi ben, ma kil ku ka kasa, i fasi mas ben.” (Lei 1 Koríntius 7:​32, 33, 38.) Na kal sintidu ku un solteru fasi “mas ben”? Un kriston solteru ka pirsisa di kuida di nesesidadi di un parseru. Normalmenti, e tene mas liberdadi, alguns ta konsigi fasi mas pa Jeova. Pur izemplu, e ta fasi kusas interesanti suma viaẑa pa bai prega bon noba na utru tera. Alen di kila, e pudi pasa mas tempu na fortalisi se amizadi ku Jeova.

2. Kal ki alguns benefisius di kasa legalmenti?

Suma vida di solteru, kasamenti tene tambi si benefisius. Biblia fala: “I minjor bo sedu dus di ki un son”. (Eklesiastis 4:9) Es ku ta akontisi ora ku kristons aplika prinsipius di Biblia na se kasamenti. Kasadus ku kasa legalmenti ta fasi promesa di kuma sempri e na ama, rispita, i da n̈utru balur. Es ta pui pa e sinti mas suguru di ki kilis ku mora juntu sin legaliza kasamenti. Tambi se fijus na sta mas suguru.

3. Kuma ku Jeova ta nkara kasamenti?

Oca Jeova fasi purmeru kasamenti, i fala: “Omi ten ku disa si pape ku si mame, i junta ku si minjer”. (Kumsada 2:24) Jeova misti pa un omi ku si minjer ama n̈utru i kontinua ku n̈utru nkuantu e sta bibu. I ta pirmiti kaba kasamenti so ora ku un parseru fasi adulteriu. Nes situason, Jeova da parseru inosenti diritu di disidi si na kaba kasamenti o nau. a (Mateus 19:9) Jeova ka ta pirmiti pa un kriston tene mas di ki un minjer o un omi. — 1 Timótiu 3:2.

APRINDI MAS

Aprindi kuma ku bu pudi sedu filis i pui Jeova pa i sedu filis, si bu sedu solteru o kasadu.

4. Usa ben bu prenda di vida di solteru

Pa Jesus vida di solteru i suma un prenda. (Mateus 19:​11, 12) Lei Mateus 4:​23, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Kuma ku Jesus usa si prenda di vida di solteru pa sirbi si Pape i juda utrus?

Kristons pudi kontenti di usa se vida di solteru suma Jesus. Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Di kal bon manera ku kristons pudi usa se vida di solteru?

Sera ki bu sibiba kuma?

Biblia ka konta idadi ku algin dibi di kasa ku el. Ma i nsentiva un algin pa i pera te ora ki “tene idade djá adulto”, pabia antis di kila, diseẑu seksual ta torna mas forti, i ta difisil pa un joven toma bon disison. — 1 Koríntius 7:​36, NOBO TESTAMENTO NA CRIOL.

5. Kuji bu parseru ku jiresa

Kuji kin ku bu na kasa ku el i un di disisons mas importanti ku bu pudi toma. Lei Mateus 19:4-6, 9, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Ke ku manda un kriston ka dibi di ten di presa pa kasa?

Biblia pudi judau sibi ke ku bu dibi di jubi na algin ku bu na kasa ku el. Mas importanti, i jubi un algin ku ama Jeova. b Lei 1 Koríntius 7:​39 ku 2 Koríntius 6:​14. Dipus bo kombersa aserka des purguntas:

  • Ke ku manda no dibi di kasa so ku no ermons o no irmas na fe?

  • Kuma ku bu pensa Jeova na sinti si no disidi kasa ku un algin ku ka amal?

Si dus limarias diferenti pudu na mesmu kanga elis tudu dus e na sufri. Di mesmu manera, un kriston ku kasa ku kin ku ka ama Jeova na tene manga di purblemas.

6. Nkara kasamenti suma ku Jeova ta nkaral

Na antigu Israel, alguns omis ta kaba kasamenti ku se minjer pabia di se interesi. Lei Malakias 2:13, 14, 16, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Ke ku manda Jeova nuju kaba kasamenti sin basi bibliku?

Adulteriu ku kaba kasamenti ta tisi manga di dur pa parseru inosenti ku fijus.

Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Si bu kasa ku un algin ku ka ama Jeova, ke ku bu pudi fasi pa tene un kasamenti filis?

7. Aplika normas ku Jeova da pa kasamenti

I pirsis pa un algin fasi sforsu garandi pa aplika normas ku Jeova da pa kasamenti. c Ma Jeova ta bensua kilis ku ta fasil. Mostra VIDEO.

Lei Ebreus 13:​4, dipus bo kombersa aserka des purguntas:

  • Bu pensa di kuma normas ku Jeova da pa kasamenti i normal? Pabia ku bu pensa i normal, o pabia ku bu pensa i ka normal?

Jeova misti pa kristons legaliza se kasamenti, i fasi reẑistu ora ku se kasamenti kaba suma ku otridadis ta iziẑi na manga di tera. Lei Titu 3:1, dipus bo kombersa aserka des purgunta:

  • Si bu kasa, sera ki bu tene sertesa di kuma i rikuñisidu pa otridadi?

ALGIN PUDI PUNTA: “Pabia ku bu na kasa? Sera ki bo ka pudi so mora juntu?”

  • Kuma ku bu na ruspundi?

RUSUMU

Tantu solterus suma kasadus, pudi tene vida filis ora ke sta na vivi di akordu ku vontadi di Jeova.

Rekapitulason

  • Kuma ku un algin pudi usa ben si vida di solteru?

  • Pabia ku Biblia fala pa no kasa so ku no ermons ku irmas na fe?

  • Kal ki uniku basi bibliku pa kaba kasamenti?

Tenta fasi es

TENE MAS INFORMASON

Jubi e dus video kurtu ku pudi judau toma un bon disison aserka di namoru ku kasamenti.

Purpara pa Kasamenti (11:53)

Jubi kuma ku un ermon sinti di kuma kil ku Jeova dal tene mas balur di ki kualker kusa ki disa.

N Pensaba di Kuma i na Seta Bardadi (1:​56)

Kal kusas ku algin dibi di jubi diritu antis di pensa kaba kasamenti o separa?

“Da balur ‘pa kil ku Deus junta’” (Sintinela di dizembru di 2018)

a Jubi Nota 4 ku na fala di separason ora ki ka ten adulteriu.

b Na alguns kulturas, papes ku ta disidi kin ku na kasa ku se fijus. Nes kasu, papes ku ama se fijus, ka ta jubi pa diñeru o nivel sosial di kin ke pudi kasa ku el, ma e ta jubi si ama Jeova.

c Si bu mora ku un algin ku bu ka kasa kel, i abo ku na disidi si bu na disal o si bu na legaliza kasamenti ku el.