Zha mai angle

Zha kai e lista

SIKAIMOS 42

So phenel e Biblia pa godola kai si ansurime vai nichi?

So phenel e Biblia pa godola kai si ansurime vai nichi?

Ande uni vitsi le manush gindin ke trobun te ansurinpe te aven veselime, numa nai gadia. Na sa le manush kai ansurinpe veselime le ai nashtis te phenas ke sa godola kai nai ansurime nai veselime. Numa e Biblia sikavel ke, te avela o manush ansurime vai nichi godo si iek lashi prama katar o Del.

1. So shai kerel kon nai ansurime?

E Biblia phenel ke “kon ansurilpe kerel mishto, numa kon chi ansurilpe kerela mai mishto” (chito 1 Corintios 7:32, 33, 38, NWT). Ai sostar o manush kai chi ansurilpe kerel mai mishto? Gado manush nai kastar te lel sama ke vo numa si iek zheno. Pala godia si les mai vriama le Devleske, sar te ningerel le lashe viesti ande aver rig. Ai aver bari prama si ke si les e vriama te avel mai pasha o Jehova.

2. Ande soste azhutil te ansurinpe sar mangel o them?

Vi godola kai alosaren te ansurinpe len mishtimos ando traio. E Biblia phenel ke mai mishto si dui de sar iek korkorho (Eclesiastés 4:9). Kako kerdiol chacho kana le ansurime thon ande pengo traio suako chachimos la Bibliako. Le manush kai ansurinpe sar mangel o them den pesko suato ke si te respetinpe, si te kamenpe ai si te len sama iek avrestar. Godola ansurime aliarenpe mai mishto sostar lengi tsera mai zurali la ai lenge shave barion mai mishto de sar godola kai chi ansurinpe sar tradel o them.

3. So gindil o Jehova pa kana dui manush ansurinpe?

Kana o Jehova vazdias e pervo tsera phendias ke o mursh trobul te mekel peske dades ai peska da ai te avel peska rhomniasa (Génesis 2:24). O Jehova kamel te avel o rhom peska rhomniasa te kamenpe ai te aven kidine sa pengo traio ai numa del len e voia te divorcinpe kana iek anda lende phirel avresa kai nai lako rhom vai leski rhomni. Atunchi o Del mekel te alosarel ka godo kai nai doshalo te avela divorcinpe vai nichi. O divorcio si kana dui manush manai ansurime tela o zakono le themesko (Mate 19:9). a O Jehova tradel kal kristianuria te aven ansurime numa iekhe manushesa (1 Timote 3:2).

TE MAI SIKIOS

Aida dikhas so shai keres, te avela san ansurime vai nichi, te aves veselime ai te veselis ka o Jehova.

4. Godola kai nai ansurime shai avel len iek lasho traio

O Jesus phendias ke si mishto kana iek manush alosarel te na ansurilpe (Mate 19:11, 12). Chiton Mateo 4:23 [NWT] ai den duma pa:

  • O Jesus chi ansurisailo kana sas pe Phuv, atunchi so kerdias peska vriamasa te kerel buki peske dadeske ai te azhutil le kolavren?

Le kristianuria kai chi ansurinpe shai aven veselime kana den anda pengi vriama sar kerdias o Jesus. Dikhen o VIDEO ai den duma pa:

  • So shai keren gadala kristianuria penga vriamasa?

Zhanesas kako?

E Biblia chi phenel sode borsh trobul te avel ka o manush te ansurilpe. Numa phenel amenge ke trobus te azhukeras te nakhel e vriama kana o manush si defial ternorho. Ande godia vriama o ilo ai o stato shai ningerel ka o terno te alosarel vareso kai nai mishto (1 Korintiana 7:36).

5. Alosar mishto kasa si te ansuris tu

Iek andal prame mai bare anda kiro traio si, te alosares kasa si te ansuris tu. Chiton Mateo 19:4-6, 9 [NWT] ai den duma pa:

  • Sostar iek kristiano trobul te delpe gogi mishto mai anglal te ansurilpe?

E Biblia si te azhutil tu te zhanes sar trobul te avel iek lasho rhom vai iek lashi rhomni. Numa e prama mai bari si, te rodes varekas kai kamel ka o Jehova. b Chiton 1 Corintios 7:39 [NWT] ai 2 Corintios 6:14 [NWT]. Polme den duma pa:

  • Te avela iek chacho kristiano kamel te ansurilpe, sostar trobul te alosarel varekas kai luvudil ka o Jehova?

  • Sar gindis ke si te aliarelpe o Jehova te avela ansuris tu iekhe manushesa kai chi kamel les?

Te thona ka dui animaluria kai nai iek fialo tela iek yugo, jan kino le dui. Sa gadia, o kristiano kai ansurilape varekasa kai chi kamel ka o Jehova si te aven les but bedi.

6. Dikh e tsera sar dikhel la o Jehova

De dumut ando Israel uni manush divorcinaspe katar pengi rhomni makar nas pala soste te keren godo. Chiton Malaquías 2:13, 14, 16 ai den duma pa:

  • Sostar si griatsa le Devleske kana le ansurime divorcinpe makar e Biblia chi del len e voia te keren godo?

Kana varekon ansurime divorcilpe vai atsavel peska rhomnia vai pesko rhom, anel kino godoles kai nai doshalo ai vi le shaves.

Dikhen o VIDEO ai den duma pa:

  • Te avela ke san ansurime varekasa kai chi kamel ka o Jehova, so shai keres te aven le dui veselime?

7. Len opre so mangel o Jehova katar le ansurime

Uni manushenge nai vushoro te pakian o mui katar o Jehova pa so mangel katar le ansurime. c Numa vo suntsol godoles kai kerel so vo mangel. Dikhen o VIDEO.

Chiton Hebreos 13:4 [NWT] ai den duma pa:

  • Pakias ke so mangel o Jehova katar le ansurime si mishto? Sostar pakias gadia?

O Jehova azhukerel ke kana le kristianuria ansurinpe vai divorcinpe te thon gadala prame tela o zakono le themesko. Chiton Tito 3:1 [NWT] ai den duma pa:

  • Te avela tu san ansurime, ansurisailian tela o zakono le themesko?

UNI MANUSH PUSHEN: “Sostar o manush trobul te ansurilpe sar mangel o them? Nai musai iek lil te aven dui manush kidine”.

  • So phenes pa gado?

SO DIKHLIAM

Te avela iek manush si ansurime vai nichi, godo si iek lashi prama katar o Del. Savorhen shai avel amen iek lasho traio ai te avas veselime te keras so mangel o Del.

So sas te mothos?

  • Save prame lashe shai kerel varekon kai nai ansurime?

  • Sostar e Biblia phenel ke iek kristiano trobul te ansurilpe varekasa kai luvudil ka o Jehova?

  • Pa so phenel e Biblia, kana le manush si len e voia te divorcinpe?

So mai shai keres:

SHAI DIKHES VARESO MAI

Dikhta dui paramicha kai shai azhutin tu kana kames te prinzhares varekas vai si te ansuris tu.

Sar te aves gata te ansuris tu? (11:53)

Dikhta sar zhanel chachimasa iek phral ke o Jehova dias les mai but de sa so vo meklias.

Azhukeravas te sikiola voi o chachimos (1:56)

Mai anglal te divorcinpe vai te mekenpe dui manush, so trobul te lel sama iek kristiano?

“Trobus te respetis ‘so phanglias o Del’” (La Atalaya, diciembre, 2018)

a Ande nota 4 shai chitos pa kana dui manush mekenpe (makar chi iek andal dui phirde avre manushesa).

b Ande uni vitsi le dada alosaren kasa si te ansurinpe penge shave. Kana si gadia, le lashe dada chi len sama te avela si iek familia barvali vai ashundi, so si mai baro lenge si, te kamel ka o Jehova.

c Te avela beshes varekasa ai chi san ansurime tela o zakono le themesko, trobus te alosares te na mai beshes godole manushesa vai te ansuris tu sar mangel o them.