Erimeelsused
Miks me ei peaks ärrituma ega püüdma kätte maksta, kui keegi meid solvab?
Õp 20:22; 24:29; Ro 12:17, 18; Jk 1:19, 20; 1Pe 3:8, 9
Veel mõtteainet
1Sa 25:9–13, 23–35 Kui Naabal Taavetit ja ta mehi solvas ega olnud valmis neid aitama, tahtis Taavet suures vihas nii Naabali kui kõik ta mehed ära tappa; Abigaili arukad sõnad takistasid Taavetit veresüüsse sattumast
Õp 24:17–20 Saalomon kirjutas Jehoova vaimu mõjutusel, et pole õige vaenlase languse üle rõõmustada; õigusemõistmise peaks jätma Jehoova hooleks
Kui meil tekib kellegagi erimeelsus, siis kas oleks õige sellest inimesest eemale hoida või pidada tema vastu vimma?
3Mo 19:17, 18; 1Ko 13:4, 5; Ef 4:26
Veel mõtteainet
Mt 5:23, 24 Jeesus ütles, et me peaksime olema valmis vaeva nägema, et oma vennaga rahu teha
Mida ajendab armastus meid tegema, kui keegi meid solvab?
Miks ei peaks andestamisele limiiti seadma, isegi kui keegi meie vastu korduvalt eksib?
Kui keegi teeb meile tõsiselt liiga, näiteks laimab või petab meid, ja me ei suuda eksimusest mööda vaadata, siis kes peaks eksinuga rääkima ja mis eesmärgil?
Kui räägime inimesega, kes on meid laimanud või solvanud, aga ta ei kahetse seda, siis mida tuleks meil edasi teha?