Skip to content

Skip to table of contents

Mwiiwexexe nnene

Mwiiwexexe nnene
  1.  Neereke munnamusuwela Babilonia mutokweene?

  2.  Salini Mesiya eeraawe awe?

  3.  Okosoopiwa ni mameediku onhela mpuwa ephome

  4.  Wiitthuwelana

  5.  Iferiado ni ifesta

  6.  Iretta sinvalihaniwa

  7.  Itthu sa nakoso ni othorihana

 1. Neereke munnamusuwela Babilonia mutokweene?

Ninsuwela hayi weera “Babilonia mutokweene” onthoonyera ittiini soowootha? (Apokalise 17: 5) Muupuwele ela:

  • Babilonia mutokweene onnawoototha atthu a elapo yootheene. Biblya oneera, Babilonia mutokweene okilanthe variyari va ‘atthu ni maloko’. Owo “muttetthe mutokweene onàlamula mamwene a velaponi.”—Apokalise 17:15, 18.

  • Babilonia mutokweene khanaathoonyera anapoliitika naari anamarontta. Ninnasuwela ela mwaha wooweera “mamwene a velaponi” ni “anamaronda” anoovuluwa anyaanyiwa vale Babilonia mutokweene.—Apokalise 18:9, 15.

  • Babilonia mutokweene onnaarakameliha atthu wa Muluku. Owo oneeriwa namararuwa mwaha wooweera onnaavarela anamalamulela weera aphwanye musurukhu ni mahala makina. (Apokalise 17:1, 2) Babilonia mutokweene onnawoototha atthu a elapo yootheene. Owo ookhalano mathowa mwaha wookhwa atthu antxipale.—Apokalise 18:23, 24.

Mutthikele yoosoma ya 13 epontu 6

 2. Salini Mesiya eeraawe awe?

Eprofesiya ya isemana 69 ennanikhavihera osuwela ehuhu Mesiya eeraawe awe.—Mmusome Daniyeli 9:25.

  • Isemana 69 saapatxenre liini? Isemana 69 saapatxenre eyaakha ya 455 A.E.C. Eyaakha ele, governadoore Nehemiya aaphiya oYerusalemu “wera ateke emara ekina” esidade.—Daniyeli 9:25; Nehemiya 2:1, 5-8.

  • Ihuhu ikavi saalekenlaaya isemana 69? Mwa iprofesiya ikina sa mBiblyani, nihuku nimoha ninthonyera eyaakha. (Namalepela 14:34; Ezekiyeli 4:6) Mene nto, yeele eri esemana enthonyera iyaakha ithanu ni piili (7). Mwa eprofesiya ela ya isemana 69 wakhala weera nimmanela ikontha, nimphwanya iyaakha 483 (isemana 69 x mahuku 7).

  • Ihuhu ikavi saamanlaaya isemana 69? Iyaakha 483 saapatxeriwe okontariwa eyaakha ya 455 A.E.C. mpaka eyaakha ya 29 E.C. a Eyaakheene yeeyo Yesu abatiziwaawe ni anakhala Mesiya!—Luka 3:1, 2, 21, 22.

Mutthikele yoosoma ya 15 epontu 5

 3. Okosoopiwa ni mameediku onhela mpuwa ephome

Wookhala okosoopiwa okina ni mameediku onvareliwa muteko ephome ya yoole onvoriiwa. Mene nto, makhalelo makina a okosoopiwa iwo, khoonaakhuleliwa ni mukristu, ntoko ovaha ephome naari osukiha ephome weera evareliwe muteko muhoolo mwaya mutthu amalavale wooperariwa.—Olaleya 15:23.

Mikhalelo mikina sa okosoopiwa pooti okhala soowaakhuleliwa, ntoko ixaame sa ephome, hemodiálise, hemodiluição, recuperação intraoperatória de células naari ovarela muteko máquina a murima. Yoole ori mukristu ontthuneya othanla mutthu mwaneene moota ontthunaawe weera ekosoopiwe ekumi awe. Okhuma ehuhu mutthu onooperariwaawe, ni opakiwa exaame naari terapia. Moovarihana ni meediku, moota sinvareliwaya muteko ikaruma iyo, sinnavirikana vakhaaniini. Muhinaakuve waakhulela okosoopiwa ori poothe, exaame naari terapia, mukristu ontthuneya osuwela moota eneraaya evareliwe muteko ephome awe. Muupuwele ipontu sinttharelana:

  • Wakhala weera empari ya ephome aka yookumiheriwa vaate va erutthu aka ni oriheya wa ephome ennahiyerera okhuma mwa etempu vakhaani: Keereke weera ephome ele nlelo ennerela empari erutthu aka, naari yoowupuxera ya murima aka yamukakhulela weera ‘eriheliwe vathi ntoko maahi?’—Olaleya 12:23, 24.

  • Mpuwa mwa etempu kinkosoopiwaaka ni meediku, wakhala weera eparte ya ephome aka ennakumihiwa enaheliwa mugarafani (naari evareliwene muteko) ennareerela weera ehokoloxeriwe murutthuni mwaka? Keereke eyo khiyarowa oxupa yoowupuxera ya murimaaka?

Mutthikele yoosoma ya 39 epontu 3

 4. Wiitthuwelana

Biblya onnawooperera anamathelana weera ekhaleke wamoha. Owo onniwanyeiha weera, ale amwalanne ahiikhale anaathele naari otheliwa. (1 Akorinto 7:10, 11) Mene yookhala etthu eniweeriha awo wiitthuwelana.

  • Emaara yeeyo mulopwana ohinvahaawe eyootxa etthoko awe: Eyo pooti weeriha etthoko ohikhalano eyootxa.—1 Timotheyo 5:8.

  • Emaara yeeyo mulopwana naari muthiyana onkhalaawe ni owali: Eyo pooti okhaliha ekumi ya mulopwana naari muthiyana veerisani.—Agalata 5:19-21.

  • Emaara mulopwana naari muthiyana omukhoottiheraawe mukhwaawe omukokhorela Yehova: Eyo ennakumihera erisa onthamwene oraaweno ni Yehova.—Miteko 5:29.

Mutthikele yoosoma ya 42 epontu 3

 5. Iferiado ni ifesta

Makristu khentxa ifesta simmunanara Yehova. Mene pooti okhumelelaka itthu mukristu ori ootheene ontthuneyaawe othanla etthu yoopaka moovarihana ni yoosuweliha awe ya murima. Moone matakihero makina.

  • Atthu pooti owerelani weera muhakalale natale. Nyuwo pooti weera “asantte”. Akhala weera ookhala mutthu ontthuna osuwela mwaha wa heeni muhimmutxaanyu natale naari ifesta, nyuwo pooti omuleela.

  • Ole muthelannaanyuno ahikhaanle Namoona a Yehova onnoowopani weera mwatxe efesta wa mmusi. Wakhala weera yoowupuxera anyu ya murima ennawaakhulelani orowa, nyuwo pooti orowa, mene mmuleleke ole muthelannaanyuno weera yarowa opakiwa yookhovelela ya ettiini yoowotha nyuwo khamunrowa opaka.

  • Apatarau anyu yawatxererani musurukhu okhwipi wa eyaakha. Neereke etthu yoonanara? Hooye. Neereke patarau anyu ole onwatxererani musurukhu mwaha wa efesta ya mmalayaakha? Naari ommweera wooxukurelani mwaha wa muteko anyu?

  • Wakhala weera mutthu ohoovahani epresente woomalani wa eyaakha. Apaale mutthu owo onnaweerelani ha: “miyo koosuwela weera khamuntxa ifesta, nto kintthuna woovahani ela.” Apaale mutthu owo pooti woonihera weera ontthuna woorerelani murima. Mene tho onnatthuneye wiikoha ha: ‘neereke mutthu ola ontthuna weerera nroromelo naka naari ontthuna okeeriha weera kitxe efesta ela?’ Mwaakhula vale nikoho nna, yoothanla ti yawinyu, waakhela naari hooye epresente eyo. Mwa soothanla sootheene nimpakaahu, nintthuneya weera nikhalekeno yoosuweliha ya murima yooreera ni nikhaleke oororomeleya wa Yehova.—Miteko 23:1.

Mutthikele yoosoma ya 44 epontu 1

 6. Iretta sinvalihaniwa

Eheeni ninkelaahu opaka wakhala weera nookhalano eretta envalihaniwa? Ninnasivela atthu akina, mwa yeeyo, ontthuneya wiikosoopa weera nihavalihe atthu akina iretta. Ninniikosoopa ovinyera vaavo ninpatxeraahu wiihovela weera nokhalano eretta envalihaniwa naari hooye. Nimpaka eyo mwaha wooweera Biblya onhima weera: “Omusivele mukhw’ á, ntoko onìsivelawe mwanene.”—Aroma 13:8-10.

Eyo entaphulela heeni? Mutthu orino eretta envalihaniwa, khontthuneya waavara atthu akina weera awoonihere nsivelo naari waavara matata waakhuparela ni waapexari. Owo-tho, khontthuneeya woonela moohirerela wakhala weera khanwopiwa ni atthu akina mmavaateni mwaya etthunaka okosoopa etthoko aya. Ahinakuvene obatiziwa, mutthu owo ontthuneya omuleela koordenadore a asitokweene a mmulokoni. Mwapaka eyo, onookhala vookhweya opaka marehero weera ekosoopiwe ekumi ya atthu akina enkela obatiziwa. Ankha wakhala weera mutthu khanroromela weera ookhalano eretta envalihaniwa? Eheeni onkelaawe opaka ohinaaye opatxera onamorari? Owo onnatthuneya wiivaherera weera apake exaame ya ephome moohinyesereriwa. Opaka eyo, enonihera weera onnapwattha atthu akina. Eyo envarihana ni masu eneera “ahaseke mutthu ti mutthu sawaweru hoye, koma mutthu ti mutthu aseke sa akhwaawe-tho.”—Afilipi 2:4.

Mutthikele yoosoma ya 56 epontu 2

 7. Itthu sa nakoso ni othorihana

Hiyo pooti oviriha maxupo wakhala weera ninnavarela muteko itthu sootheene silempwale sinvarihana ni omwetta nakoso, nnamweera murene ni munna. (Yeremiya 32:9-12) Nnamweera varene hiiho, makristu pooti ohiiwanaana woohima sa musurukhu naari nyaha mikina. Mwa yeeyo, waamukhala woorerela oreherera maxupo awo ni murettele nyenyuru.:

Vanonto, ninkela oreherera moota heeni maxupo ntoko wootheriwa? (Mmusome Matheyo 18:15-17.) Yesu aaxuttiha mavalo mararu nintthuneyaahu otthara:

  1. Opatxera orehera maxupo ni munna owo ootthekenleni.—Nwehe eversu 15.

  2. Wakhala weera eyo khenkhumelela nnene, mwaawope asinna eeli oolipa moomunepani a mmulokoni mwanyu weera yoohooleni mwaarowaaka wuuluma nuuwo.—Nwehe eversu 16.

  3. Wakhala weera maxupo awo khanwera oreheriwa, etthu muneranyu mupake ori waalela asitokweene a mmulokoni.—Nwehe eversu 17.

Orowa omukaxari munna naari murokora otribunaali, yaanweriha atthu akina omuupuwela Yehova moonanara ni atthu a mmulokoni. (1 Akorinto 6:1-8) Mene etempu ekina, pooti okhumelela etthu yeeyo emphwanela orowa otribunaali weera wulummwe mwaha owo. Matakihero a itthu ntoko iyo, ori omwalana, waathokorora anamwane, waatxiha ni itthu ikina. Mukristu onkela otribunaali mwaha wa itthu sene seiyo ni apakaka ele onweraawe weera aasasere murettele khoiyono ohiiwelela ele Biblya onhimaawe.

Ankha wakhala weera oopaka yoottheka—ntoko waakoniha anamwane, wiiya ni onamakakattha? Mwa yeeyo, mukristu onhima etthu ntoko eyo, khohiyono ohiiwelela miruku sa mBiblyani.

Mutthikele yoosoma ya 56 epontu 3

a Opatxera okontari eyaakha ya 455 A.E.C. mpaka eyaakha 1 A.E.C. nimphwanya iyaakha 454. Opatxera okontari eyaakha 1 A.E.C. mpaka eyaakha 1 E.C. nimphwanya eyaakha emoha (khekhanle eyaakha zero). Ni opatxera okontari eyaakha 1 E.C. mpaka 29 E.C. nimphwanya iyaakha 28. Nimanelaka ikontha sootheene nimphwanya iyaakha 483.