LECCIÓN 50
Na̱sa kuu kundee sii ini ñayí veʼe-ní (parte 2)
Nda seʼe kuu ɨn ja jinimani̱ Jeová. Maa-Ya kúni-Ya ja nda ta̱tá koto vaʼa-de nda seʼe-de. Ja ñukua kuu ja jeʼe-Ya nda tuʼun vaʼa tágua kuu koto-de nda-ji. De suni jeʼe-Ya nda tuʼun vaʼa nu̱u̱ nda seʼe tágua kundee vaʼa nda taʼan veʼe-ji.
1. ¿Naguá kachi Jeová nu̱u̱ nda ta̱tá?
Jeová kúni-Ya ja nda ta̱tá ji nda naná kutoo nda-de seʼe-de ji ja tava̱-de tiempo tágua koo-de jín nda-ji. Suni kúni-Ya ja koto-de nda-ji nu̱u̱ nda tundoʼo ji ja chuʼun ichí-de jín tuʼun ja yoso nu̱u̱ Biblia (Proverbios 1:8, TNM). De ta kaʼan sɨkɨ nda seʼe, Yandios kachi-Ya nu̱u̱ nda ta̱tá: “Chi sa scuáʼnu ro ji jíín tu̱ʼun [...] ja̱ candíja ji maá Je̱toʼo̱ o̱” (kaʼvi-ní Efesios 6:4). Jeová taʼa̱n tuni ini-Ya ja nda ta̱tá ka ndiki̱-de tuʼun-Ya tágua skuaʼnu-de nda seʼe-de de nduu ka jeʼe-de tiñu yaʼa nu̱u̱ inka ñayí.
2. ¿Naguá kachi Jeová nu̱u̱ nda seʼe?
Jeová kaʼan-Ya nu̱u̱ nda seʼe “candíja ro nu̱u̱ tatá ro nu̱u̱ naná ro” (kaʼvi-ní Colosenses 3:20). Nú ɨn seʼe yɨñuʼún-ji ji kandija-ji nu̱u̱ nda ta̱tá-ji, saʼa sii ini-ji nu̱u̱ nda-de ji nu̱u̱ Jeová (Proverbios 23:22-25, TNM). Jesús ni kuu ɨn suchí luli ja ni sndoo̱ ɨn ejemplo vaʼa; vese nduu na kuachi ni yiʼi-de, ni kandija-de ji ni yɨñuʼún-de nu̱u̱ nda ta̱tá-de ja ni kuu ñayí kuachi (Lucas 2:51, 52).
3. ¿Naguá kuu saʼa nda ñayí veʼe tágua koo ñati-ji nu̱u̱ Jeová?
Nú nevaʼa-ní seʼe, sanaa kúni-ní ja kutoo-ji Jeová tanu saʼa maa-ní. ¿Na̱sa kuu saʼa-ní? Ta kundiki̱-ní tuʼun yaʼa ja kachi Biblia: “De jiniñuʼun steʼen-ro [nda tuʼun Jeová] nu̱u̱ seʼe-ro de ndatuʼun-ro sɨkɨ nda tuʼun yaʼa ta kukoo-ro veʼe-ro, ji ta jika-ro ichi” (Deuteronomio 6:7, TNM). Ja steʼen kúni kaʼan ja kánuu ja núku̱ʼun ini nda tuʼun. Sanaa maa-ní jíni̱-ní ja kuaʼa ji̱chi jiniñuʼun ndaka̱ʼa̱n-ní nda tuʼun nu̱u̱ nda seʼe-ní tágua ka núku̱ʼun ini-ji. Ja ñukua kuu ja texto yaʼa kúni kaʼan ja jiniñuʼun tava̱-ní tiempo nu̱u̱ ɨn ɨn kɨvɨ tágua kaʼan-ní sɨkɨ Jeová nu̱u̱ nda seʼe-ní. Suni, vaʼa kuu ja nda taʼan veʼe tava̱-ji tiempo nu̱u̱ nda̱ká semana tágua chiñuʼun-ji Jeová ta ka kaʼvi-ji Biblia. De, nú nduu na seʼe nevaʼa-ní, kuu skuaʼa maa-ní Tuʼun Yandios nda̱ká semana chindeé tuni nu̱u̱-ní.
NÁ KUTUʼVA KA-YO SƗKƗ TUʼUN YAʼA
Ná kundeʼe-yo sava nda tuʼun vaʼa ja chíndeé ja nda taʼan veʼe koo vaʼa-ji ji koo sii ini-ji.
4. Steʼen-ní ja kutoo-ní ta chuʼun ichí-ní nda seʼe-ní
Ta chuʼun ichí-ní ɨn seʼe-ní sanaa víjin tuni kuu. ¿Na̱sa kuu chindeé Biblia nu̱u̱-ní? Ka kaʼvi-ní Santiago 1:19, 20 de ka ndatuʼun-ní sɨkɨ nda tuʼun yaʼa:
-
¿Na̱sa kuu steʼen nda ta̱tá ja ka kutoo-de seʼe-de ta ka ndatuʼun-de jín nda-ji?
-
¿Nakú nduu iyo vaʼa kuiti̱ ja ɨn ta̱tá chuʼun ichí-de seʼe-de ta kɨtɨ ini-de? a
5. Koto-ní nda seʼe-ní
Tágua koto-ní nda seʼe-ní kánuu tuni ja kaʼan-ní jín ɨn ɨn-ji sɨkɨ tuʼun sexo. Ja nda̱a̱, sanaa ɨn tuʼun víjin kenda kuu. Ka kundeʼe-ní VIDEO de ka ndatuʼun-ní sɨkɨ nda tuʼun yaʼa:
-
¿Nakú víjin kuu nu̱u̱ sava nda ta̱tá ta ka kaʼan-de sɨkɨ sexo jín nda seʼe-de?
-
¿Naguá ni chindeé nu̱u̱ sava nda ta̱tá tágua kuu kaʼan-de sɨkɨ tuʼun yaʼa jín nda seʼe-de?
Tanu ni kachi Biblia, ñayí ja ndiki̱ Tachi Juʼvi, xée̱n tuni ka ndu̱u̱-ji. Ka kaʼvi-ní 2 Timoteo 3:1, 13 de ka ndatuʼun-ní sɨkɨ nda tuʼun yaʼa:
-
Nú versículo 13 kachi ja sava nda ñayí ja saʼa tiñu néʼén ka kuu ñayí ja tíin xée̱n nda suchí luli. Nusaá, ¿nakú kánuu tuni ja nda ta̱tá kaʼan-de tuʼun sɨkɨ sexo nu̱u̱ nda seʼe-de? ¿De naguá kuu saʼa-ní tágua kuu koto-ní sɨkɨ nda tiñu yaʼa?
¿A jíni̱-ní?
Nda testigo Jeová ka tava̱-de kuaʼa tuni tutu axi video ja kaʼan sɨkɨ sexo tágua nda ta̱tá ka kaʼan-de ji kuu koto-de nda seʼe-de. Kundeʼe-ní sava nda tuʼun:
-
Ka koto-ní nda seʼe-ní (video)
-
“Na̱sa kuu kaʼan-ní sɨkɨ tuʼun sexo jín seʼe-ní” (¡Despertad!, núm. 5 2016)
6. Koo yɨñuʼún-ro nu̱u̱ nda ta̱tá-ro
Nda suchí kua̱chi jiniñuʼun ja koo yɨñuʼún-ji nu̱u̱ nda ta̱tá-ji, de ta ka kaʼan-ji nu̱u̱-de ka steʼen-ji nú iyo yɨñuʼún-ji axi nduu. Ka kundeʼe-ní VIDEO de ka ndatuʼun-ní sɨkɨ nda tuʼun yaʼa:
-
¿Nakú kánuu ja ɨn suchí kua̱chi kaʼan yɨñuʼún-ji nu̱u̱ nda ta̱tá-ji?
-
¿Na̱sa kuu steʼen ɨn suchí kua̱chi ja iyo yɨñuʼún-ji nu̱u̱ nda ta̱tá-ji?
Ka kaʼvi-ní Proverbios 1:8, TNM de ka ndatuʼun-ní sɨkɨ nda tuʼun yaʼa:
-
¿Na̱sa jiniñuʼun saʼa ɨn suchí kua̱chi ta ta̱tá-ji axi naná-ji ka kachi-de naguá saʼa-ji?
7. Chiñuʼun-ní Jeová jín nda taʼan veʼe-ní
Nda testigo Jeová ka tava̱ ñunkúú-de tiempo nda̱ká semana tágua chiñuʼun-de Yandios jín nda taʼan veʼe-de. ¿De na̱sa ka skuaʼa tútú ñayí veʼe Tuʼun Yandios? Ka kundeʼe-ní VIDEO de ka ndatuʼun-ní sɨkɨ nda tuʼun yaʼa:
-
¿Naguá ku̱ú chindeé tágua skuaʼa tútú-yo Tuʼun Yandios nda̱ká semana jín nda ñayí veʼe-yo?
-
¿Naguá ku̱ú chindeé nu̱u̱ nda ta̱tá tágua kuu ka saʼa-de ja koo sii ini nda ñayí veʼe-de ta ka skuaʼa-de Tuʼun Yandios? (Kundeʼe-ní nu̱u̱ dibujo xinañuʼun).
-
De maa-ní, ¿a iyo ɨn ja jási̱ nu̱u̱-ní tágua kuu skuaʼa-ní Tuʼun Yandios jín nda ñayí veʼe-ní? ¿Naguá kuu?
Nde kɨvɨ janaʼán, Jeová ni kúni-Ya ja nda familia ñuu Israel niini ka kaʼan-ji sɨkɨ Tuʼun Yandios. Ka kaʼvi-ní Deuteronomio 6:6, 7, TNM de ka ndatuʼun-ní sɨkɨ nda tuʼun yaʼa:
-
¿Na̱sa ku̱ú sáʼá-ní ja kachi tuʼun yaʼa?
Nda ja kuu saʼa-ní ta skuaʼa-ní Tuʼun Yandios jín nda ñayí veʼe-ní:
-
Ka satuʼva-ní maa-ní jín nda reunión ja ya̱ʼa nu̱u̱ congregación.
-
Ka kaʼvi-ní ji ka ndatuʼun-ní sɨkɨ ɨn tuʼun ja vaji nu̱u̱ Biblia ja ka taʼa̱n ini ndɨʼɨ ñayí veʼe-ní.
-
Nú nevaʼa-ní nda seʼe luli, xnuu-ní axi tava̱-ní ɨn tiñu ja kuu saʼa nda suchí luli ja vaji nu̱u̱ jw.org.
-
Nú iyo suchí kua̱chi-ní, ka̱ji-ní ɨn artículo ja kuu skuaʼa nda suchí kua̱chi nu̱u̱ jw.org.
-
Kuu ka saʼa-ní ɨn escenificación sɨkɨ ɨn tuʼun ja nakani nu̱u̱ Biblia.
-
Ka kundeʼe-ní ji ka ndatuʼun-ní sɨkɨ ɨn video ja vaji nu̱u̱ jw.org.
JA KACHI SAVA NDA ÑAYÍ: “Biblia kuu ɨn tuʼun víjin tuni nu̱u̱ nda suchí luli”.
-
¿Naguá jani ini-ní?
JA NI KUTUʼVA-YO
Jeová kúni-Ya ja nda ta̱tá kutoo-de nda seʼe-de, ka chuʼun ichí-de nu̱u̱-ji ji ka koto-de nda-ji; de nda seʼe ka koo yɨñuʼún-ji ji ka kandija-ji nu̱u̱ nda ta̱tá-ji, ji ja nda̱ká ñayí veʼe ka chiñuʼun ji-Ya.
Tuʼun núku̱ʼun ini
-
¿Na̱sa kuu saʼa nda ta̱tá tágua ka koto-de ji ka chuʼun ichí-de nu̱u̱ nda seʼe-de?
-
¿Na̱sa kuu ka steʼen nda seʼe ja ka iyo yɨñuʼún-ji nu̱u̱ nda ta̱tá-ji?
-
¿Na ja vaʼa níʼi̱n-yo nú tava̱-yo tiempo nda̱ká semana tágua chiñuʼun-yo jín ñayí veʼe-yo nu̱u̱ Yandios?
NU̱U̱ NDANIʼI KA-NÍ TUʼUN
¿Na tuʼun ku̱ú chindeé nu̱u̱ seʼe-ní ta jaʼnu-ji?
“6 nda lección ja kánuu tágua kuu chíndeé nu̱u̱ nda seʼe-ní” (¡Despertad!, núm. 2 2019)
Kaʼvi-ní sava nda tuʼun ja chíndeé nu̱u̱ nda ñayí ja jito-ji ɨn ñayí ñaʼnu.
“¿A kúni Yandios ja koto-yo nda ta̱tá-yo ta ka kuñaʼnu-de?” (Artículo nu̱u̱ jw.org)
Kundeʼe-ní na̱sa ɨn teé ni kenda-de kuu-de ɨn ta̱tá vaʼa vese nduu ni jini-de na̱sa saʼa-de.
Kundeʼe-ní na̱sa ɨn ta̱tá ku̱ú kitaʼan vaʼa ka-de jín nda seʼe-de.
a Ta Biblia kachi sɨkɨ disciplina, kúni kaʼan ja chuʼun ichí tágua saʼa vaʼa ɨn tiñu. Nduu kúni kaʼan ja saʼa ndevaʼa-ji axi kani-ji ɨn ñayí (Proverbios 4:1, TNM).
