Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Materialism

Materialism

Kas piibli järgi on vale omada raha ja asju?

Kog 7:12

  • Veel mõtteainet

    • 1Ku 3:11–14 Kuna kuningas Saalomon oli alandlik, õnnistas Jehoova teda tohutu suure rikkusega

    • Ii 1:1–3, 8–10 Iiob oli küll väga jõukas, kuid see polnud talle elus kõige tähtsam; ennekõike soovis ta olla Jumala silmis laitmatu

Miks ei too raha ja asjad tõelist õnne ja rahulolu?

Mis puhul on raha täiesti kasutu?

Milline oht kaasneb raha ja omandiga?

Miks on rikkuse veetlus petlik?

Õp 11:4, 18, 28; 18:11; Mt 13:22

  • Veel mõtteainet

    • Ap 8:18–24 Siimon uskus, et võib raha eest koguduses ameti osta

Mida võib rahaarmastus meile maksma minna?

Mt 6:19–21; Lu 17:31, 32

  • Veel mõtteainet

    • Mr 10:17–23 Rikas noormees, kes oli liialt kiindunud oma varandusse, lasi käest võimaluse saada Jeesuse järelkäijaks

    • 1Ti 6:17–19 Paulus pani rikastele kristlastele südamele, et nad poleks üleolevad, kuna muidu kahjustaksid nad oma suhteid Jumalaga

Kuidas mõjutab materialism suhteid Jehoovaga?

5Mo 8:10–14; Õp 28:20; 1Jo 2:15–17

Vaata ka L 52:6, 7; Am 3:12, 15; 6:4–8

  • Veel mõtteainet

    • Ii 31:24, 25, 28 Iiob mõistis, et kui ta loodaks oma rikkusele, siis ta samahästi kui salgaks Jumala

    • Lu 12:15–21 Jeesus rääkis hoiatava mõistujutu mehest, kel oli palju vara, kuid kes polnud rikas Jumala silmis

Miks olla rahul sellega, mis meil on?

Mis on materiaalsest varast väärtuslikum ja miks?

Õp 3:11, 13–18; 10:22; Mt 6:19–21

  • Veel mõtteainet

    • Hag 1:3–11 Jehoova andis prohvet Haggai kaudu iisraellastele teada, et kuna nad seavad isikliku omandi ja elumõnud tema teenimisest ettepoole, ei saa ta neid ka materiaalselt õnnistada

    • Ilm 3:14–19 Jeesus noomis Laodikeia kogudust, et see pidas rikkust Jumala teenimisest olulisemaks

Miks me võime olla kindlad, et Jehoova hoolitseb selle eest, et meil oleks kõik eluks vajalik olemas?