Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Amabala Asekucineni

Amabala Asekucineni
  1.  IBhabhiloni Enkulu

  2.  UMesiya Wafika Nini?

  3.  Indlela Zokwelatshwa Kusetshenziswa Igazi

  4.  Ukwehlukana Kwabatshadileyo

  5.  Amaholideyi Lemibuthano

  6.  Imikhuhlane Ethelelwanayo

  7.  Izindaba Zebhizimusi Lezomthetho

 1. IBhabhiloni Enkulu

Kungani sisithi “iBhabhiloni Enkulu” imela wonke amasonto amanga? (ISambulo 17:5) Nanzi izizatho zakhona:

  • Itholakala emhlabeni wonke. IBhayibhili lithi iBhabhiloni Enkulu ihlezi phezu ‘kwamaxuku lezizwe’ njalo ibusa ‘phezu kwamakhosi omhlaba.’—ISambulo 17:15, 18.

  • Ayisiyo nhlanganiso yezombusazwe kumbe eyezentengiselwano. Lokhu kungenxa yokuthi “amakhosi omhlaba” ‘labathengisi’ bazasala bekhona ngemva kokubhujiswa kwayo.—ISambulo 18:9, 15.

  • Ingcolisa ibizo likaNkulunkulu. IBhabhiloni Enkulu ibizwa ngokuthi yisifebe ngoba ibambisana labohulumende ukuze ithole imali lokunye eyabe ikufuna. (ISambulo 17:1, 2) Idukisa izizwe zonke futhi ibangela ukufa kwabantu abanengi.—ISambulo 18:23, 24.

Khangela isifundo 13 umcijo 6

 2. UMesiya Wafika Nini?

Isiphrofetho esiseBhayibhilini satshengisa ukuthi uMesiya wayezabakhona ngemva kwamaviki angu-69.—Bala uDanyeli 9:25.

  • Aqala nini amaviki angu-69? Aqala ngomnyaka ka-455 B.C.E lapho umbusi uNehemiya efika eJerusalema ukuze ‘avuselele njalo alakhe kutsha’ idolobho lelo.—UDanyeli 9:25; UNehemiya 2:1, 5-8.

  • Amaviki angu-69 athatha isikhathi esinganani? Kwamanye amavesi, usuku olulodwa lumela umnyaka owodwa. (AmaNani 14:34; UHezekheli 4:6) Ngakho iviki eyodwa imela iminyaka engu-7. Amaviki angu-69 wona aba yiminyaka engu-483 (69 x 7).

  • Aphela nini amaviki angu-69? Nxa singabala iminyaka engu-483 sisukela ku-455 B.C.E. sifika ku-29 C.E. a Lo yiwo kanye umnyaka uJesu abhabhathizwa ngawo njalo waba nguMesiya.ULukha 3:1, 2, 21, 22.

Khangela isifundo 15 umcijo 5

 3. Indlela Zokwelatshwa Kusetshenziswa Igazi

Kulendlela zokwelatshwa ezidinga ukuthi kusetshenziswe igazi lesigulane. Nanku okungasoze kwenziwe ngumKhristu ngegazi lakhe: Kasoze alinike omunye umuntu loba avume ukuthi likhitshwe emzimbeni wakhe beseligcinwa ukuze lisetshenziswe ngesikhathi eseselatshwa.—UDutheronomi 15:23.

Kulezinye indlela zokwelatshwa amaKhristu angakhetha ukuzamukela. Indlela lezi zigoqela i-hemodialysis, i-hemodilution, i-cell-salvage, kumbe ukusebenzisa umtshina wokupompa igazi okuthiwa yi-heart-lung bypass machine. UmKhristu ngamunye kumele akhethe ukuthi igazi lakhe lizasetshenziswa njani ngesikhathi eselatshwa kumbe ehlolwa. Odokotela bazisebenzisa ngokutshiyeneyo izindlela lezi. Yikho umKhristu kumele aqale adingisise ukuthi udokotela wakhe uzamelapha njani, abesekhetha ukuthi igazi lakhe lizasetshenziswa njani ngesikhathi ehlinzwa kumbe ehlolwa. Zibuze imibuzo elandelayo:

  • Umzwangedwa wami awusoze ungihluphe yini nxa igazi lami lingaphanjulwa emzimbeni okwesikhathi esithile? Kuyabe kusavuma yini ukuthi liphinde libiselwe emzimbeni kumbe kuyabe sokumele ‘lichithelwe emhlabathini’?—UDutheronomi 12:23, 24.

  • Umzwangedwa wami awusoze ungithonisise yini nxa igazi lami lingakhutshwa emzimbeni ngesikhathi ngiselatshwa beseliphinda libiselwa futhi?

Khangela isifundo 39 umcijo 3

 4. Ukwehlukana Kwabatshadileyo

IBhayibhili lithi abatshadileyo akumelanga behlukane futhi lithi abalamvumo yokutshada lomunye umuntu nxa bangehlukana. (1 KwabaseKhorinte 7:10, 11) Kodwa kulezimo ezingenza amanye amaKhristu akhethe ukwehlukana.

  • Ukwekela ngabomo ukunakekela imuli: Indoda iyabe ingafuni ukunakekela imuli yayo okokuthi imuli icina iswela izinto eziqakathekileyo empilweni.—1 KuThimothi 5:8.

  • Ukutshaywa: Otshadileyo uyabe etshaya lowo atshade laye kumbe emthwalise nzima okokuthi impilo yakhe iyabe isisengozini.—KwabaseGalathiya 5:19-21

  • Ukungavunyelwa ukukhonza uJehova: Otshadileyo uyabe emthwalise nzima lowo atshade laye okokuthi ucina engasenelisi ukukhonza uJehova.—ImiSebenzi 5:29

Khangela isifundo 42 umcijo 3

 5. Amaholideyi Lemibuthano

AmaKhristu akumelanga aye emibuthanweni kumbe ananze amaholideyi angamthokozisiyo uJehova. Kodwa umKhristu ngamunye kumele alandele umzwangedwa wakhe ofundiswe liBhayibhili nxa ekhetha ukuthi uzakuthini ebantwini abafuna ananze iholideyi ethile. Cabanga ngezibonelo ezilandelayo.

  • Nxa omunye angathi ukholise iholideyi. Ungamtshela ukuthi uyabonga futhi nxa efuna ukwazi okunengi usungamchasisela ukuthi kungani ungananzi iholideyi leyo.

  • Nxa umkakho ongasoFakazi ekunxusa ukuthi liyekudla lezihlobo ngelanga leholideyi ethile. Ungahamba nxa umzwangedwa wakho ukuvumela. Kodwa kumele uqale umchasisele ukuthi awusoze wenze loba yiwuphi umkhuba ongahambelani lokukholwayo.

  • Nxa umqhatshi wakho efuna ukukunika ibhonasi ngesikhathi seholideyi. Kumele uyamukele yini ibhonasi leyo? Kuzakuya ngokuthi umqhatshi wakho uyibona njani. Okwenza akunike ibhonasi leyo yikuthi ufuna ukukubonga ngomsebenzi owenzileyo yini kumbe ukwenza ngenxa yokuthi uqakathekisa iholideyi leyo?

  • Nxa omunye umuntu angakunika isipho ngesikhathi seholideyi. Umuntu okunika isipho angathi: “Ngiyakwazi ukuthi awuyinanzi iholideyi leyi, kodwa ngicela ukukunika isipho lesi.” Okwenza akunike isipho leso yikuthi ulomusa yini kumbe uzama ukukulinga ukuthi ucine uyinanzile iholideyi leyo? Ukucabangisisa ngombuzo lo kuzakunceda ubone ukuthi kumele usamukele yini isipho leso. Woba leqiniso lokuthi okukhethayo kukutshiya ulomzwangedwa ohlanzekileyo futhi uthembekile kuJehova.—ImiSebenzi 23:1.

Khangela isifundo 44 umcijo 1

 6. Imikhuhlane Ethelelwanayo

Ukuthanda abanye kumele kusenze sinanzelele ukuthi asimemethekisi imikhuhlane ethelelwanayo. Yikho nxa kuyikuthi ulomkhuhlane onjalo kumbe ucabangela ukuthi ungaba lawo, zama ngamandla akho wonke ukuthi ungawutheleli abanye. Lokhu kungenxa yokuthi iBhayibhili lithi: “Kumele uthande umakhelwane wakho ngendlela ozithanda ngayo.”—KwabaseRoma 13:8-10.

Umuntu olomkhuhlane othelelwanayo angatshengisa njani ukuthi uyabathanda abanye? Angatshengisa ngokungenzi izinto ezingamemethekisa umkhuhlane alawo ezinjengokuxhawula abanye, ukubagona kumbe ukubakhisa. Akufanelanga azonde nxa abanye bengamnxusi emizini yabo besenzela ukuvikela izimuli zabo. Nxa esefuna ukubhabhathizwa, kumele atshele umhleli wequla labadala ngesimo sakhe ukuze kuvikelwe abanye abazabe bebhabhathizwa. Kanti njalo umuntu oke wenza loba yini engabangela ukuthi abe lomkhuhlane othelelwanayo kufanele ayehlolwa igazi engakathandani lomunye umuntu. Ukwenza konke lokhu kutshengisa ukuthi siyabathanda abanye lokuthi ‘asiqakathekisi okufunwa yithi kuphela kodwa siqakathekisa lokho okufunwa ngabanye.’—KwabaseFiliphi 2:4.

Khangela isifundo 56 umcijo 2

 7. Izindaba Zebhizimusi Lezomthetho

Ukuze sibalekele izingxabano, kumele sibhale phansi izivumelwano zebhizimusi esizenza labanye abantu, okuhlanganisa lalezo esizenza laboFakazi. (UJeremiya 32:9-12) Kodwa ngezinye izikhathi kungaba lokungazwanani phakathi kwamaKhristu ngenxa yendaba zemali kumbe okunye nje. Nxa kungaba njalo, abaxabeneyo kumele balungise ukungazwanani kwabo bebodwa futhi kufanele bakwenze lokhu masinyane langokuthula.

Kodwa kumele wenzeni nxa omunye umKhristu ekonele, mhlawumbe ngokukutshontshela imali kumbe ngokukhuluma amanga angcolisa ibizo lakho? (Bala uMathewu 18:15-17.) Nanku uJesu athi kumele kwenziwe:

  1. Zama ukulungisa indaba lalowo okoneleyo libabili kuphela.—Khangela ivesi 15.

  2. Kungehlula, cela oyedwa loba ababili ebandleni ukuthi bahambe lawe nxa ususiyakhuluma laye.—Khangela ivesi 16.

  3. Nxa konke lokhu sokwehlule, usungahamba ebadaleni.—Khangela ivesi 17.

Endabeni ezinengi akumelanga simangalele abafowethu labodadewethu emthethwandaba ngoba kungenza abantu bakhulume kubi ngoJehova langebandla. (1 KwabaseKhorinte 6:1-8) Kodwa kulezinye izimo ezidinga ukuthi kuyiwe emthethwandaba ezigoqela ukudivosa, ukuthola ilungelo lokugcina umntwana, imali yesondlo, i-inshuwalensi loba izindaba eziphathelane lamawili. Nxa umKhristu ekhetha ukuya emthethwandaba ukuze alungise izindaba ezinjengalezi, uyabe engaphikisani lalokho okutshiwo liBhayibhili.

UmKhristu uyabe engaphambanisanga nxa angamangalela omunye ngecala lokubamba iganyavu, ukuhlukuluza umntwana, ukutshontsha into enkulu kumbe ukubulala.

Khangela isifundo 56 umcijo 3

a Singabala sisuka ku-455 B.C.E. sisiya ku-1 B.C.E. sithola iminyaka engu-454. Kusukela ku-1 B.C.E. kusiya ku-1 C.E. ngumnyaka owodwa. Kusukela ku-1 C.E. kusiya ku-29 C.E. yiminyaka engu-28. Ukuhlanganisa iminyaka le (454+1+28) kusinika iminyaka engu-483.